Friday 25 February 2022

Millega arvestada energiatõhusat kodu valides?

Tänane postitus on justkui välja karanud kinnisvarafirmade kodulehe blogist. Kuid ma püüan siin koondada erinevad arvamused erinevatest artiklitest. Mille järgi valida endale energiatõhus kodu?
Peale detsembrikuist energiakriisi said kõik inimesed aru, et iga otsus kodus mõjutab meie energiakasutust ja see läbi otseselt rahakotti. Parim, mis me saame sellest kallist ajast kaasa võtta on teadmine, et meist keegi ei peaks elama üle enda võimete ja energiahind ei pruugi ja ehk ka ei peagi olema alati odav. Energiat toodetakse peamiselt kallitest fossiilsetest kütustest ja ka „odava“ taastuvatest energiaressurssidest toodetud energia teeb kalliks selle suur alginvesteering tootmisüksusesse. Riik ei saa meile nüüdsest alates igavesti appi joosta, paratamatult läheb kõik kallimaks, sest elektri keskmine hind on tõusnus (sh fikseeritud lepingus), gaasi hind on tõusnud ja samuti ka mootorikütused. Need energiahinna tõusud mõjutavad väga meie igapäeva elu. Täna vaatame, mida peab arvestama endale kodu valides, et hiljem ei jääks kodu kommunaalkulude lõksu või vähemalt olete endast andnud maksimumi selleks. 

Kõik koduostjad võiksid nüüdsest olla energiateadlikud ostjad!

1. Kõige olulisem on hoone energiamärgis. Kodus müües on kohustus esitada ostjale energiamärgis st kodu ostes küsige seda kindlasti! (§ 67. Energiamärgis hoone tasu eest võõrandamisel või kasutusse andmisel, https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005) Hoone energiamärgis võiks olla olemas ka Ehitisregistris. Kui seda pole, küsige kindlasti. Uue hoone puhul on energiamärgis koostatud arvutuslikult, aga vana hoone puhul on see tegeliku tarbimise põhjal koostatud. Energiamärgist küsige kindlasti ka siis, kui ostate korterit. Korteriomanikule võib see küll olla ebamugav, et ta peab seda korteriühistult paluma ja ehk ka omast taskust selle kinni maksma. Kuid see oled teie, kes hiljem halvasti soojustatud majas kalleid küttearveid tasub. See ei ole koht, kus olla tagasihoidlik ja müüjale rohkem meeldida. 

Mida me siis saame välja lugeda energiamärgiselt. Energiamärgise kolmandalt lehelt näeme energia erikasutust. Need numbrid tuleks korrutada läbi korteri/maja netopinnaga ja energiakandja hinnaga. Ning nii saame energiakulu selle üksuse kohta aastas. Nii saate kõige paremini aimu enda tulevastest energiakuludest.
Minul on korter A energiaklassiga majas, millel on päikesepaneelid ja saan teostada võrdluse energiamärgisel esitatud numbrite ja 2021 aastal kulunud reaalsete kogustega.
Nagu tabelist näha, on korteris elektrikul vähe suurem (~267 kWh), kuid kaugkütte kulu lausa poole võrra väiksem. Seega maja on soe, aga elektrit kasutan ma rohkem kui on standard (arvutuslik keskmine). 

Energiamärgiste kohta võite vaadata 08.02.2022 Terevisiooni video (https://etv.err.ee/1608493478/hoone-energiamargis), kus Prof. Jarek Kurnitski tutvustab energiamärgist, mis infot sealt saab ja miks on see oluline. 
Loe pikemalt hoone energiamärgise kohta ka meie varasemast blogist postitusest: https://treasmartliving.blogspot.com/2021/03/mida-hoone-energiamargis-tahendab.html 

2. Küsi endalt väga kriitiliselt, kas sul on vaja kõiki neid ruutmeetreid? Eelmisest punktist saame järeldada, et igakuised kulud on väga otseselt seoses kodu ruutmeetritega. Kui olete üksik inimene, siis ehk ei ole mõistlik elada 300 m2 majas ja kõiki neid tubasid ventileerida, kütta ning valgustada. Kodus peaks olema ruutmeetreid nii palju, kui inimese eluks täna ja praegu vaja on. Noorpaar ei peaks mõtlema, et täna oleme kahekesi, aga kaugemas tulevikus on meid neli ja siis ostame täna korteri või maja nelja toaga. Kinnisvara hind on tõusvas trendis, nii et alati saab maha müüa väiksema kodu ja muretseda suurem. Kuid tühjadele ruutmeetritele kulutatud raha ei saa kunagi enam tagasi. 

3. Kas hoonel on olemas taastuvenergia tootmisüksus. Kõigil vastvalminud kortermajadel peavad olema taastuvenergiatehnoloogia lahendusega. Väikeelamud, mille köetav pind on kuni 220 m2, ei pea omama elektri tootmisüksus taastuvast energiaallikast. (https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020011) Eramajadel on päikesepaneelid ikkagi väga hea investeering, sest väikemaja katusele mahub palju paneele. Suvel toodetakse rohkem, kui tarbitakse ja nii koguneb negatiivne elektriarve, millega on võimalik katta talviseid suuremaid elektriarveid. 

4. Ole kriitiline buumiaegsete majade osas. Liiguvad linnalegendid, et osad buumiaegsed majad (ehitatud 2008-2010 a) on sama hõredad, kui nõukogude ajal ehitatud majad. Kindlasti on nende seas ka korralikke maju, kuid tol ajal ei olnud energiatõhusus ehitusseadustikus nii oluline ja energiamärgistest ei rääkinud keegi. Sellepärast ongi osad majad n-ö „üle jala“ kvaliteediga. Kindlasti tasub mõelda, milline korter valida, kui uues A või B energiaklassiga majas olev korter on vaid mõned tuhanded kallimad. Eristamaks kortereid kvaliteetses ja ebakvaliteetses majas tasub taas kindlasti küsida energiamärgist. Ainult kinnisvara eksperdi hinnangule ainult lootma ei tasu jääda. Kahjuks hindavad nad endiselt kodu väärtust rohkem lähtuvalt lasteaia lähedusest, kui energiamärgise kõrgemast tähest. (Nii oli see vähemalt siis, kui mina kodu ostsin 1,5 aastat tagasi.) 

5. Millele mõelda kui valikus on vanemad kortermajad? Korter renoveeritud majas võib olla kallim ja ilmselt saad koos korteriga kaasa ka renoveerimislaenu. Kuid siin on oluline mõelda, miks pole maja veel renoveeritud. Kas suhted majas on pingelised ja pole üksmeelt leitud, kas majas on palju probleemseid inimesi või mis on see põhjus? Renoveerimata maja suures linnas (Tartu ja Tallinn) võib viidata probleemidele kortermaja sees. Ennem kui hakkad ostma korterit renoveerimata majja, uuri juhatuselt miks seda seni pole tehtud. Renoveeritud maja loob palju väärtust. Korterites on tunduvalt parem sisekliima ja küttearved on väiksemad. 

Renoveeritud või mitte renoveeritud kortermaja? Renoveeritud kortermaja energiaklass peab olema C või B, mis tähendab säästu küttekuludelt 60 kuni 70%. 

Ajaloolis väärtusega ja muinsuskaitsealadel olevate majade renoveerimine on kallis. Kuid õnneks on ka inimesi, kes ei soovi elada tavalises kandilises kortermajas ja ei mõtle iga päev, kuidas hoida kokku energiat. Sellised inimesed on väga tänuväärt, et hoiavad korras ka sellised alad meie linnades. 

6. Millisest energiaallikast tuleb soojus meie uude koju? See küsimus on eriti oluline Täna, Venemaa seljataga. Kui teie valitud eramaja või kortermaja kasutab kütteks maagaasi, küsi endalt, kas ja palju sa oled valmis maksma toasooja eest. Gaasi hind niigi tõusis talvel juba palju ja mis hakkab gaas maksma siis, kui see enam Venemaalt ei tule ja seda peab hakkama tankeritega tooma näiteks Saudi Araabiast?

Lisaks on võimalik kasutada kütteallikaks elektrit või biokütuseid. Elekter on peamiselt energiaallikaks erinevates soojuspumpades, kuid on ka elektriga otsekütmist ehk elektriradiaatorid. Prof Kurnitski ja teiste arvates on maasoojuspump kõige efektiivsem küttelahendus. Soojuspumbale lisaks võiks olla eramajas ka halupuudel põhinev küttelahendus. Mis annaks sooja ka kõige pakaselisematel päevadel või kui maapiirkondades kaob elekter talvel. Üldse kui valid endale kodu just maapiirkonda ja krundil on olemas ka väike metsatukk, siis kõige säästlikum (rahaliselt) kütteviis on ise tehtud halupuud, kuid kas see on kõige energiatõhusam? 


Mõistlike valikuid endale kodu valides!

Millega arvestada energiatõhusat kodu valides?

Tänane postitus on justkui välja karanud kinnisvarafirmade kodulehe blogist. Kuid ma püüan siin koondada erinevad arvamused erinevatest arti...