Kuumad päikeselised päevad viivad meie kõigi mõtted meie kõige tähtsamale tähele – PÄIKESELE.

Tänu päikesele saame kasvatada toitu ja keha saab vajalikku D-vitamiini. Lisaks sellele saame päikesekiirgust kasutada veel mitmeti, muutes seda endale kasulikuks energiaks.

Päike on suur gaasikera meie päikesesüsteemis. Päikeseenergia jõuab meieni kiirtena. Osasid valguskiiri me näeme ja osasid mitte – meenutame siin päiksekiiri, mis paistavad läbi pilvede. Päike saadab välja väga suurel hulgal energiat igal sekundil-minutil-tunnil. Ühe ruutmeetri kohta jõuab Eestis keskmiselt maapinnale 3489 MJ päikeseenergiat aastas, mis vastab 969 kWh/m².

Eesti kõige päikesepaistelisem aasta oli 2011 Saaremaal Roomassaares, kui päikesepaiste kestus oli 2440 tundi ehk 54% võimalikust. Kõige vähem on paistnud päike Raplamaal Kuusikul 1977. aastal – 1124 tundi ehk 25% võimalikust. Riigi ilmateenistuse andmetel oli aasta 2019 päikesepaistelt 9ndal kohal, 1971,8 tunniga. (Muid põnevaid ilmafakte leiate 2019. aasta kohta lingilt https://view.genial.ly/5dee0c89cd11850f6350a117/interactive-content-aasta-ilma-ulevaade-2019)

Eesti päikesepaiste kestus (keskmiselt aastas tundides)

Loetleme siia mõned viisid, kuidas päikeseenergiat kodus või matkal targalt kasutada:

• Kasvata endale toitu - Ainult päikese, mulla ja veega saab kasvatada juurvilju ja puuvilju. Täitsa ise kasvavad metsas tänu päikesele mustikad, metsmaasikad, -vaarikad ja murakad. Päikese soojendatud kasvuhoones saab kasvatada tomateid, kurke ja ka eksootilisi taimi nagu arbuusid ning melonid. 

• Vee soojendamine - Päike aitab suvel soojendada tarbevett, kasutades selleks päikese kollektoreid või lihtsalt paaki majakatusel või hoovis. Tee tegemiseks peaks ikkagi kasutama veekeetjat. 😊

• Vee puhastamine - Kui sa oled matkal ja puhas joogivesi on lõppemas, võid täita läbipaistvast plastikust pudeli jõe või järve veega. Hoides seda vähemalt 6 tundi päikesekiirguses, kas seotult seljakotile või telkimiskohas pingil, on vesi kõlblik joomiseks. Päikese violettkiirgus tapab kõik bakterid või organismid vees.

• Toidu küpsetamine - Päikese käes saab kuivatada puuvilju, juurvilju ja kala. Samuti on kasutuses Päikeseahjud. Selline päikeseenergia abil küpsetamine hoiab telkimisplatside lähedal ära „lageraie“ lõkkepuudeks ja samuti saab toiduks valmistada midagi paremat kui mustaks põlenud vorstike. All olevalt pildilt saate näha päikeseahju tööpõhimõtet.

https://science.howstuffworks.com/environmental/green-science/solar-cooking1.htm

• Riiete kuivatamine - Pesukuivati on suur elektritarbija ja selle asemel võiks suvel kasutada riiete kuivatamiseks päikeseenergiat. Valgus ja kuumus jõuab päikeselt maapinnale 8 minuti ja 19 sekundiga, riided küll nii kiiresti kuivaks ei saa.

• Väikeste elektriseadmete laadimine - Väikeseid laetavaid elektriseadmeid nagu nutitelefon ja tahvelarvuti saab laadida „Päikeselaadijaga“ – laadija mis on varustatud päikesepaneelidega. See on odav ja lihtne viis kodus elektri kokku hoidmiseks. Nii saab kasutada ka päikeseenergiat korteri aknalaual ja samuti tuleb see kasuks suvel matkates. Väiksed taskuarvutid on juba ammusest ajast varustatud väikse päikesepaneeliga.

• Õuevalgustid - Suvel saab kaunistada oma aeda päikesepatareidega valgustitega, mis laevad ennast ise päeval ja on kaunid terve öö.

• Maja kütmine - Kui majal on rohkem aknaid ja klaasseinu lõuna suunas ja vähem klaaspindu põhja suunas on võimalik hoida kokku küttearvetelt. Läbi suurte lõunasuunas asetsevate klaaspindade aitab päike enda energiaga kütta toa soojaks seda eriti varakevadel.

• Kodune elektritootmine - Paigaldades maja katusele PV-paneelid, saab meist igaüks hakata prosumeriks. Prosumer mitte ainult ei tarbi, vaid ka toodab ise päikeseenergiast elektrienergiat. See on üks arenevamaid ja popimaid päikeseenergia kasutamise viise. Sellest räägime lähemalt ka järgmises peatükis.

Kodune elektritootmine

Päikeseelektrijaama paigaldustööde järjestus:

• Elektriprojekti koostamine;
• Elektrilevi liitumistaotluse ja Elering AS-i taastuvenergiatoetuse taotluse esitamine;
• Päiksepaneelide paigaldamine;
• Elektritööd;
• Elektripaigaldiste nõuetekohasuse tunnistus.

Peamiselt kasutatakse täna Eestis PV-jaama ühendamiseks toiteallikata võrguga ühendusskeemi (batteryless grid-tied system). See muundab päikeseenergiat ja suunab selle elektrivõrku, hüvitades kodu või ettevõtte elektrikasutust. Süsteem koosneb ainult päikeseenergiamoodulist, inverteri(te)st ja vajalikust elektriohutustehnikast. Võrguga ühendatud päikeseenergiasüsteemiga eluruum ei erine elektriteenusega elamisest. Ainuke erinevus on selles, et osa või kogu kasutatav elekter tuleb päikesest. Nende toiteallikata süsteemide ainuke puudus on see, et elektrikatkestuse puhul need ei tööta (elektrikatkestusi esineb siiski väga harva).

     PV-jaama rajamisel peaks arvestama:

• PV-paneeli pinda 2% võrra kinni kattes või varjates võib tootmisvõimsus väheneda kuni 70%. Seetõttu on just statsionaarse päikesejaama projekteerimisel äärmiselt oluline arvestada varjudega. Samuti tuleb teada, et paneelidele koguneb aegamisi mustust, mida tuleks eemaldada. Mustusest tingitud tootlikkuse vähenemine võib olla kuni 5%.

• Suurim paneelide tootlikkus saavutatakse jaheda ilmaga, madala temperatuuri korral just varakevadel või hilissügisel, kui päikese intensiivsus on kõrgem. Eesti kliimas toodavad päikesepaneelid rohkem elektrienergiat just rannikualadel ja saartel, kuna nendel aladel on tuulisem ning see tagab parema jahutuse. Teiseks põhjuseks on pilvkatte vähesem esinemine kui sisemaal. Just madalama temperatuuri mõjul on Eestis PV-paneelide tootlikkus võrreldav Saksamaa paljude piirkondadega. Seega on paneelide puhul tähtis ka temperatuurikoefitsient, mis näitab, mitu protsenti langeb PV-paneeli toodang iga kraadi kohta, mis paneel kuumeneb üle elemendi normaaltemperatuuri (NOCT, tavaliselt 45 °C).

• Mono - ja polükristalliliste PV-paneelide temperatuurikoefitsiendid on vahemikus −0,32…−0,51 %/°C, mis tähendab, et iga kraad üle 45 °C PV-paneeli pinnal vähendab tootlikkust keskmiselt 0,4%. Päikeseelektrijaama rajades on seega kadudel oluline roll ning süsteemi planeerides tuleks eelkõige jälgida kaabeldusest, inverterist, varjutusest ja paneelide paigutusest tulenevaid kadusid.

https://pixabay.com/photos/solar-panel-roof-straw-hut-solar-241903/

Vaata ka allolevat lõbusat videot päikesest ja päikese energia kasutusest:

https://www.youtube.com/watch?v=88QwqQYTKBI

Sõidujagamisest ja autokütuse säästust

Suvel sõidame me kõik päris palju autodega, toimuvad suvefestivalid, suvelavastused, suguvõsakokkutulekud, suuremad sünnipäevad ja pulmad. Seega võiksime kõik mõelda, kas oleks võimalik sõprade pulma minna koos mõne sõbraga, kellega elad samas asulas. Viljandisse festivalile võiks minna bussiga, Tallinnasse loomaaeda rongiga. Igale poole ei saa kindlasti mugavalt ühistranspordiga, seega võiks mõelda ka transformeerunud hääletamisele ehk tänapäevaselt sõidujagamisele.

Kindlasti sunnib ühistranspordi ja sõidujagamise kasutamine astuma meid mugavustsoonist välja, kuna kaasa ei saa võtta nii palju asju, kui tahad, ei saa lahkuda kodust siis, kui oled ise valmis ja pead sättima enda graafiku teistega klappima. Sellegipoolest võib sõidujagamine ja ühistranspordi kasutamine tuua ka palju positiivset. Tartust Tallinnasse sõit kestab keskmiselt 2,5 tundi, edasi tagasi 5 tundi. Selle aja jooksul saab mitu lehekülge raamatut lugeda, milleks muidu aega pole leidnud või aknast loodust jälgides mõne kauni luuletuse kirjutada. Sõpradega jaanitulele sõites jõuate välja mõelda lõbusaid mänge ning arutada muid suveplaane.

Sõidujagamisest tean isegi üht toredat ja armast lugu, kuidas üks poiss võttis Tallinnast peale võõra tüdruku ja viis ta Viljandisse, mõlema lapsepõlve kodulinna. Sõit toimus talvel ja kui tüdruk Viljandis autost välja astus kukkus ta suure kaarega selili jääle. Õnneks oli kukkumine õnneliku lõpuga ning tüdruk jäi terveks. See pakkus see poisile nii palju nalja, et ta kutsus tüdruku kohtama ja nüüd on nad juba pikalt õnnelik paar ja toreda väikse poisi vanemad.

Vähem tähtis ei ole keskkonnavaateline aspekt. Kasutades sõidujagamist, on võimalik vähendada kliimamuutusi, vähendada naftasõltuvust ja vähendada liiklusummikuid ja nendega kaasnevaid probleeme. Transport, on üks suurim süsihappegaasi emissiooniallikas, seega üks peamistest kliimamuutusi tekitavatest teguritest. Tänu sõidujagamisele jääb ehk ka mõni auto ostmata. Nii on võimalik säästa ressurssidelt, mis kuluks auto tootmisele ja mille eest ostetakse autot.

Linnade ja asumite vahelisi sõidujagamisplatvorme kahjuks hetkel Eestis ei ole ja koroonaviiruse pandeemia ei aita sellise lahenduse loomisele ka kaasa. Blogile lisatud videos nähtav Wisemile, kahjuks enam ei tööta.

Väga populaarsed on Facebooki sõidujagamisgrupid nagu näiteks Tartu-Tallinn-Tartu 39 000 liikmega, Tallinn-Tartu-Tallinn 13 000 liikmega, Rakvere-Tartu-Rakvere 4200 liikmega. Sõidu suvepealinna leiab grupist Pärnu-Tallinn-Pärnu, millel on 20 000 liiget. Nende gruppide põhjal võib väita, et Tartust Tallinna on tahtnud reisida sõidujagamise abil 39 000 reisita, mis on väga suur osa elanikest. Samuti leidub selliseid sõidujagamisgruppe ka lähiriikidesse reisimiseks.

Linnas liikumiseks on tundud sõidujagamisplavormid Bolt ja Uber. Vähem tuntud on GreenShift, mille õilis hüüdlause on „Meie eesmärk on muuta transport keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumas pakkudes toimivat alternatiivi üksi autoga töölkäimisele."

Enne sõpru sõidutama või sõiduteenust pakkuma asumist võikside endalt küsida: Kuidas saan mina tehniliselt ja sõidustiiliga energiat säästa? Teada tundud kuldreegel on: sõida sujuvalt! Tehniliselt aitavad energiat säästa nipid ja tehnoloogiad nagu: Saad kütusekuluta edasi, kui pidurdad käiguga. (Tänapäevastel Hybrid autodel on pidurdusenergia kasulik genereerimine. See tähendab seda, et iga kord kui vajutate pidurile, salvestab masin pidurdusest tekkiva energia oma akusse.) Start-stop-süsteemiga varustatud autod suretavad punase fooritule taga mootori välja. Samuti kuulub uude energiasäästu tehnoloogiate põlvkonda kiirusehoidik. Paigaltvõtuabiline on praktiline ja säästlik isegi Tartus, Emajõe lammipervede tipptunniliikluses.

Kuidas säästa kütust?

• Ökonoomse sõiduga saab kütusetarvet üsna lihtsalt 25% võrra vähendada;

• Enamik kütust kulub auto kiirendamiseks;

• Külma mootoriga lühisõidud on tunduvalt kõrgema kütusekuluga;

• Õige rehvirõhuga väheneb veeremistakistus ja seega ka kütusekulu;

• Rehvide ostul vaata lisaks rehvi turva- ja müramärgisele ka kütusekulu ehk keskkonnamärgist;

• Ära hoia autos mõttetut kola! 10 kg lisakaalu suurendab kütusekulu 0,03l/100 km.  

Eesti kodumajapidamise energiakulu küsitlus

Tartu Regiooni Energiaagentuur kutsub Teid täitma Eesti kodumajapidamise energiakulu küsitlust: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfybAhC4aKJt2kxqBrGyJTgIB6uu6zcDOud0w8FdA_qabGtiw/viewform

Küsitluses käigus selguvad Eesti kodumajapidamiste reaalsed energiakulud, mida kaustatakse interaktiivses platvormis statistikaandmetena ja võrdlusmaterjalina. Loodav platvorm on suureks abiks inimeste energiakäitumise hindamisel ja parandamisel.

Küsitlus on täiesti anonüümne, ei küsita Teie nime ega aadressi, kuid Teil on vaja enda majapidamise viimase aasta kommunaalarveid ja veidi aega.

Andmeplatvormi väljatöötamist toetab Estonia – Latvia Programme, projekti „Smart Living“ raames koos Green-Tech Cluster ja Vidzemes plānošanas reģions, kes viivad sama küsitluse läbi Lätis.

Suvised energiasäästunipid

Vaatame täna mõnda energiasäästu nippi, mis sobivad eriti läheneva suvega.

15 suvist energiasäästu nippi TREA-lt: 

1. Nihuta tarbimine ööseks või päikselisele päevale, et säästa elektrile kuluvat raha. Suveajal kehtib elektri päevatariif esmaspäevast reedeni kell 8–24, öötariif kehtib kell 24–8 ja kõigil laupäevadel ja pühapäevadel. Argipäevadele langevatel riiklikel pühadel kehtivad samad tariifid, mis tavalistel argipäevadel. Selleks, et öötariif meelest ei läheks, kleebi pesumasinale silt kellaaegadega, millal on soodsam pesu pesta ja millal mitte. Päikesepaneelide kasutamist saab seadistada selliselt, et päikesepaistelisel päeval tarvitatakse esmalt seda elektrit, mis tuleb paneelidest ja mis on „tasuta“. Seega on mõistlik suure võimsusega elektriseadmeid (pesumasin, nõudepesumasin jms.) kasutada võimalikult palju sel ajal kui päike paistab.

2. Vähenda boileri temperatuuri. Ka 55 kraadise vee puhul ei tunne inimene märgatavat vahet mugavuses ja suvel ongi jahutamiseks jahedam vesi parem. Vee liigne kuumutamine ja kuumana hoidmine tõstab liigselt elektriarvet. Samuti tuleks kuumaveeboiler paigutada võimalikult tarbimiskoha lähedale, sest sooja vee kättesaamineks läbi pikkade torustike kulub palju vett.

3. Kasuta kardinaid toatemperatuuri reguleerimiseks. Õhtusel ajal tõmba kardinad ette, päevasel ajal akende eest ära. Kardinad hoiavad toasooja või -jahedust ruumis, külm või kuum aknapind aga kuumutab või vastupidiselt jahutab seda. Voodriga kardinad on oma töös efektiivsemad. Väga kuumadel päevadel aitavad just kardinad tuliseid päikesekiiri toast tõrjuda. Kui tahad seda efekti aga veelgi suurendada, saab soetada spetsiaalseid katteid, mis peegeldavad päikesekiirgust eemale ning hoiavad toa veelgi jahedama.

4. Tuulutamine. Kortereid, kus on soojatagastusega ventilatsioon ei ole vaja tuulutada, kuid vajaduse korral tuleb seda teha võimalikult energiatõhusalt. Sundventilatsioonita kodusid on soovitatav tuulutada, kuid samuti tehes seda õigesti. Õige tuulutustehnika on järgmine: ava aknad täielikult ja tuuluta nii kiiresti, et mööbel ära ei jahtuks (kuni 10 min). Kindlasti ei tohi akent jätta mikrotuulutuse asendisse, sest nõnda immitseb liiga palju toasooja akna kaudu õue. Suvel peab meeles pidama, et õues võib olla õhk soojem kui toas ja nii tuleb tuulutuse kaudu soe õhk hoopis õuest tuppa. 

5. Kasuta programmeeritavaid termostaate. Sellised seadmed võimaldavad valida öö- ja päevarežiimi kõrval sobiva programmi ka nädalavahetuseks. Targad termostaadid arvestavad ka ilmaennustusega ja nendel saad vajadusel distantsil temperatuuri reguleerida ning sellel regulaarselt silma peal hoida. Suvel ei ole küll vaja tuba kütta, kuid vannitoa põrandaküttele on see vidin vajalik ka suvel. 

6. Kasuta külmkappi mõistlikult. Enamikes majapidamistes on külmkapp kõige rohkem elektrit tarbiv seade, kulutades aastas kuni 500 kWh elektrienergiat ca 60€ väärtuses. Paiguta külmkapp eemale otsesest päikesevalgusest ja teistest soojusallikatest (elektripliit ja -ahi), kuna küttekeha läheduses kulutab külmik oluliselt rohkem energiat. Kui sul pole midagi konkreetselt vaja sügavkülmutada ning sa ei hoia külmkapis palju kraami, võid julgelt kapi keerata ka madalama temperatuuri peale. Optimaalne temperatuur on 4ﹾC külmkapiosas ja -18 ﹾC jääkapi osas. Sulata toitu külmkapis, jääs toidust eralduv külmus aitab hoida kokku elektrilt, mis kulub külmkapi jahutamiseks. Sulata toitu enne selle küpsetamist, et hoida kokku elektrilt mis kuluks selle üles soojendamisele.

7. Kasuta nõudepesumasinat mõistlikult. Pane masin tööle vaid siis, kui see on tõesti täis ning pese väikesed asjad käsitsi. Alanda temperatuur nõudepesumasinas 50 ﹾC. Lase nõudel kuivada õhu käes, selle asemel, et kasutada kuivatusprogrammi.

8. Väldi tarbetut elektrikulu toiduvalmistamisel. Proovi sättida menüüd nii, et ei peaks mitu korda päevas pliiti kasutama. Kokkamisel kasuta ühte plaati järjestikku ja lülita plaat välja paar minutit varem. Kindlasti kasuta söögitegemiseks pliidirauale sobiva suurusega potte ja panne, et kuumaülekanne oleks võimalikult efektiivne. Toiduvalmistamisel asetage potile kaas peale. Nii väheneb energiakasutus kuni 4 korda ja toit valmib kiiremini. Kui võimalik, kasuta pliiti või mikrolaineahju, elektriahju asemel. Ärge avage vajaduseta praeahju ust. Iga avamisega kaob soojust ja ahju uuesti üles kütmiseks kulub üksjagu täiendavat energiat. Samuti on ahi suvel lisakuumaallikas, mis tähendab lisa jahutust ja tuulutamist ning kuumusest tekkinud ebameeldivustunnet.

9. Kasuta LED-pirne. Valgustus ei ole suvel küll meie kliimas teema, aga kui pirn läheb lambis läbi ja on vaja uus osta, tasub osta LED-pirn. Endiselt hõõglampe kasutades võib valgustuse peale kuluda lausa veerand elektri tarbimisest, pelgalt lampide vahetamisega on võimalik seda vähendada kuni 80%. Kasuta LED-lampe ja säästupirne, mis kestavad kauem ja kulutavad vähem elektrit. LED-pirnid võimaldavad veelgi suuremat kokkuhoidu võrreldes säästupirnidega. LED-pirnide eeliseks on veel nende väga pikk eluiga, suur energiasäästlikkus, koondatud valgus ja värvuste mitmekesisus. Lisaks sellele pole neis elavhõbedat, mis teeb nad keskkonnasõbralikumaks ning nende hinnad on viimastel aastatel langenud pea tavapirnide hinnatasemele.

10. Kasuta dekoratiivset valgustust säästlikult. Kui sa kasutad kodus dekoratiivset valgustust (näiteks terassituled või majaseina valgstid), lülita need ööseks välja. Suveööd on niigi valged, seega ei ole tulede efekt kuigi suur. Kui soovid hoovi siiski valgusemängu, kasuta suvel päiksepaneelidega aiavalgusteid.

11. Eemalda mittetöötavad seadmed vooluvõrgust. Ühenda samas kohas asuvad monitorid, teler, digiboks ja muusikakeskus pikendusjuhtme külge, nii on neid lihtne ooterežiimi vältimiseks välja lülitada, kasutades selleks, vaid ühte lülitust. Eemalda kindlasti seadmed seinast, kui lähed nädalavahetuseks suvilasse või vastupidi, nii kaitsed elektriseadmeid ka äikse eest.

12. Kasuta ventilaatoreid mõistlikult. Vannitoa- ja köögiventilaatoreid tasub töös hoida seni, kuni nad on oma töö teinud. Toas kasutatavaid ventilaatoreid kasuta siis, kui sa ka ise toas viibid.

13. Rõivad kuivaks. Suvel on ideaalne kuivatada riideid kuivati asemel säästlikult õues. Üks pesukuivatus kasutab 1,5-2,5 kWh elektrit ehk aastas on võimalik kokku hoida elektrikulult 4,6%-7,4%.

14. Eelista korduvkasutatavaid patareisid – akusid. Suvel kulub ikka patareisid taskulambis, matkaraadios ja muudes seadmetes, mis matkates või suvilates  vajalikud. Hoia alati ligi laetud akusid.

15. Hoia konditsioneeri filtrid puhtad. Vahetatavaid filtreid peaks kontrollima regulaarselt ja neid vahetama kui vaja. Kui filtrid on liiga ummistunud, põhjustavad need suuremat energiakulu. Koduloomad ja suurem aktiivsus kodus vähendavad filtrite kasutusaega. Kui konditsioneer tööta, hoia aknaid ja uksi kinni.

Suvised kuumad päikesekiired on peitunud kardinate taha

allikas: Pixabay.com