Keskkonnasõbralikud lugemissoovitused suvepuhkuseks

See suvi on eriline, kuna koroona tõttu on paljud eestlased otsustanud sooja mere äärde sõitmise asemel veeta oma suvepuhukus Eestis suvekodus või suvilas, kus on aega oma hinge kosutada mõne huvitava raamatuga. Lisaks ilukirjandusele võiks lugeda ka mõnda raamatut, mis jagab keskkonnasõbralikke teadmisi, sest just maal märkame enim kaunist loodust ja keskkonda meie ümber.

Eestis on endiselt palju maakodusid ja suvilaid, kus pole elektrit ja nendeni elektrikaabli vedamine on väga kallis. Selleteemaline artikkel ilmus ka mõni nädal tagasi Eesti Päevalehes (Elektrilevi küsib 530 meetri kauguselt kaabli vedamise eest 22 000 eurot. Maapere võibki vooluta jääda. 30.06.2020 Eesti Päevaleht). Seega, kui sa istud maakodu hoovis ja mõtled, et külmkapp külma karastusjoogi ja jäätise hoidmiseks oleks ikka hea, soovitame lugeda raamatut „Elekter päikesest ja tuulest“, lood Eesti inimestelt ja kasulikud vihjed ise elektri tootmiseks. Raamat ilmus aastal 2012, seega võivad raamatus esitatud tehnoloogia ja lahendused juba vananenud olla, kuid innustavat juttu on raamatus küllaga.

Raamatust leiate valiku põnevaid jutte taastuvenergialahenduste kohta suvekodudes, nt pikaaegse Von Krahli teatri juhi Peeter Jalaka unistuste kodust mereääres Topul; kuidas on jõudnud taastuvenergia Eesti väike saartele nagu Prangli, Mohni, Osmussaare, Naissaare, Vaindloo, Hobulaid; Ala-Rõuge külalistemaja vana vesiveski moodne kasutus; moodsad lahendused Piusa külastuskeskuses ja ABB tehasekontori katusel. Lisaks neile personaallugudele leiab raamatust ka käsiraamatule kohaselt üldiseid teadmisi elektrist ja selle tootmisest ning ülevaate arvutustest ja seadmetest, mis on vajalikud väiketootjale.

Toon siia lühidalt raamatust kaks näidet, kus mandri-Eestis elatakse ilma Elektrilevi ühenduseta mitte omal soovil, vaid ebamõistlikult kalli hinna pärast.

Raamatu kirjutamise ajal oli Lääne-Virumaal Suigu külas kaks maja: üks seisis tühjana ja teises elas Mart Saarne. Raamatus räägib Saarne, et elektriliin tema majapidamisse ei tule ja elektrit ei ole varem kunagi Tagavälja talus olnudki. Elektri lubajaid olevat aga õue peal seisnud küllaga, eriti aegadel, kui valimised tulemas, kuid lubadused on vaid selleks jäänudki. Ikka on toodud põhjuseks, et pole mõtet ja tahtmist või liiga kallis ning keeruline asjaajamine.

Õhtul televiisori vaatamiseks on Saarne aja jooksul palju erinevaid viise katsetanud. Kord ajanud ta traktori vastu köögiaknet, vedanud juhtmed tuppa  ja laadinud traktori akude pealt toas akusid, et telekas saaks voolu ja tema uudiseid vaadata. Huvitavatest koduseadmetest on Saarne talus vana Rootsi külmkapp, mis algselt töötas petrooliga, aga tuli gaasi peale ümber ehitada, et odavamalt hakkama saada.

Lõpuks valis Saarne elektrikriisist päästeteeks taastuvenergia ja ütleb: „Päiksepaneelid, tuulegeneraator ja akud tunduvad küll esimese hooga kallid, aga pikemas perspektiivis tuleb ikkagi soodsam kui leping Eesti Energiaga. Samuti oma aias toodetud elektri eest ei pea maksma, sest tuul ja päike on ju puhta tasuta käes.“. Tagavälja talus toodavad nüüd elektrit päiksepaneelid (520W) ja 14-meetrise mastiga tuulik (500W). Vaata tehnilist lahendust all pool.

Sarnane lugu on raamatus ka Otepää kandis asuvast Kösti talust. Talus oli 1930ndatel elekter, aga aja jooksul on metallivargad koos elektriliinidega ära varastanud ka elektri. 2005 aastal tegi Eesti Energia neile pakkumise uute liinide ehitamiseks ja liitumistasu osas, milleks aga kujunes mitme maja hind.

Ka Kösti talu pererahvas oli alguses sunnitud kasutama autot akulaadijana elektritööriistade laadimiseks ja arvutist teleka vaatamiseks. Sealt edasi oli järgmine samm bensiinigeneraator, kuid suur bensiinikulu ja generaatori podin hakkasid peagi maaidülli tõsiselt häirima. Nende teel taastuvenergiani olid veel mõned jätkusuutmatud katsetused, millega saate tutvuda raamatus. Lõpuks jõudsid nad ikkagi taastuvenergiani ja avastasid enda rõõmuks, et Otepää kandi kuplite ja metsa vahel on isegi piisavalt tuult, et katta ära nende talvine elektrivajadus. Nüüd annab nende kodule elektrit 18-meetrise mastiga tuulik (760W) ja päiksepaneelide komplekt (640W).

Tagavälja talu elektrisüsteemi tehniline lahendus (vasakul), Kösti talu lahendus paremal.

Selle raamatu peamine mõte tuleb Peeter Jalakalt: „Kui ressursse on piiratud, siis see distsiplineerib. Ei saa jätta televiisorit mängima, vett kraanist jooksma, tulesid põlema.“ Seda mõtet peaks kõik meeles hoidma ka mugavas ja piiramata ressurssidega linnakorteris. Igasugune arutu tarbimine on keskkonnakahjulik, kas kaudselt või otseselt.

Teiseks raamatuks mida soovitame lugeda ja sirvida on Bea Johnsoni „Jäätmeteta KODU Kuidas elada prügivabalt?“ (Raamat on küll kirjutatud Ameerikas elava kirjaniku poolt, kuid sisse on toimetatud palju Eesti lahendusi.) See teema väärib kindlasti läbimõtlemist, kuna suvekodus ei käi prügiauto oma iganädalasel tiirul ja kõik sinna viidud jäätmed tuleb tagasi linna prügikonteinerisse viia.

Raamat on inimesele, kes tunneb ennast ära mõnes nendes mõtetes: kasutad liigselt autot, pakid asju ühekordsesse plastkottidesse, jood palju pudelivett, kasutad ja viskad ära hulganisti paberätte ja salvrätikuid ning kasutad toksilisi tooteid kodu koristamiseks ja keha eest hoolitsemiseks.

Raamatu sissejuhatuseks on jätkusuutlikkuse mantra „kärbi, korduskasuta, käitle, komposteeri, keeldu“, seda peaksime kõik tarbimise kõrval meeles pidama.

Samm 1: Keeldu (sellest, mida sa ei vaja)!

Kõik mida vastu võtame, loob nõudlust rohkem toota. Tarbimisühiskonnas on külluslikult võimalusi keeldumiseks:

• Ühekordne plastik – ühekordsed plastikkotid, pudelid, topsid, kaaned, kõrred ja söögiriistad. Need tooted on Vaikse ookeani prügisaare ning maantee ääres, linnades, parkides ja metsades nähtav reostus allikas.
• Tasuta asjad – hotellitoa tualett-tarbed, peokingitused, toidunäidised, nännikotid. Kas need ikka on tasuta? Tasuta esemed valmistatakse odaval viisil peaasjalikult plastikust, mis tähendab, et need lähevad kiiresti katki. Iga vabriku- või plasttoode on suure süsinikujäljega ning keskkonnakulu.
• Rämpspost – lugematu hulk inimesi viib rämpsposti postkastist otse paberiprügisse. Kuid selle teoga hoitakse üleval rämpsposti saatmist. Rämpspost aitab kaasa metsade kadumisele ning kasutab hinnalisi energiaressursse. Eestis aitab rämpsposti vähendada postkastile märgise „Siia ainult tellitud post“ lisamine.
• Mittejätkusuutlikud harjumused – eraldi pakitud toit, ostukviitungite ja visiitkaartide vastuvõtmine, üleliigse pakendi ostmine.

Kõik mis sul öelda tuleb on: „Vabandage, kuid mul ei ole prügikasti“

Samm 2: Kärbi (seda, mida sa ei vaja ja millest ei saa keelduda)!

Kärpimine ja vähendamine on kohene leevendus meie keskkonnakriisile. Kärpimine annab tulemuseks lihtsama elustiili, mis võimaldab kvantiteedi asemel keskenduda kvaliteedile ning asjade asemel kogemustele.

Kolm harjumust mille abil kodus olevaid asju aktiivselt vähendada:

• Varasemate tarbimisharjumuste hindamine. Enne millegi uue koju ostmist hinda proportsionaalselt selleks töötatud aega. Varasemate ostude annetamine või müümine toetab teise ringi turgu ning kogukonda. Vähem tähendab vähem muretsemist, koristamist, hoidmist parandamist või hiljem äraviskamist
• Praeguse ja tulevase tarbimise koguse ja suuruse kärpimine. Ostlemise piiramine (uue ja kasutatud puhul) hoiab selgelt kokku väärtuslikke ressursse. Mida silmas pidada tarbimise juures: pakendi vähendamine (kas saan lahtist kaupa osta?), auto kasutamine (kas saan rohkem rattaga sõita?), kodu suurus (kas saan väiksemasse kolida?), isiklikud mõjud (kas vajan seda?), tehnoloogia (kas saan ilma hakkama?) ning paberid (kas mul on vaja seda printida?)
• Tarbimist toetavate ja selleni viivate tegevuste vähendamine. Kokkupuude meediaga ning vaba aja veetmiseks ostlemine võib hulgaliselt inspiratsiooni pakkuda, kuid seda rahastav sihtturundus ja seda omakorda soodustav kaval kaupade tutvustamine võib meid panna tundma end hoopis halvasti. 

Kuigi uuskasutuspoed on mugav viis asjadest kiiresti vabaneda, siis on ka palju teisi kohti, mis on kasutaud esemete jaoks isegi kohasemad. Näiteid Eesti teiseringi ettevõtetest. Uuskasutuspoed nagu Uuskasutuskeskus ja Sõbralt Sõbrale ja taaskasutuskeskused. Antiigi- ja vanavarapoed (nt Idla Antiik, Mööbeldaja, Antiigladu, antiigistuudio.ee) vanavaralaadad: Luige vanavara- ja käsitöölaat, Alastkivi vanavara laat. E-poed: mobiilrakendus Basaar, Paavli kaltsuka ja Taaskasutusekskuse Sahtel e-pood. Edasikinkimise võimalus on sotsiaalmeediakanalites, kus saab küsida ning anda tasuta või sümboolse summa eest soovitud kaupa. Eesti erinevates linnades ja külades on ka tasuta asjade poed (nt Kraam Tallinnas). Heategevuspoed on Tallinnas Aarete Laegas, EMMA pood, Magda Misjonipood. Pärnus on näiteks Jenny Kruse (https://jennykruse.ee/) laeva ehitamiseks, parandamiseks ja misjonitegevuse toetamiseks Jenny Kruse pood. Lisaks on veel Vintage-poed, kasutatud rõivaste kauplused, kirbuturud, iseteenindavad kirbuturud, komisjonipoed, kirikud, misjonipoed, müügigrupid Facebookis.

Samm 3: Korduskasuta (seda, mida tarbid, ning millest ei saa keelduda ega loobuda)!

Korduvkasutus tähendab toote kasutamist selle algsel toodetud kujul mitmeid kordi, et suurendada selle kasutust ning tõsta selle kasulikku eluiga. Korduvkasutamine tegeleb nii tarbimise kui ka loodushoiuga ning võimaldab möödapääsu äraviskamisest. See suudab efektiivselt kaotada raiskava tarbimise, leevendada ressursside kulutamist ning pikendada soetatud eseme kasulikku eluiga.

Tartus tegutseb SPARK Makerlab, mis on ühiselt kasutatav töökoda kõigile huvilistele. Päris uus on Apraaditehases asuv Paranduskelder, mis on keldrikorrusele avatud töökoda, mis korraldab parandamisele ja taaskasutamisele suunatud koolitusi ning töötube, organiseerib  tööriistavahetust ning on keskkonnaks taaskasutuspõhistele mikroettevõtetele. Üle eesti on ka ettevõtteid, kes on spetsialiseerunud tööriistade ja muu tehnika laenutamisele.

Samm 4: Käitle, taaskasuta (seda, mille puhul ei saa keelduda, kärpida ega korduskasutada)!

Taaskasutamine sõltub hetkel liiga paljudest muutujatest, et olla jäätmeprobleemi usaldusväärseks lahenduseks. Iga ostuga tuleks hinnata toote elutsüklit, kaasa arvatud taaskasutamist. Taaskasutus säästab energiat, hoiab kokku looduslikke ressursse, suunab materjali prügimägedest eemale ning loob nõudluse taastatud materjalide järele.

Näiteks Eestis tegeleb ettevõte WeeRec (https://weerec.ee/) elektri- ja elekroonikajäätmete käitlemisega ning sekundaarsete plastide taaskasutusse suunamisega.

Samm 5: Komposteeri

Komposteerimine on looduse viis taaskasutada, lagundada aja jooksul orgaanilised materjalid ning tagastada toitained pinnasele. Kolmandik kodumajapidamise jäätmetest on orgaanilised seega komposteerimine prügi vähendamiseks on väga arukas lahendus.

Kompostimisnippe jagab veebileht https://www.kompostiljon.ee/. Vermikompostiusse saab osta kalastustarvete kauplusest ning ettevõtetelt, kes tegelevad kompostimistarvikute müügiga. Pilk tasub ka peale heita Negavatt konkursilt tuule tiibadesse saanud siseruumides kasutamiseks mõeldud elektroonilisele komposterile Festera (https://wastefox.ee/)

Jäätmevabadus peaks olema elustiil ning kui tahta seda pikaajaliselt praktiseerida tuleb see muuta enda jaoks mugavaks ja tegeliku eluga kooskõlas olevaks.

Seda raamatut sirvides rannas või suvila hoovis tasub lugeda lk 64 mõtet „D-vitamiini madala taseme eest hoiatab ka Keskkonnaministeeriumi koostatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“, kuna kliimasoojenemisest tulenevalt on prognooside kohaselt Eesti talved sombusemad ning pilves. See aga vähendab D-vitamiini süsteesi ning teisipidi suurendab depressiooni riski (2016 keskkonnaministeerium).“

Tänapäeval saab randa või maakodu tagahoovi võtta raamatu kaasa ka ekraanil. Üks digiraamat mida soovitan veel lugeda on TREA poolt projekti Energiaarukas kogukond raames välja antud „Energilised inimesed, 6 energiapäevikut“. Raamatus on kajastatud kuut erinevat lugu energiakasutusest:

• Autoinimene. Jutt sellest kuidas hoida kokku autokütustelt ja liikuda rohkem jala või kergliiklusvahendiga.
• Noor pere. Jõulud. Energiaseire noore pere kodus jõulupühade aeg 2018 ja üldine energiakasutus kodumajapidamises.
• Väikemajapidamine. Lihtsad valikud. Energiasääst algab Energiakäitumise muutmisest, mille mantra oleks: uuri – saa aru – muuda.
• Korteriühistu juhatuse liige. Remontida, aga kuidas? Takistused korteriühistus ja renoveeritud kortermaja plussid.
• Väiketalunik. Toob ahjupuud oma metsast. Traditsioonilised halupuud ja 21. sajandi puitkütused.
• Hajaenergeetik. Toodab elektri ise. PV-jaam kaksikelamu katusel

Raamatu leiate lingilt: https://www.trea.ee/wp-content/uploads/2018/11/TREA_Energilised-inimesed_EstLat_SEC.pdf

Nautigem suve arukalt ja ärgem unusta kasutada päikesekreemi D-vitamiini varude kogumisel 😊

Kuumad päikeselised päevad viivad meie kõigi mõtted meie kõige tähtsamale tähele – PÄIKESELE.

Tänu päikesele saame kasvatada toitu ja keha saab vajalikku D-vitamiini. Lisaks sellele saame päikesekiirgust kasutada veel mitmeti, muutes seda endale kasulikuks energiaks.

Päike on suur gaasikera meie päikesesüsteemis. Päikeseenergia jõuab meieni kiirtena. Osasid valguskiiri me näeme ja osasid mitte – meenutame siin päiksekiiri, mis paistavad läbi pilvede. Päike saadab välja väga suurel hulgal energiat igal sekundil-minutil-tunnil. Ühe ruutmeetri kohta jõuab Eestis keskmiselt maapinnale 3489 MJ päikeseenergiat aastas, mis vastab 969 kWh/m².

Eesti kõige päikesepaistelisem aasta oli 2011 Saaremaal Roomassaares, kui päikesepaiste kestus oli 2440 tundi ehk 54% võimalikust. Kõige vähem on paistnud päike Raplamaal Kuusikul 1977. aastal – 1124 tundi ehk 25% võimalikust. Riigi ilmateenistuse andmetel oli aasta 2019 päikesepaistelt 9ndal kohal, 1971,8 tunniga. (Muid põnevaid ilmafakte leiate 2019. aasta kohta lingilt https://view.genial.ly/5dee0c89cd11850f6350a117/interactive-content-aasta-ilma-ulevaade-2019)

Eesti päikesepaiste kestus (keskmiselt aastas tundides)

Loetleme siia mõned viisid, kuidas päikeseenergiat kodus või matkal targalt kasutada:

• Kasvata endale toitu - Ainult päikese, mulla ja veega saab kasvatada juurvilju ja puuvilju. Täitsa ise kasvavad metsas tänu päikesele mustikad, metsmaasikad, -vaarikad ja murakad. Päikese soojendatud kasvuhoones saab kasvatada tomateid, kurke ja ka eksootilisi taimi nagu arbuusid ning melonid. 

• Vee soojendamine - Päike aitab suvel soojendada tarbevett, kasutades selleks päikese kollektoreid või lihtsalt paaki majakatusel või hoovis. Tee tegemiseks peaks ikkagi kasutama veekeetjat. 😊

• Vee puhastamine - Kui sa oled matkal ja puhas joogivesi on lõppemas, võid täita läbipaistvast plastikust pudeli jõe või järve veega. Hoides seda vähemalt 6 tundi päikesekiirguses, kas seotult seljakotile või telkimiskohas pingil, on vesi kõlblik joomiseks. Päikese violettkiirgus tapab kõik bakterid või organismid vees.

• Toidu küpsetamine - Päikese käes saab kuivatada puuvilju, juurvilju ja kala. Samuti on kasutuses Päikeseahjud. Selline päikeseenergia abil küpsetamine hoiab telkimisplatside lähedal ära „lageraie“ lõkkepuudeks ja samuti saab toiduks valmistada midagi paremat kui mustaks põlenud vorstike. All olevalt pildilt saate näha päikeseahju tööpõhimõtet.

https://science.howstuffworks.com/environmental/green-science/solar-cooking1.htm

• Riiete kuivatamine - Pesukuivati on suur elektritarbija ja selle asemel võiks suvel kasutada riiete kuivatamiseks päikeseenergiat. Valgus ja kuumus jõuab päikeselt maapinnale 8 minuti ja 19 sekundiga, riided küll nii kiiresti kuivaks ei saa.

• Väikeste elektriseadmete laadimine - Väikeseid laetavaid elektriseadmeid nagu nutitelefon ja tahvelarvuti saab laadida „Päikeselaadijaga“ – laadija mis on varustatud päikesepaneelidega. See on odav ja lihtne viis kodus elektri kokku hoidmiseks. Nii saab kasutada ka päikeseenergiat korteri aknalaual ja samuti tuleb see kasuks suvel matkates. Väiksed taskuarvutid on juba ammusest ajast varustatud väikse päikesepaneeliga.

• Õuevalgustid - Suvel saab kaunistada oma aeda päikesepatareidega valgustitega, mis laevad ennast ise päeval ja on kaunid terve öö.

• Maja kütmine - Kui majal on rohkem aknaid ja klaasseinu lõuna suunas ja vähem klaaspindu põhja suunas on võimalik hoida kokku küttearvetelt. Läbi suurte lõunasuunas asetsevate klaaspindade aitab päike enda energiaga kütta toa soojaks seda eriti varakevadel.

• Kodune elektritootmine - Paigaldades maja katusele PV-paneelid, saab meist igaüks hakata prosumeriks. Prosumer mitte ainult ei tarbi, vaid ka toodab ise päikeseenergiast elektrienergiat. See on üks arenevamaid ja popimaid päikeseenergia kasutamise viise. Sellest räägime lähemalt ka järgmises peatükis.

Kodune elektritootmine

Päikeseelektrijaama paigaldustööde järjestus:

• Elektriprojekti koostamine;
• Elektrilevi liitumistaotluse ja Elering AS-i taastuvenergiatoetuse taotluse esitamine;
• Päiksepaneelide paigaldamine;
• Elektritööd;
• Elektripaigaldiste nõuetekohasuse tunnistus.

Peamiselt kasutatakse täna Eestis PV-jaama ühendamiseks toiteallikata võrguga ühendusskeemi (batteryless grid-tied system). See muundab päikeseenergiat ja suunab selle elektrivõrku, hüvitades kodu või ettevõtte elektrikasutust. Süsteem koosneb ainult päikeseenergiamoodulist, inverteri(te)st ja vajalikust elektriohutustehnikast. Võrguga ühendatud päikeseenergiasüsteemiga eluruum ei erine elektriteenusega elamisest. Ainuke erinevus on selles, et osa või kogu kasutatav elekter tuleb päikesest. Nende toiteallikata süsteemide ainuke puudus on see, et elektrikatkestuse puhul need ei tööta (elektrikatkestusi esineb siiski väga harva).

     PV-jaama rajamisel peaks arvestama:

• PV-paneeli pinda 2% võrra kinni kattes või varjates võib tootmisvõimsus väheneda kuni 70%. Seetõttu on just statsionaarse päikesejaama projekteerimisel äärmiselt oluline arvestada varjudega. Samuti tuleb teada, et paneelidele koguneb aegamisi mustust, mida tuleks eemaldada. Mustusest tingitud tootlikkuse vähenemine võib olla kuni 5%.

• Suurim paneelide tootlikkus saavutatakse jaheda ilmaga, madala temperatuuri korral just varakevadel või hilissügisel, kui päikese intensiivsus on kõrgem. Eesti kliimas toodavad päikesepaneelid rohkem elektrienergiat just rannikualadel ja saartel, kuna nendel aladel on tuulisem ning see tagab parema jahutuse. Teiseks põhjuseks on pilvkatte vähesem esinemine kui sisemaal. Just madalama temperatuuri mõjul on Eestis PV-paneelide tootlikkus võrreldav Saksamaa paljude piirkondadega. Seega on paneelide puhul tähtis ka temperatuurikoefitsient, mis näitab, mitu protsenti langeb PV-paneeli toodang iga kraadi kohta, mis paneel kuumeneb üle elemendi normaaltemperatuuri (NOCT, tavaliselt 45 °C).

• Mono - ja polükristalliliste PV-paneelide temperatuurikoefitsiendid on vahemikus −0,32…−0,51 %/°C, mis tähendab, et iga kraad üle 45 °C PV-paneeli pinnal vähendab tootlikkust keskmiselt 0,4%. Päikeseelektrijaama rajades on seega kadudel oluline roll ning süsteemi planeerides tuleks eelkõige jälgida kaabeldusest, inverterist, varjutusest ja paneelide paigutusest tulenevaid kadusid.

https://pixabay.com/photos/solar-panel-roof-straw-hut-solar-241903/

Vaata ka allolevat lõbusat videot päikesest ja päikese energia kasutusest:

https://www.youtube.com/watch?v=88QwqQYTKBI

Sõidujagamisest ja autokütuse säästust

Suvel sõidame me kõik päris palju autodega, toimuvad suvefestivalid, suvelavastused, suguvõsakokkutulekud, suuremad sünnipäevad ja pulmad. Seega võiksime kõik mõelda, kas oleks võimalik sõprade pulma minna koos mõne sõbraga, kellega elad samas asulas. Viljandisse festivalile võiks minna bussiga, Tallinnasse loomaaeda rongiga. Igale poole ei saa kindlasti mugavalt ühistranspordiga, seega võiks mõelda ka transformeerunud hääletamisele ehk tänapäevaselt sõidujagamisele.

Kindlasti sunnib ühistranspordi ja sõidujagamise kasutamine astuma meid mugavustsoonist välja, kuna kaasa ei saa võtta nii palju asju, kui tahad, ei saa lahkuda kodust siis, kui oled ise valmis ja pead sättima enda graafiku teistega klappima. Sellegipoolest võib sõidujagamine ja ühistranspordi kasutamine tuua ka palju positiivset. Tartust Tallinnasse sõit kestab keskmiselt 2,5 tundi, edasi tagasi 5 tundi. Selle aja jooksul saab mitu lehekülge raamatut lugeda, milleks muidu aega pole leidnud või aknast loodust jälgides mõne kauni luuletuse kirjutada. Sõpradega jaanitulele sõites jõuate välja mõelda lõbusaid mänge ning arutada muid suveplaane.

Sõidujagamisest tean isegi üht toredat ja armast lugu, kuidas üks poiss võttis Tallinnast peale võõra tüdruku ja viis ta Viljandisse, mõlema lapsepõlve kodulinna. Sõit toimus talvel ja kui tüdruk Viljandis autost välja astus kukkus ta suure kaarega selili jääle. Õnneks oli kukkumine õnneliku lõpuga ning tüdruk jäi terveks. See pakkus see poisile nii palju nalja, et ta kutsus tüdruku kohtama ja nüüd on nad juba pikalt õnnelik paar ja toreda väikse poisi vanemad.

Vähem tähtis ei ole keskkonnavaateline aspekt. Kasutades sõidujagamist, on võimalik vähendada kliimamuutusi, vähendada naftasõltuvust ja vähendada liiklusummikuid ja nendega kaasnevaid probleeme. Transport, on üks suurim süsihappegaasi emissiooniallikas, seega üks peamistest kliimamuutusi tekitavatest teguritest. Tänu sõidujagamisele jääb ehk ka mõni auto ostmata. Nii on võimalik säästa ressurssidelt, mis kuluks auto tootmisele ja mille eest ostetakse autot.

Linnade ja asumite vahelisi sõidujagamisplatvorme kahjuks hetkel Eestis ei ole ja koroonaviiruse pandeemia ei aita sellise lahenduse loomisele ka kaasa. Blogile lisatud videos nähtav Wisemile, kahjuks enam ei tööta.

Väga populaarsed on Facebooki sõidujagamisgrupid nagu näiteks Tartu-Tallinn-Tartu 39 000 liikmega, Tallinn-Tartu-Tallinn 13 000 liikmega, Rakvere-Tartu-Rakvere 4200 liikmega. Sõidu suvepealinna leiab grupist Pärnu-Tallinn-Pärnu, millel on 20 000 liiget. Nende gruppide põhjal võib väita, et Tartust Tallinna on tahtnud reisida sõidujagamise abil 39 000 reisita, mis on väga suur osa elanikest. Samuti leidub selliseid sõidujagamisgruppe ka lähiriikidesse reisimiseks.

Linnas liikumiseks on tundud sõidujagamisplavormid Bolt ja Uber. Vähem tuntud on GreenShift, mille õilis hüüdlause on „Meie eesmärk on muuta transport keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumas pakkudes toimivat alternatiivi üksi autoga töölkäimisele."

Enne sõpru sõidutama või sõiduteenust pakkuma asumist võikside endalt küsida: Kuidas saan mina tehniliselt ja sõidustiiliga energiat säästa? Teada tundud kuldreegel on: sõida sujuvalt! Tehniliselt aitavad energiat säästa nipid ja tehnoloogiad nagu: Saad kütusekuluta edasi, kui pidurdad käiguga. (Tänapäevastel Hybrid autodel on pidurdusenergia kasulik genereerimine. See tähendab seda, et iga kord kui vajutate pidurile, salvestab masin pidurdusest tekkiva energia oma akusse.) Start-stop-süsteemiga varustatud autod suretavad punase fooritule taga mootori välja. Samuti kuulub uude energiasäästu tehnoloogiate põlvkonda kiirusehoidik. Paigaltvõtuabiline on praktiline ja säästlik isegi Tartus, Emajõe lammipervede tipptunniliikluses.

Kuidas säästa kütust?

• Ökonoomse sõiduga saab kütusetarvet üsna lihtsalt 25% võrra vähendada;

• Enamik kütust kulub auto kiirendamiseks;

• Külma mootoriga lühisõidud on tunduvalt kõrgema kütusekuluga;

• Õige rehvirõhuga väheneb veeremistakistus ja seega ka kütusekulu;

• Rehvide ostul vaata lisaks rehvi turva- ja müramärgisele ka kütusekulu ehk keskkonnamärgist;

• Ära hoia autos mõttetut kola! 10 kg lisakaalu suurendab kütusekulu 0,03l/100 km.  

Eesti kodumajapidamise energiakulu küsitlus

Tartu Regiooni Energiaagentuur kutsub Teid täitma Eesti kodumajapidamise energiakulu küsitlust: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfybAhC4aKJt2kxqBrGyJTgIB6uu6zcDOud0w8FdA_qabGtiw/viewform

Küsitluses käigus selguvad Eesti kodumajapidamiste reaalsed energiakulud, mida kaustatakse interaktiivses platvormis statistikaandmetena ja võrdlusmaterjalina. Loodav platvorm on suureks abiks inimeste energiakäitumise hindamisel ja parandamisel.

Küsitlus on täiesti anonüümne, ei küsita Teie nime ega aadressi, kuid Teil on vaja enda majapidamise viimase aasta kommunaalarveid ja veidi aega.

Andmeplatvormi väljatöötamist toetab Estonia – Latvia Programme, projekti „Smart Living“ raames koos Green-Tech Cluster ja Vidzemes plānošanas reģions, kes viivad sama küsitluse läbi Lätis.

Suvised energiasäästunipid

Vaatame täna mõnda energiasäästu nippi, mis sobivad eriti läheneva suvega.

15 suvist energiasäästu nippi TREA-lt: 

1. Nihuta tarbimine ööseks või päikselisele päevale, et säästa elektrile kuluvat raha. Suveajal kehtib elektri päevatariif esmaspäevast reedeni kell 8–24, öötariif kehtib kell 24–8 ja kõigil laupäevadel ja pühapäevadel. Argipäevadele langevatel riiklikel pühadel kehtivad samad tariifid, mis tavalistel argipäevadel. Selleks, et öötariif meelest ei läheks, kleebi pesumasinale silt kellaaegadega, millal on soodsam pesu pesta ja millal mitte. Päikesepaneelide kasutamist saab seadistada selliselt, et päikesepaistelisel päeval tarvitatakse esmalt seda elektrit, mis tuleb paneelidest ja mis on „tasuta“. Seega on mõistlik suure võimsusega elektriseadmeid (pesumasin, nõudepesumasin jms.) kasutada võimalikult palju sel ajal kui päike paistab.

2. Vähenda boileri temperatuuri. Ka 55 kraadise vee puhul ei tunne inimene märgatavat vahet mugavuses ja suvel ongi jahutamiseks jahedam vesi parem. Vee liigne kuumutamine ja kuumana hoidmine tõstab liigselt elektriarvet. Samuti tuleks kuumaveeboiler paigutada võimalikult tarbimiskoha lähedale, sest sooja vee kättesaamineks läbi pikkade torustike kulub palju vett.

3. Kasuta kardinaid toatemperatuuri reguleerimiseks. Õhtusel ajal tõmba kardinad ette, päevasel ajal akende eest ära. Kardinad hoiavad toasooja või -jahedust ruumis, külm või kuum aknapind aga kuumutab või vastupidiselt jahutab seda. Voodriga kardinad on oma töös efektiivsemad. Väga kuumadel päevadel aitavad just kardinad tuliseid päikesekiiri toast tõrjuda. Kui tahad seda efekti aga veelgi suurendada, saab soetada spetsiaalseid katteid, mis peegeldavad päikesekiirgust eemale ning hoiavad toa veelgi jahedama.

4. Tuulutamine. Kortereid, kus on soojatagastusega ventilatsioon ei ole vaja tuulutada, kuid vajaduse korral tuleb seda teha võimalikult energiatõhusalt. Sundventilatsioonita kodusid on soovitatav tuulutada, kuid samuti tehes seda õigesti. Õige tuulutustehnika on järgmine: ava aknad täielikult ja tuuluta nii kiiresti, et mööbel ära ei jahtuks (kuni 10 min). Kindlasti ei tohi akent jätta mikrotuulutuse asendisse, sest nõnda immitseb liiga palju toasooja akna kaudu õue. Suvel peab meeles pidama, et õues võib olla õhk soojem kui toas ja nii tuleb tuulutuse kaudu soe õhk hoopis õuest tuppa. 

5. Kasuta programmeeritavaid termostaate. Sellised seadmed võimaldavad valida öö- ja päevarežiimi kõrval sobiva programmi ka nädalavahetuseks. Targad termostaadid arvestavad ka ilmaennustusega ja nendel saad vajadusel distantsil temperatuuri reguleerida ning sellel regulaarselt silma peal hoida. Suvel ei ole küll vaja tuba kütta, kuid vannitoa põrandaküttele on see vidin vajalik ka suvel. 

6. Kasuta külmkappi mõistlikult. Enamikes majapidamistes on külmkapp kõige rohkem elektrit tarbiv seade, kulutades aastas kuni 500 kWh elektrienergiat ca 60€ väärtuses. Paiguta külmkapp eemale otsesest päikesevalgusest ja teistest soojusallikatest (elektripliit ja -ahi), kuna küttekeha läheduses kulutab külmik oluliselt rohkem energiat. Kui sul pole midagi konkreetselt vaja sügavkülmutada ning sa ei hoia külmkapis palju kraami, võid julgelt kapi keerata ka madalama temperatuuri peale. Optimaalne temperatuur on 4ﹾC külmkapiosas ja -18 ﹾC jääkapi osas. Sulata toitu külmkapis, jääs toidust eralduv külmus aitab hoida kokku elektrilt, mis kulub külmkapi jahutamiseks. Sulata toitu enne selle küpsetamist, et hoida kokku elektrilt mis kuluks selle üles soojendamisele.

7. Kasuta nõudepesumasinat mõistlikult. Pane masin tööle vaid siis, kui see on tõesti täis ning pese väikesed asjad käsitsi. Alanda temperatuur nõudepesumasinas 50 ﹾC. Lase nõudel kuivada õhu käes, selle asemel, et kasutada kuivatusprogrammi.

8. Väldi tarbetut elektrikulu toiduvalmistamisel. Proovi sättida menüüd nii, et ei peaks mitu korda päevas pliiti kasutama. Kokkamisel kasuta ühte plaati järjestikku ja lülita plaat välja paar minutit varem. Kindlasti kasuta söögitegemiseks pliidirauale sobiva suurusega potte ja panne, et kuumaülekanne oleks võimalikult efektiivne. Toiduvalmistamisel asetage potile kaas peale. Nii väheneb energiakasutus kuni 4 korda ja toit valmib kiiremini. Kui võimalik, kasuta pliiti või mikrolaineahju, elektriahju asemel. Ärge avage vajaduseta praeahju ust. Iga avamisega kaob soojust ja ahju uuesti üles kütmiseks kulub üksjagu täiendavat energiat. Samuti on ahi suvel lisakuumaallikas, mis tähendab lisa jahutust ja tuulutamist ning kuumusest tekkinud ebameeldivustunnet.

9. Kasuta LED-pirne. Valgustus ei ole suvel küll meie kliimas teema, aga kui pirn läheb lambis läbi ja on vaja uus osta, tasub osta LED-pirn. Endiselt hõõglampe kasutades võib valgustuse peale kuluda lausa veerand elektri tarbimisest, pelgalt lampide vahetamisega on võimalik seda vähendada kuni 80%. Kasuta LED-lampe ja säästupirne, mis kestavad kauem ja kulutavad vähem elektrit. LED-pirnid võimaldavad veelgi suuremat kokkuhoidu võrreldes säästupirnidega. LED-pirnide eeliseks on veel nende väga pikk eluiga, suur energiasäästlikkus, koondatud valgus ja värvuste mitmekesisus. Lisaks sellele pole neis elavhõbedat, mis teeb nad keskkonnasõbralikumaks ning nende hinnad on viimastel aastatel langenud pea tavapirnide hinnatasemele.

10. Kasuta dekoratiivset valgustust säästlikult. Kui sa kasutad kodus dekoratiivset valgustust (näiteks terassituled või majaseina valgstid), lülita need ööseks välja. Suveööd on niigi valged, seega ei ole tulede efekt kuigi suur. Kui soovid hoovi siiski valgusemängu, kasuta suvel päiksepaneelidega aiavalgusteid.

11. Eemalda mittetöötavad seadmed vooluvõrgust. Ühenda samas kohas asuvad monitorid, teler, digiboks ja muusikakeskus pikendusjuhtme külge, nii on neid lihtne ooterežiimi vältimiseks välja lülitada, kasutades selleks, vaid ühte lülitust. Eemalda kindlasti seadmed seinast, kui lähed nädalavahetuseks suvilasse või vastupidi, nii kaitsed elektriseadmeid ka äikse eest.

12. Kasuta ventilaatoreid mõistlikult. Vannitoa- ja köögiventilaatoreid tasub töös hoida seni, kuni nad on oma töö teinud. Toas kasutatavaid ventilaatoreid kasuta siis, kui sa ka ise toas viibid.

13. Rõivad kuivaks. Suvel on ideaalne kuivatada riideid kuivati asemel säästlikult õues. Üks pesukuivatus kasutab 1,5-2,5 kWh elektrit ehk aastas on võimalik kokku hoida elektrikulult 4,6%-7,4%.

14. Eelista korduvkasutatavaid patareisid – akusid. Suvel kulub ikka patareisid taskulambis, matkaraadios ja muudes seadmetes, mis matkates või suvilates  vajalikud. Hoia alati ligi laetud akusid.

15. Hoia konditsioneeri filtrid puhtad. Vahetatavaid filtreid peaks kontrollima regulaarselt ja neid vahetama kui vaja. Kui filtrid on liiga ummistunud, põhjustavad need suuremat energiakulu. Koduloomad ja suurem aktiivsus kodus vähendavad filtrite kasutusaega. Kui konditsioneer tööta, hoia aknaid ja uksi kinni.

Suvised kuumad päikesekiired on peitunud kardinate taha

allikas: Pixabay.com

Milline on Teie energiakäitumine kodumajapidamises?

Kõige käepärasem, kiirem ja odavam viis suurendada oma kodu energiatõhusust, on parandada enda ja oma pere energiakäitumist. Energiakäitumine väljendub selles, kuidas energiat majapidamises, elukorralduses ja liikumisvajadustes kasutatakse. Meie energiakäitumine on kinni jäänud harjumustesse ja tavadesse, lisaks sellele mängib suurt rolli ka teadmatus. [1] Euroopa Keskkonnaagentuur on hinnanud, et kui muuta oma käitumist, vabaneda raiskavatest harjumustest ning renoveerida oma kodu, on oodata käitumislikku kokkuhoidu vähemalt 15% [2].

Miks on energiakäitumine oluline?

• Energiakäitumist saab muuta KIIRESTI, KOHE;

• energiakäitumist muuta on ODAV, väga ODAV;

• seevastu taristuinvesteeringud on kulukad ja võtavad aastaid;

• energiasääst toob otsest kasu ja rahalist kokkuhoidu;

• vähendame süsinikuheidet ja leevendame kliimamuutuseid. [1]    

   Energiakäitumise oluline osa on oma energiatarbimise monitoorimine. Leibkonna liikmed peaksid huvituma energiatarbimisest ja -arvetest ning neist aru saama, eriti juhul, kui kulud on ebatavaliselt kõrged. Elektrienergia tarbimist saab mugavalt jälgida nt Eesti Energia või mõne muu elektrimüüja mobiilirakenduse abil. Enda majapidamise soojusenergia ja veekasutuse jälgimine on keerulisem. [1]

Smart Living projektijuht Annika on jälginud enda kodumajapidamise kommunaalkulusid juba aastaid. Selleks kasutab ta kõigile tuttavat Excelit. Annika sisestab Excelisse enda kommunaalarvetelt iga kuu kasutatud elektrienergia koguse (kWh), kasutatud vee (m³) ja kütte eurodes ning arvutab sellest kWh. Nii on väga lihtne enda tarbimist graafiliselt jälgida.

Annika elab 38,5 m² korteris ja tema leibkonnas on 2 inimest.

Elektrienergia kulu graafik näeb välja selline

Joonis 1.1 Annika elektrienergia kulu graafik perioodil 01.05.2016–30.04.2020

Annika kortermaja renoveeriti 2019 aasta suvel, selle käigus toodi majja elektriboileri asemel linna soe vesi. Sellest on tingitud suur kukkumine juuni-juuli elektritarbimises  (vt joonis 1.1). Oktoobris käis Annika elukaaslasega nädal aega puhkamas ja ka seda on graafikult näha (vt joonis 1.1). Veebruari tarbimise langus on tingitud sellest, et veebruaris on vähem päevi kui teistes kuudes. 

Aastal 2018 oli Eesti keskmise kodumajapidamise elektrienergia kulu aastas 3086,62 kWh [3]. Annika kodus oli elektrienergia kulu viimasel 12 kuul 2463 kWh (mai 2019 – aprill 2020).

Veetarbimise graafik on vähem mõjutatav välistest tingimustest. Juuli ja augusti vahel on näha suurt hammast (vt joonis 1.2), aga see tulenes remontöödest ja veearvestamise meetodist. Tavaliselt on Annika majapidamises veetarbimine keskmiselt 10 m³. Annika on usin spordiklubi külastaja ja käib seal ka pesemas. Huvitav on see, et märtsis ja aprillis 2020 oli spordiklubi kinni, kuid see ei väljendu kuidagi graafikul. 

Joonis 1.2 Annika veetarbimise graafik perioodil 01.01.2017-30.04.2020

Soojusenergia jälgimise on Annika eriti tõsiselt ette võtnud. Varem kogus ta tabelisse soojusenergiat ainult eurodes, kuid pärast TREA-sse tööle asumist lisas ta tabelisse ka kuu keskmised temperatuurid (vt joonis 1.3), et andmed oleks võrreldavad, kuna Eestis pole ju aastad ega kuud vennad [4]. Samuti arvutab ta tabelis eurodest kulunud kWh-d. Alates 01.01.2019 on Fortum Tartu soojusenergia müügihind 48,50+KM [5].

Joonis 1.3 Annika soojusenergia jälgimise Exceli tabel

Soojusenergia eest tasutud summadest moodustub joonisel 1.4 olev graafik, kust on selgelt näha, et 2019 aasta suvel on kortermajades teostatud renoveerimistööd, samuti mõjutas tulemusi ka erakordselt soe talv aastatel 2019-2020, mida on näha ka tabeli keskmistest temperatuuridest.

Joonis 1.4 Soojusenergia eest tasutud summad aastatel 2016-2020

Energiakäitumine Oma kodu kohta sama huvitava info kogumist ja analüüsimist soovitame igaühele!

Projekt Smart Living soovib lahendada üht paljudest ühiskonna probleemidest, milleks on personaalse energiakasutuse ja energiakäitumise simulatsiooni ja statistika puudumine. Nimelt luuakse projekti raames interaktiivne platvorm, kuhu iga majapidamine saab sisestada enda energiakulud ja kodused energia seadmed luues nii enda kodu simulatsioon. Sellel platvormil on võimalik katsetada erinevaid lahendusi, kuidas on võimalik enda kodu muuta energiatõhusamaks, nt vahetada välja hõõglambid LED pirnide vastu või vähendades toas temperatuuri 1 kraadi võrra. Lisaks võimaldab see platvorm võrrelda oma energiatarbimist, teiste samalaadsete kodudega.

Selleks, et projekti raame loodud interaktiivne platvorm tuleks võimalikult mitmekesine, palun täita küsitlus enda energiakasutuse kohta: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfybAhC4aKJt2kxqBrGyJTgIB6uu6zcDOud0w8FdA_qabGtiw/viewform?usp=sf_link

Küsitlus on täiesti anonüümne, me ei küsi Teie nime ega aadressi, kuid Teil on vaja teada enda majapidamise viimase aasta kommunaalarveid ja veidi aega.

Kasutatud kirjandus:

1.    Roose, A., Ligi-null-energia inimene. Sirp. 2018. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ligi-null-energia-inimene/

2.    Achieving energy efficiency through behaviour change: what does it take? European Environment Agency, 2013. https://www.eea.europa.eu/publications/achieving-energy-efficiency-through-behaviour

3.    Statistikaamet. http://andmebaas.stat.ee/?lang=et

4.    Riigi Ilmateenistus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/