Millega arvestada energiatõhusat kodu valides?

Tänane postitus on justkui välja karanud kinnisvarafirmade kodulehe blogist. Kuid ma püüan siin koondada erinevad arvamused erinevatest artiklitest. Mille järgi valida endale energiatõhus kodu?

Peale detsembrikuist energiakriisi said kõik inimesed aru, et iga otsus kodus mõjutab meie energiakasutust ja see läbi otseselt rahakotti. Parim, mis me saame sellest kallist ajast kaasa võtta on teadmine, et meist keegi ei peaks elama üle enda võimete ja energiahind ei pruugi ja ehk ka ei peagi olema alati odav. Energiat toodetakse peamiselt kallitest fossiilsetest kütustest ja ka „odava“ taastuvatest energiaressurssidest toodetud energia teeb kalliks selle suur alginvesteering tootmisüksusesse. Riik ei saa meile nüüdsest alates igavesti appi joosta, paratamatult läheb kõik kallimaks, sest elektri keskmine hind on tõusnus (sh fikseeritud lepingus), gaasi hind on tõusnud ja samuti ka mootorikütused. Need energiahinna tõusud mõjutavad väga meie igapäeva elu. Täna vaatame, mida peab arvestama endale kodu valides, et hiljem ei jääks kodu kommunaalkulude lõksu või vähemalt olete endast andnud maksimumi selleks. 

Kõik koduostjad võiksid nüüdsest olla energiateadlikud ostjad!

1. Kõige olulisem on hoone energiamärgis. Kodus müües on kohustus esitada ostjale energiamärgis st kodu ostes küsige seda kindlasti! (§ 67. Energiamärgis hoone tasu eest võõrandamisel või kasutusse andmisel, https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019005) Hoone energiamärgis võiks olla olemas ka Ehitisregistris. Kui seda pole, küsige kindlasti. Uue hoone puhul on energiamärgis koostatud arvutuslikult, aga vana hoone puhul on see tegeliku tarbimise põhjal koostatud. Energiamärgist küsige kindlasti ka siis, kui ostate korterit. Korteriomanikule võib see küll olla ebamugav, et ta peab seda korteriühistult paluma ja ehk ka omast taskust selle kinni maksma. Kuid see oled teie, kes hiljem halvasti soojustatud majas kalleid küttearveid tasub. See ei ole koht, kus olla tagasihoidlik ja müüjale rohkem meeldida. 

Mida me siis saame välja lugeda energiamärgiselt. Energiamärgise kolmandalt lehelt näeme energia erikasutust. Need numbrid tuleks korrutada läbi korteri/maja netopinnaga ja energiakandja hinnaga. Ning nii saame energiakulu selle üksuse kohta aastas. Nii saate kõige paremini aimu enda tulevastest energiakuludest.

Minul on korter A energiaklassiga majas, millel on päikesepaneelid ja saan teostada võrdluse energiamärgisel esitatud numbrite ja 2021 aastal kulunud reaalsete kogustega.

Nagu tabelist näha, on korteris elektrikul vähe suurem (~267 kWh), kuid kaugkütte kulu lausa poole võrra väiksem. Seega maja on soe, aga elektrit kasutan ma rohkem kui on standard (arvutuslik keskmine). 

Energiamärgiste kohta võite vaadata 08.02.2022 Terevisiooni video (https://etv.err.ee/1608493478/hoone-energiamargis), kus Prof. Jarek Kurnitski tutvustab energiamärgist, mis infot sealt saab ja miks on see oluline. 

Loe pikemalt hoone energiamärgise kohta ka meie varasemast blogist postitusest: https://treasmartliving.blogspot.com/2021/03/mida-hoone-energiamargis-tahendab.html 

2. Küsi endalt väga kriitiliselt, kas sul on vaja kõiki neid ruutmeetreid? Eelmisest punktist saame järeldada, et igakuised kulud on väga otseselt seoses kodu ruutmeetritega. Kui olete üksik inimene, siis ehk ei ole mõistlik elada 300 m2 majas ja kõiki neid tubasid ventileerida, kütta ning valgustada. Kodus peaks olema ruutmeetreid nii palju, kui inimese eluks täna ja praegu vaja on. Noorpaar ei peaks mõtlema, et täna oleme kahekesi, aga kaugemas tulevikus on meid neli ja siis ostame täna korteri või maja nelja toaga. Kinnisvara hind on tõusvas trendis, nii et alati saab maha müüa väiksema kodu ja muretseda suurem. Kuid tühjadele ruutmeetritele kulutatud raha ei saa kunagi enam tagasi. 

3. Kas hoonel on olemas taastuvenergia tootmisüksus. Kõigil vastvalminud kortermajadel peavad olema taastuvenergiatehnoloogia lahendusega. Väikeelamud, mille köetav pind on kuni 220 m2, ei pea omama elektri tootmisüksus taastuvast energiaallikast. (https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020011) Eramajadel on päikesepaneelid ikkagi väga hea investeering, sest väikemaja katusele mahub palju paneele. Suvel toodetakse rohkem, kui tarbitakse ja nii koguneb negatiivne elektriarve, millega on võimalik katta talviseid suuremaid elektriarveid. 

4. Ole kriitiline buumiaegsete majade osas. Liiguvad linnalegendid, et osad buumiaegsed majad (ehitatud 2008-2010 a) on sama hõredad, kui nõukogude ajal ehitatud majad. Kindlasti on nende seas ka korralikke maju, kuid tol ajal ei olnud energiatõhusus ehitusseadustikus nii oluline ja energiamärgistest ei rääkinud keegi. Sellepärast ongi osad majad n-ö „üle jala“ kvaliteediga. Kindlasti tasub mõelda, milline korter valida, kui uues A või B energiaklassiga majas olev korter on vaid mõned tuhanded kallimad. Eristamaks kortereid kvaliteetses ja ebakvaliteetses majas tasub taas kindlasti küsida energiamärgist. Ainult kinnisvara eksperdi hinnangule ainult lootma ei tasu jääda. Kahjuks hindavad nad endiselt kodu väärtust rohkem lähtuvalt lasteaia lähedusest, kui energiamärgise kõrgemast tähest. (Nii oli see vähemalt siis, kui mina kodu ostsin 1,5 aastat tagasi.) 

5. Millele mõelda kui valikus on vanemad kortermajad? Korter renoveeritud majas võib olla kallim ja ilmselt saad koos korteriga kaasa ka renoveerimislaenu. Kuid siin on oluline mõelda, miks pole maja veel renoveeritud. Kas suhted majas on pingelised ja pole üksmeelt leitud, kas majas on palju probleemseid inimesi või mis on see põhjus? Renoveerimata maja suures linnas (Tartu ja Tallinn) võib viidata probleemidele kortermaja sees. Ennem kui hakkad ostma korterit renoveerimata majja, uuri juhatuselt miks seda seni pole tehtud. Renoveeritud maja loob palju väärtust. Korterites on tunduvalt parem sisekliima ja küttearved on väiksemad. 

Renoveeritud või mitte renoveeritud kortermaja? Renoveeritud kortermaja energiaklass peab olema C või B, mis tähendab säästu küttekuludelt 60 kuni 70%. 

Ajaloolis väärtusega ja muinsuskaitsealadel olevate majade renoveerimine on kallis. Kuid õnneks on ka inimesi, kes ei soovi elada tavalises kandilises kortermajas ja ei mõtle iga päev, kuidas hoida kokku energiat. Sellised inimesed on väga tänuväärt, et hoiavad korras ka sellised alad meie linnades. 

6. Millisest energiaallikast tuleb soojus meie uude koju? See küsimus on eriti oluline Täna, Venemaa seljataga. Kui teie valitud eramaja või kortermaja kasutab kütteks maagaasi, küsi endalt, kas ja palju sa oled valmis maksma toasooja eest. Gaasi hind niigi tõusis talvel juba palju ja mis hakkab gaas maksma siis, kui see enam Venemaalt ei tule ja seda peab hakkama tankeritega tooma näiteks Saudi Araabiast?

Lisaks on võimalik kasutada kütteallikaks elektrit või biokütuseid. Elekter on peamiselt energiaallikaks erinevates soojuspumpades, kuid on ka elektriga otsekütmist ehk elektriradiaatorid. Prof Kurnitski ja teiste arvates on maasoojuspump kõige efektiivsem küttelahendus. Soojuspumbale lisaks võiks olla eramajas ka halupuudel põhinev küttelahendus. Mis annaks sooja ka kõige pakaselisematel päevadel või kui maapiirkondades kaob elekter talvel. Üldse kui valid endale kodu just maapiirkonda ja krundil on olemas ka väike metsatukk, siis kõige säästlikum (rahaliselt) kütteviis on ise tehtud halupuud, kuid kas see on kõige energiatõhusam? 

Mõistlike valikuid endale kodu valides!

Mis jäi meelde aastast 2021?

Ilmselt on kõik nõus, et eelmisest aastast jäävad enim meelde rekordiliselt kõrged energiahinnad. Meid kõiki kummitavad endiselt meedias nähtud pealkirjad, nt „Homme on elekter pööraselt kallis“ ja „Elektri börsihind tõuseb rekordtasemele“. Uue aasta alguses saabunud detsembrikuu kommunaalarved on need pealkirjad muutnud reaalsuseks kõigile, kellel on kodus elektrienergia börsihinna pakett. Just 2021. aasta detsember tõi meile kõige külmemad ilmad ja samal ajal ka kõige kallimad elektrienergia hinnad.

Suured kommunaalarved on löönud valusalt paljusid inimesi ja tekitanud palju pahameelt, kuid mina energiaagentuuri töötajana suudan näha siin ka midagi positiivset. On juhtunud see, mida me Arukas elamine (Smart Living) projekti raames oleme juba algusest peale soovinud saavutada – inimesed on hakanud mõtlema oma energiatarbimise peale. Samuti on see pannud inimesi mõtlema energia kokkuhoiule ja võimalustele, kuidas ise endale energiat toota. Kui veel aasta tagasi pidime kahetsusega tõdema, et Eestis on energiahinnad nii madalad, et jutt energiasäästust ei motiveerinud inimesi juhtmeid seinast tõmbama ja oma energiakäitumist üle vaatama, siis täna oleme jõudnud olukorda, kus väga paljud inimesed teevad seda.

Praegu tagasi vaadates, ei ole detsembris olnud kõrged elektrienergia hinna tipud normaalsus, kuid neid võib veel tulla. Kindlasti on uus normaalsus see, et elektrihind võtab natuke kõrgema taseme, kui see oli varem (40-50 eurot/MWh). Võib loota, et kevadeks lähevad elektrienergia hinnad börsil alla, sest lund põhjamaades jagub ja kui suvi on päikseline, siis tuleb ka suvi kindlasti soodne. Kuid kahjuks ei ole gaasi ja transpordikütuste hinnad nii lihtsasti ilmast mõjutatavad ja nende langust ei ole hetkel näha.

Lähtuvalt eelnevast, peame optimeerima oma energiakasutust (elekter, toasoe, traspordikütus) ja võimalusel alustama ka ise endale energia tootmisega. Kindlasti on Eestis inimesi, kes on hädas ka pärast enda energiakasutuse optimeerimist. Siiani vaikselt leviv energiavaesuse mõiste koondab tulevikus enda alla palju rohkem inimesi. Samuti tuleks soojusenergia valguses üle vaadata enda köetavad ruutmeetrid, palju neid on ja kuidas need soojustatud on. Energiavaesus hõlmab enda alla ka renoveerimisvõimetuse. Eestis on piirkondi ja maju, kus isegi lahke KredExi (uue nimega Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus) toetus ei aita. Samuti on peresid, kes ei ole võimelised ostma säästlikke koduseadmeid, mis vähendaks energiakasutust. Kahjuks lõhestab just selline vaesus ühiskonda.

https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-huvitamine

Õnneks on tänaseks riik enda kodanikele kõrgete energiahindade koorma leevendamiseks appi tulnud. Kuid me kõik peame aru saama, et riigi toetus ei kesta igavesti ja inimesed peavad kohanema uute hindadega. Riik, omavalitsus ja inimesed peavad leidma kooskõla, kuidas kõigil oleks Eestis hea ja taskukohane elada. Täna ei tohiks inimesed enam passiivsed olla, vaid peaks hakkama mõtlema, kuidas nemad saavad aktiivsemalt energiaturul osaleda. Kuidas seda teha?

1. Sättida tarbimisharjumused ümber nii palju, et oma mugavustest ei ole veel vaja loobuda, aga  hakkad juba säästma. Otsustad ise palju sa börsilt elektrit ostad (palju tarbid).

2. Võimalusel hakkad väiketootjaks. Selline võimalus on täna olemas kõigil eramaja omanikel, kellel on selleks majanduslikud võimalused ja sobivas suunas paiknev katus. Olemasolevates kortermajades tuleks mõelda sellele siis, kui on kätte jõudnud renoveerimise aeg, sest siis saab renoveerimise käigus maja katusele PV paneelid panna.

3. Ole energiaettevõtte aktsionär. See on sektor, mis on kasvul ja ilmselt nii veel aastaid. Hetkel saab energiaettevõtetesse investeerida börsil ja läbi ühisrahastuste. Kindlasti tekivad peagi ka Eestisse kogukondade energiaühistud, kuhu saab investeerida ja ühiselt energiat toota. 

Soovitusi, kuidas kodus elektrienergiat kokku hoida, leiate meie varasematest blogipostitustest.

Kuula aastat kokkuvõtvat TREA raadiosaadet Särtsakas Tulevik Äripäeva raadiost „Energiavaesust tänased meetmed ei kaota“ https://www.aripaev.ee/raadio/episood/energiavaesust-tanased-meetmed-ei-kaota

Miks me siis peaksime kõik energiat kokku hoidma? Eesmärk ei peaks olema ainult raha säästmine, vaid palju suurem eesmärk peaks olema keskkonnahoid ja kliimamuutuste peatamine. Just nendel põhjustel on kutsututud ellu meie Aruka elamise projekt.

Toon siin postituses välja Delfi Roheportaali saate „ROHEPÖÖRANE“ koostatud nimekirja 2021. aasta märkimisväärsematest rohepöörde võitudest. Nimekirja koostas Roheportaali toimetaja Joanna Laast.

• Euroopa Liidu kliimapakett „Fit For 55“ (ehk „Eesmärk 55) (https://energiatalgud.ee/node/8910).
• Taastuvenergia sai hoogu – majandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatuse, mille järgi tuleks tuuleparkide taluvustasu (https://www.err.ee/1608303432/eelnou-lubab-tuuleparke-lubavatele-omavalitsustele-talumistasu). Maismaatuuleparke takistav radarite (julgeoleku) teema sai lahenduse (https://arileht.delfi.ee/artikkel/93592365/ohuvae-valjatootatud-ainulaadne-radarisusteem-avab-korgete-tuulikute-pustitamiseks-pea-terve-eesti).
• Heategu Eesti metsadele. Tallinna halduskohus keelas raie Natura2000 aladel (https://www.err.ee/1608244557/kohus-peatas-metsaraie-natura-2000-aladel). Endine keskkonnaminister Tõnis Mölder vähendas RMK raiemahtu 12,4% (https://www.err.ee/1608414254/molder-vahendas-raiemahte-rmk-ettepanekut-ootamata).
• Võidud transpordisektoris. Tallinn ja Tartu said juurde palju rattateid! Harjumaal loodi ühine ühistranspordisüsteem, mis ühendab linnaäärseid väikekohti omavahel bussiga (https://www.err.ee/1608269277/tallinn-harjumaa-ja-pohja-raplamaa-voivad-saada-uhise-uhistranspordisusteemi). Eestis tehti 2 nõudepõhist ühistranspordi projekti, (https://tartu.ee/et/uudised/tiksoja-vorbuse-ja-kardla-piirkonnas-kaivitatakse-uhistranspordi-noudeliini-pilootprojekt).
• Kõrge elektrihind. Kõrge elektrienergia hind on mõjunud positiivselt, sest inimesed on hakanud mõtlema, kust energia tuleb ja kuhu läheb ning ehk võiks energiatarbimist vähendada. Kasutamata kWh on kõige odavam kWh ja ise toodetud energia on ka odavam – Kogukonnaenergeetika.
• Jäätmed. Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, et 2023 aasta lõpus peab olema igal inimesel võimalus enda kodu juures ära visata biojäätmeid (https://www.riigiteataja.ee/akt/105052021001)
• Ida-Virumaa sai õiglaseülemineku kava, (https://ivol.kovtp.ee/oiglane-uleminek). Ida-Virumaal toimus Eesti esimene noorte kliimakogu (https://www.kliimamuutused.ee/kliimakogu).
• IPCC ((Intergovernmental Panel on Climate Change) on ÜRO egiidi all tegutsev valitsustevaheline teaduslik organisatsioon, mis loodi 1988. aastal) ütles välja, et inimtekkeline kliimamuutus on FAKT! (https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/#SPM). 
• ÜRO kliimamuutuste konverents (COP26), mis kahjuks suuri lahendusi ei pakkunud, kuid on siiski vajalik tähelepanu püüdmiseks. COP26 käigus kerkis esile satiiriline meem „mees lubab lõpetada joomise aastaks 2050“, mis paljude arvates väljendab riikide hetke suhtumist.

https://twitter.com/urbanthoughts11/status/1457353636435087365/photo/1

• Kliimanoored suutsid takistada 70ks päevaks õlitehase ehitust. Suurem protsess veel käib (https://fridaysforfuture.ee/olitehase-kohtuasi/).

„Rohepöörase“ 2021. aastat kokkuvõtvat saadet saate kuulata lingilt: https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/95537559/kuula-saadet-kuidas-rohepoore-koigi-elu-moodunud-aastal-paremaks-muutis?fbclid=IwAR2Ij6qdWynHHVtZ8zZSovIYon0rPi5xKAkwW2pvQML0vQNo9rBVTtSrtVw

Seadmed, mis aitavad meil kodus energiat kokku hoida

Praeguste kallite energiahindadega on paljudel inimestel tekkinud soov alustada enda kodus energiakasutuse jälgimise ja juhtimisega. Kuid kust siis üldse alustada?!

Lähtuvalt eelnevast pildist, tuleks alustuseks tutvuda enda energiaaretega. Üles tasuks otsida ka vanemad arved ja vaadata Excelis lihtsa graafiku abil enda energiatarbimise muutust ajas. Teise punkti täitmiseks on suureks abiks Smart Living projekti raames valminud Koduse energiakasutuse hindamise veebilahendus (https://www.livingsmart.io/). Selle veebilahenduse abil saate teada, millised koduseadmed on Teie kodus potentsiaalsed energiaröövlid. Nimekirja kolmas punkt ütleb, et võimalusel võiks tulemusi kontrollida. Siinkohal leiab abi nutikatest seadmetest, mida tutvustas veebiseminaris Indome Nutikodu keskuse esindaja. Neljandas punktis leiab taas hõlpu projekti raames valminud veebilahendusest, kust leiate säästunippe kõigi enda sisestatud koduseadmete kohta.

Toimunud veebiseminaril selgus, et on olemas rida seadmeid, mis aitavad meil enda energiakasutust juhtida. Lisaks energiakasutuse mõõtmisele ja jälgimisele on nutikad abimehed nii targad, et oskavad lisaks sellele ka börsihinda jälgida. Sellistest abilistest on kallite energiahindade juures ilmselt kõik puudust tundnud. Soovin siinkohal mainida, et kõige lihtsam ja odavam viis oma energiakasutust vähendada, on panna jalga villased sokid ja tõmmata koduseadme juhe seinast välja.

Esimene esineja veebiseminaril oli Madis Uuemaa ettevõttest Themo (https://themo.io/ee/). Tema on välja mõelnud väga põneva seadme, mis oleks eriti vajalik kõigile, kellel on elektriline põrandaküte. Veebiseminaril kuulsime Madiselt, et õnneks on palju inimesi, kes juba teavad sellest suurepärasest termostaadist ja nende tooteladu on kõrgete elektrihindade valguses täiesti tühjaks ostetud ja uued seadmed valmivad alles uuel aastal.

Themo tootetutvustusest saame teada, et tarkade algoritmidega suudab see termostaat vähendada elektrikulu kuni 50%. Vaatame nüüd lähemalt, kuidas see võimalik on.

Tavaline põrandaküte hoiab temperatuuri ühtlaselt (kütmine ja jahtumine on läbi aja ühtlane). Allpool oleval pildil pealkirjaga "Elektripõrandakütte tarbimise profiil" kujutatud tavalise termostaadi tarbimise profiil. Sellise termostaadi suur probleem on see, et inimesed on päeval tööl/koolis ja öösel magavad. Seega on ööpäevas palju tunde, kui ei ole vaja sooja vannitoapõrandat. Selliselt kulutatakse üle maailma miljonites kodudes kasutult energiat.

Themo esimene funktsioon selle profiili muutmiseks on temperatuurigraafiku sisseseadmine. Tavaliselt võiks see olla nii, et vannitoa põrand on soe hommikul, pärast pesu ja õhtusel ajal. Juba sellise graafiku sisseseadmisega on võimalik saavutada suur energiasääst.

Teine vajalik funktsioon Themo juures on see, millest rääkisime ka varem. Themo oskab jälgida elektrienergia börsihinda. Börsihinna pluss on, et see on ette teada 24 h ja muutub iga tund, seega on masinal võimalik sellega arvestada. Tark masin suudab küttesüsteemi võimalikult täpselt optimeerida, et see tarbiks võimalikult vähe ja võimalikult soodsa hinnaga elektrit.

Kolmas suurepärane lisa on ilmaennustuse jälgimine. Kui õues on +10 või -20, siis see mõjutab väga oluliselt küttevajadust ja energiakasutust. Themot on võimalik õpetada arvestama ka päikesepaneelide tootlikust.

Siinkohal tuleb kummutada ka üks müüt: „Elektrilise põrandakütte puhul ei tohi temperatuuri mõjutada. Kui laseme temperatuuril alla langeda, siis uuesti ülesse kütmine maksab topelt!“ Otse elektril põhineva küttesüsteemi puhul ei vasta see tõele, sest mida madalam on ööpäevane temperatuur, seda vähem kulub kütteks elektrit. Themo tark masin kasutab masinõpet, seega, kui see teab, mis ajaks tahame sooja põrandat, oskab see välja arvutada, millal peab kütma hakkama, et saavutada sobiv soojus optimaalse energiakuluga.

Themol on veel üks suurepärane omadus, nimelt selle peal olev põlev LED rõngas vahetab oma värvi vastavalt elektrienergia börsihinnale. Seega on kodus imelihtne saada teada, kas hind on kallis või odav ja kuidas muutub hind järgneva 3 tunni jooksul. Nii on lihtne ajastada ka teiste koduseadmete kasutust odavamale ajale. 

Samuti on Themo paigaldamine imelihtne, sellega saab hakkama iga tehnilise taibuga inimene ja elektrikul ei tohiks see võtta rohkem kui 15 minutit. Vana termostaat tuleb lihtsalt seinast välja tõmmata ja selle taga olevad kuus elektrijuhet ringi tõsta ja lükata seina sisse tagasi. Pärast seda ühendada seade kodusesse wifi-võrku ning seadistada Themo appis kõik vajalik. Samuti ei ole vaja muretseda, kui elekter või internet ära läheb, kui see taastub, ühendub Themo ise uuesti võrku.

Veebiseminari Teie esineja oli Rait Lotamõis INDOME Nutikodu keskusest (https://indome.ee/), kes tutvustas keerulisemaid ja lihtsamaid seadmeid, millega on võimalik kodus oma energiakasutust targalt jälgida ja juhtida. Mis vahe on siis nutikal ja targal kodul? Rait toob välja, et nutikodu puhul pead sa seadmete juhtimiseks taskust telefoni välja võtma, kuid tark kodu on see, mis teab juba ise, millal tuleb sisse lülitada tuled ja panna sooja saunakeris.

Targa maja lahendused koosnevad nutikontrollerist ehk targa maja ajust ja sellega suhtlevatest moodulitest. Targa maja aju kogub erinevatelt seadmetelt kokku info ja siis tuleb otsustada, mida nendega peale hakata. Nii on võimalik luua soovitud funktsionaalsust. Näiteks tõi Rait ühe suurepärase targa kodu aju - FIBARO Home Center 3 Lite, kuid ka teised nutikodu kontrollerid teevad sama töö ära. Vastavalt kodu suurusele ja seadmete arvule tuleb vaadata vaid, et seade oleks piisavalt võimas.

Reaalselt infot koguvad lõppseadmed mahuvad ära elektritoosidesse. Nii on neid mugav lisada ka siis, kui kodus on kõik elektritööd valmis. Kasulike moodulitena toodi välja dimmer, releemoodulid, ruloomoodul, RGBW kontroller ja nutipistik. 

Fibaro dimmeri abil on võimalik muuta kodu valgustid nutikaks (appist juhitavaks) ja mõõta nende elektrienergiatarvet. Paigaldamine on lihtne: piisab, kui võtta seina pealt lahti lüliti, panna sinna taha Fibaro dimmer ja paigaldada lüliti sama koha peale tagasi. Pärast paigaldamist õpib dimmer selgeks, kas pirn lambis on dimmerdatav või mitte.

Lisaks on kõikidel moodulitel olemas häire tuvastamise funktsioonid ja häire käitumise funktsioonid. Näiteks suudab dimmer tuvastada, kui lambipirn on läbi põlenud või on tekkinud ülekoormus või lühis ja annab sellest teada. Lisaks, kui majas on veeuputus, tulekahju või sissemurdmine, on võimalik seadistada iga moodul käituma vastavalt sellele olukorrale. Nt kui on tulekahju, siis on mõistlik, et kõik väljapääsule suunavad valgustid koridoris lähevad ise põlema. Nii saavad kõik välja ja päästjad, kes tulevad appi ei pea hakkama lüliteid otsima. Sellised seadistused on kõigis seadmetes lokaalsed, see tähendab, et kui keskseade on tulekahjus hävinud, aga kõrval olev suitsuandur annab teada, et on tulekahju, siis moodul teab ikkagi, et koridoris peab tuled põlema panema.

Releemoodulitega on võimalik sisuliselt kõike liidestada. Peamiselt on 2 moodulit: sellised, mis annavad endast välja ainult 230 V (kasutus valgustid ja koormuste juhtimised), aga on olemas ka teised moodulid, millel on kuiv kontakt väljund ehk saab anda lihtsalt lahti kinni kontakti, mida kasutatakse valve liidestuste juures või väravate juhtimisel, garaažiukse tõstemootorite juures ning samas ka olukordades, kus on lülitusvooluks vaja 24, 10 või 5 V (sellisel juhul on mooduli enda toide jätkuvalt 230 V, aga saab juhtida koormust või anda käsku seadmele, kellele 230 V on selgelt liiast).  Enamaksutatavad kohad releemoodulitele on põrandaküte, elektriradiaatorid, ventilaatorid ja kõik seadmed, mis tahavad lihtsat tavalist lülitust saada.

Ruloomoodulid on mõeldud kardinate, ruloode, markiiside edasi-tagasi liigutamiseks, aga samas on need väga edukalt leidnud kasutust küttesüsteemide 3D ventiilide juhtimiseks ja samamoodi ventilatsioonisüsteemide klappide juhtimiseks. Kõik süsteemid, kus on vaja vahelduvvoolumootorit edaspidi ja tagurpidi keerata ehk kolmejuhtmega mootori lahendus. Automaatne asendituvastus annab hõlpu küttejuhtimisel, saab teada, kas seguklapp on avatud või suletud või kui palju avatud. Saab tuletada loogikaid, mis aitavad väga täpselt segada kokku soovitud temperatuuri, nt radiaatorkütte puhul, keskküttekatla akumulatsioonipaagis segatakse sellise mooduliga kokku radiaatoritesse mineva vee sobivaim temperatuur.

RGBW kontroller on oma olemuselt lihtsalt 4 erineva väljundiga 0-24 V dimmer moodul. Tal on 4 eraldi väljundit ja sisendit, mis võimaldavad siduda süsteemi ükskõik millise anduri. Kui on andur, mis annab välja 0-10 V signaali või 0-5 V signaali,  moodul peab andma mingisuguse pinge põhjal signaali, saab selle RGBW kontrolleriga sisse lugeda. Tegemist võib olla täiesti rumala anduriga, sel ei pea olema mingit liidestus tuge. Kontroller saab lihtsalt muutuva pinge pealt info kätte ja muudab targa kodu ajust juhitavaks. Nagu teistelgi, on olemas elektrikulu jälgimine.

Nutipistiku paigaldamiseks ei ole midagi vaja, selle saab panna otse pistikusse ja sinna külge seadme, mida soovime juhtida. See mõõdab kasutatud elektrienergiat, tuvastab probleeme, jälgib koormust ja sellele on võimalik seadistada ülekoormuse piirid, näiteks kust maalt see lülitab ennast välja. LED rõngaga annab teada hetke koormusest ja sellega on võimalik kuvada ka elektribörsihinda. 

Lisaks esitatutele on palju erinevaid tooteid, millega on võimalik seadmete elektritarbimist mõõta ja lülitada, kuid neile peab leidma sobiva targa kodu aju. Olemas on ka ainult voolu mõõtvad seadmed (nt Z-Wave voolumõõtja). Need paigaldatakse lihtsalt klambritega juhtmetele elektrikilbis. Targa kodu seadmete tootevalikus on ka kõigile taskukohaste hindadega suhteliselt nutikad Sonoff seadmed. Sonoffi seadmete analüüs toimub pilvelahenduses, sellise tarkvara kasutus ilma püsiva internetiühenduseta on keeruline. Sonoffi moodulitele on võimalik aga panna peale hoopis teine tarkvara, mille abil on võimalik need muuta palju paindlikumaks, nendega saab rohkem ära teha, on võimalik sisse istutada nutikust ja on sellisel juhul täiesti sõltumatu tootja pilvest. Sonoffi seadmeid saab peamiselt kasutada elektrikilbis juhtimisvõimsusega 15, 25 või 4x20 A. Sellised seadmed monitoorivad elektritarvet, on eemalt juhitavad ja logivad pikalt tarbimisinfot. Shelly on Sonoffist inspiratsiooni saanud Euroopa toode. Shelly moodulid on isetegija sõbralikud ja neid on võimalik panna toimima enamuste nutikodulahendustega, aga nende hinnaklass on teine kui Sonoff toodetel.

Mida oskab targa kodu aju teha kõigi kogutud andmetega? Esimese asjana kuvab targa kodu aju graafikud, kust me saame infot enda reaalse tarbimise kohta: päevade, tubade, seadmete kaupa (nt seadmed, mis on olnud kõige suuremad voolutarbijad). Üks eripära võrreldes teiste targa kodude ajudega on see, et Home Center Lite 3 puhul on võimalik määrata ära iga seadme kohta, kas ta on tarbija või tootja. See tähendab seda, et kui meil on kodus taastuvenergia tootmisüksus, saame sinna vahele panna voolumõõtja ja sealt jookseb info ajju. Nii saame teada täpselt palju elektrienergiat on toodetud, tarbitud ja kes kui palju on tarbinud või tootnud.

Pärast graafikute koostamist on teada, milline seade võtab kodus kõige rohkem voolu. Siit edasi järgmine samm on panna paika loogikad, millal me mingit seadet kasutama peaksime. Lihtsad kasutamise graafikud seadmetele, mille puhul saame tekitada iga nädalapäeva jaoks konkreetse graafiku nt küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus. Näiteks arvestab õuevalgusti lux anduri näitu ja kontrollib selle järgi valgustite lülitusi, lisaks on võimalik lisada veel loogikatingimus - pane tuled põlema ainult siis, kui me oleme kodus või ei ole kodus, seda saab seadistada valvekeskuse järgi või telefoni asukoha järgi (GPS positsiooni järgi).

Lisaks on võimalik elektri börsihinna jälgimise moodul. See võimaldab välja otsida kõige soodsama hinnaga tunnid ööpäevas ja sobib kasutamiseks näiteks elektriboileri kütmisel, kui me teame, et ööpäevas peab elektriboiler töötama 6 tundi selleks, et päev läbi oleks soe vesi olemas. Sobib hästi ka basseinipumbale ja kõikidele seadmetele, mis peavad töötama teatud arvu tunde, aga pole vahet millal.

 

Kõik siin blogis kasutatud pildid on veebiseminaril esinejate, Madis Uuemaa ja Rait Lotamõisa, ettekannete slaididelt.

 

Kohtumiseni kõigiga juba uuel aastal uutel Smart Living seminaridel!

Energiaostuvaesus, energiaostuvõimetus ja renoveerimisvõimetus

Sügis tõi meile uudised kõrgetest energiahindadest. Elektri hind tegi ootamatu hüppe, gaasi hind tõusis nii nagu sai gaasimüüjate poolt suvel lubatud, bensiini hind on tanklas kõrgeim kui kunagi varem. Kõik see on toonud meediasse korduvalt kõlava energiavaesuse mõiste. Selles postituses vaatame üle energiavaesusega seotud mõisted ja pakume lahendusi selle leevendamiseks.

https://c2.staticflickr.com/4/3279/2712985768_a663364225_b.jpg

Energiavaesuse mõistel ei ole ühiselt kokkulepitud tähendust. Oma töös näeme kaht erinevat käsitlust. Üks on mõiste kitsam käsitlus, mida kasutab Eesti riik. ENERGIAOSTUVÕIMETUS on olukord, kus kodumajapidamistel puudub juurdepääs energiateenustele. Kõige lihtsam käsitlus Eesti kontekstis on see, et energiavaesuse all mõistame neid inimesi, kes saavad toetust toimetulekutoetuse näol. Teine käsitlus, mida Euroopas viljeletakse räägib ENERGIAVAESUSEST laiemalt. See tähendab, et lisaks taskukohase hinnaga energiateenuste ostule on oluline elukeskkonna tagamine ehk siis kõikidel inimestel on õigus sellele, et nende kodu oleks soe ja valge (hästi köetud, õhutatud ja vajadusel ka jahutatud). See laiem käsitlus hõlmab endas ka õiglast ja võrdsete võimalustega üleminekut taastuvatele ja efektiivsetele energiatehnoloogiatele ning lisaks ka füüsilist juurdepääsu ehk liikuvusteenust, mille kohaselt liigitub energiavaesuseks ka transpordivõimaluste puudumine elutähtsatele teenustele nagu apteek, toidupood, töölkäimine jne.

Euroopas levinud laiema käsitluse järgi on üheks energiavaesuse alaliigiks olukord, kui elanikud ei suuda tagada nõuetekohast ja ökonoomset elukeskkonda. Tähistame seda olukorda mõistega RENOVEERIMISVÕIMETUS, mis tähendab, et maja elanikel ei ole näiteks majanduslikel põhjusel võimalik renoveerida oma kodu energiatõhusaks. Seda mõistet illustreerib teadmine, et valdav osa Eesti kortermajadest ja elamufondist ei ole renoveeritud. Renoveeritud majas on väiksemad energiakulud. Eestis on näiteid, kui pärast renoveerimist on võimalik majas säästa küttekuludelt 50-70%.

https://www.istockphoto.com/photo/businessman-holding-and-putting-lightbulb-to-coins-stacking-creative-new-business-gm1226766624-361556664?utm_source=pixabay&utm_medium=affiliate&utm_campaign=SRP_photo_sponsored &referrer_url=http%3A%2F%2Fpixabay.com%2Fphotos%2Fsearch%2Fenergy%2520bill%2F&utm_term=energy%20bill

Renoveeritud kortermajade arv Eestis on endiselt väga madal, seega ei suuda elanikud ise lahendada enda elamispindadega seotud energiavaesust. See on osa Eesti ühest üldisemast probleemist – energiateenuste kasutamise madal efektiivsus ehk Eesti majandus on väga energia- ja keskkonnamahukas, mille põhjustab meie energiamahukas elulaad. Siin on suur potentsiaal efektiivsuse kasvuks. Energiahind ja -efektiivsus on omavahel seoses – mida vähem efektiivne on meie energiakasutus, seda rohkem me kokkuvõttes maksame energiateenuste eest.

Viimasel ajal on meedias kõlanud küsimus, kas meie kõrgetes energiahindades ei ole süüdi hoopis Euroopa rohepööre? Selle mõtte seletamisega peab aga alustama kaugemalt. Nimelt on Euroopa riigid ühiselt kokku leppinud, et senine elektrimajanduse struktuur tuleb ümber muuta. Ajalooliselt on Euroopas välja kujunenud, et elektrienergiat toodetakse suurtes riiklikes ettevõtetes. Nüüd soovitakse oluliselt rohkem näha vabaturumajandusele avatud elektriturgu. Sellised muudatused elektrienergia turul nõuavad endiste riiklike ettevõtete osakaalu vähenemist ja uute erasektorist turule sisenevate elektrienergia tootjate osakaalu tõusu, siia alla käib ka kodanike roll energiatootjatena (nt energiakogukondadena või energiaühistutena).

Tänane kallis energia hind on tekkinud sellest, et riigid on suutnud vähendada riiklike suurettevõtjate mõju elektriturule (nt Eestis on elektrienergia tootmine vähenenud viimase 5 aastaga enam kui 40%), aga riigid ei ole suutnud tuua turule piisavalt eraettevõtteid ega kodanikualgatusi ehk siis täna on suur lõhe energiateenuste tarbimise (ostmise) ja energiateenuste pakkumise (tootmise) vahel. Rohepöörde mõju on selles, et Euroopa riigid on kokku leppinud, et need uued, turule sisenevad ettevõtted kasutavad elektrienergia tootmiseks eelkõige taastuvaid energiaallikaid.

Kuidas siis saada hakkama kallite energiahindadega?

Elektrienergia hinna järsk tõus on selgelt innustanud inimesi mõtlema energiasäästule ja kokkuhoiule ning alternatiivsete lahenduste peale. Kuid palju on puudu tehnilisi ja süstemaatilisi teadmisi, et targemalt energiat tarbida ja mitte energiavaesusesse langeda.

Ka osad organisatsioonid on püüdnud anda enda panust inimeste aitamisse. Eesti Korteriühistute Liit tegeleb „energiavaesuse nõustajate“ koolitamisega, mis on rahastatud Euroopa Liidu Powerpoor projektist. Need saavad olema energiaeksperdid, kes suudavad lisaks energiavaesuse teemadel nõu anda ka teemal, kuidas korteriühistud saaksid hakata ise endale energiat tootma. Tartus on ellukutsutud kortermajade renoveerimise töögrupp, mille eesmärk on välja selgitada, millised takistused on täna korterelamute renoveerimisel ja millised oleks võimalikud lahendused renoveerimise tempo ja mahu kasvatamiseks. Selle töögrupi tegevust toetab Euroopa Liit ENPOR projekti raames.

Kuid lähtuvalt kõigest eelnevast on kõige olulisem energiahindade alla toomiseks energiatootmise ja tarbimise efektiivsuse kasv. Energiatootmise kasvuks vajavad ettevõtjad head investeerimiskeskkonda, seadusandlikku stabiilsust ja riiklikku pikka vaadet. Energiatootmise puhul on investeeringud energiatehnoloogiatesse ülisuured. Sellest vaatest on kõrged elektrienergia hinnad ajutiselt isegi head, sest see annab ettevõtjatele võimaluse koostada parem äriplaan enda investeeringute tegemiseks. Pikas perspektiivis aitab suurem investeeringute hulk hoida elektri hinda konkurentsis ja vabaturumajandusele omaselt heas tasakaalupunktis.

Oluline ongi leida tasakaal, milline elektrienergia hind on ühiskonnale vastuvõetav ja võimaldab ka erasektoril teha investeeringuid ning teenida ettevõtjatel tulu. Täna me veel ei tea, kas see hind, mis börsil on kujunenud, on see hind, kus on tasakaalus mõlema poole huvid. Pigem võiks arvata, et täna on ikkagi tegu turu moonutusega.

Minnes siit edasi elektrienergia hinnaga ja olles energiaagentuuri töötaja pean tõdema: odav energia hind panebki inimesi raiskama! Kõrge energia hind tegelikult sunnib kokku hoidma ja mõtlema läbi, kuidas muuta enda energia tarbimine efektiivsemaks. Energiaagentuuris meeldib meile ikka öelda, et kõige odavam kWh on kasutamata kWh.

Siinkohal ei tohi aga ära unustada madala sissetulekuga inimesi ja pensionäre. Nendel on suurim oht sattuda energiaostuvõimetusse. Sellistele inimestele peaks riik suunama toetusi, mis oleks otseselt seotud energiaostuvõimetusega. Eestis plaanitav elektrihinna tõusu leevendav toetus on väga oluline abi just nendele riskirühmadele. Need on ka inimesed, kes peaksid saama abi energiavaesuse nõustajatelt. Nõustaja saaks tulla nende inimeste koju ja vaadata üle nende igapäevased tarbimisharjumised ja olukorra, kus inimesed elavad ning anda nõus kuidas vähendada enda energiatarbimist.

Oluline on just oma energiatarbimise vähendamine läbi käitumisharjumuste muutmise ja olukorraga kohanemise. Selge on see, et energeetikasektor vajab palju investeeringuid ja isegi, kui energiahind muutub vähe madalamaks, on see tulevikus pigem kallis kui odav ning riigi poolt makstavad toetused saavad olla vaid energiavaesuse riskirühmadele. Meist igaüks peab muutma oma suhtumist energiasse!

Mida saab teha meist igaüks?

Energiat tarbime me otse elektripistikust ning ka soojast radiaatorist, siin on lihtne televiisor seinast välja tõmmata ja radiaatorist sooja maha keerata ning kõige külmemal ajal villased sokid jalga panna. Ülioluline on rõhutada, et iga meie tegevus vajab energiat ja mida rohkem me igapäevaselt tarbime, seda suurem on sellest tekkiv kahju loodusele. Me kõik peaksime lisaks koduseinete vahel toimuvale vaatama üle ka enda üldised tarbimisharjumised: mida ja kui palju me ostame toidupoest, kui tihti vahetame riideid oma garderoobis, kui palju kilomeetreid me sõidame autoga jne. Väga oluline on, et pärast esimest ehmatust kõrgete energiahindade pärast toimuks muutus meie mõtlemises ja see aitaks meil jõuda arusaamisele, et ressursid maakeral on piiratud, isegi kui maksejõulisi tarbijaid tuleb järjest juurde.

Soovitused millest tasuks kodus alustada:

• Kodune energiainventuur. Selgitada välja kuhu kuluvad kWh kodus, mis seisus on meie seadmed ja sellega teha kindlaks võimalikud kokkuhoiu kohad.
• Odavama elektrienergia paketi valimine: fikseeritud või börsihind? Pikemas perspektiivis peaks börsi hind tagama õiglasema hinna, kuid turvatunde tagamiseks saab valida fikseeritud hinnaga paketi. Taastuvenergiapakett annab kindluse, et meie tarbitud elektrit toodetakse hoolides meie loodusest.
• Kas saaksime ise osaleda energia tootmises iseseisvalt või kollektiivselt?

Tänane blogi postitus on kokkuvõte TREA raadiosaatest "Kõrge energiahind sunnib ärkama", mis oli eetris 04.11.2021 Äripäeva raadios. 

Toasoe

Oktoobrikuus toimus Smart Living projekti raames väga huvitav veebiseminar „Toasoe“. Lähtuvalt aastaajast ja meie klimaatilistest tingimustest sai sellelt seminarilt palju põnevat informatsiooni, mis vääriks jagamist ka siin blogis.

Esimene osa seminarist oli rohkem suunatud spetsiifiliselt Tartu elanikele, esines Margo Külaots Gren Tartu AS (https://gren.com/ee/). Kui te nüüd kõik mõtlete, mis imeloom see Gren on, siis see on meile kõigile varasemalt tuntud energiaettevõte Fortum. Olenemata nende uuest nimest ja omanikest lubas ettekandja, et soojahinnad Tartus vähemalt sel talvel ei tõuse.

Juhindudes kasvavatest energiahindadest, toon siinkohal Margo Külaotsa ettekandest välja mõtted, kuidas saab Tartus kaugküttega liituda. Info selle kohta on ka nende kodulehel https://gren.com/ee/#liitumine.

1. Liitumishuvist teada andmine ja hoone andmete (aadress, köetav pind jms) jagamine Gren müügitiimile.
2. Liitumishuvi andmete täpsustamine koostöös Gren müügitiimiga. (Hinnakalkulatsiooni tegemiseks on vajalik teada huvilise hoone köetavat pinda, hoone liitumispunkti/tehnoruumi asukohta, kas on vaja ka soojussõlme hanke- ja paigaldusteenust jms)
3. Võrgu planeerimine ja liitumishinna arvutamine
4. Liitumispakkumine
5. Liitumispakkumise vastuvõtmisel liitumislepingu sõlmimine
6. Võrgu projekteerimine vastavalt liitumislepingule 
7. Võrgu ehitamine ja soojussõlme paigaldamine
8. Müügilepingu sõlmimine ja hoone ühendamine kaugkütteteenusega

Tavaliselt kestab liitumine 4-12 kuud (sõltuvalt vajaliku torustiku pikkusest).

Soojussõlme võib soetada koos liitumisega. Väikese maja soojussõlm maksab umbes 2000-2500€.

Eelduseks on hoone vesiküttesüsteemi olemasolu.

Sama liitumisprotsess käib nii kortermajade kui ka eramajade kohta. Soojavõrgu kaugus muudab hinda väga palju.

Tutvu Margo Külaotsa ettekandega SIIN.

Seminari lõpetas TREA ekspert Ülo Kask, kes andis kõike hõlmava ülevaate kodustest kütteseadmetest. Ülol oleks jätkunud juttu ka kauemaks kui meie seminar kestis. Tema ettekandega saab põhjalikult tutvud nüüd SIIN. Kindlasti leiab sealt abi igaüks, kes on koju uue kütteseadme otsingul.

Toon Ülo ettekandest välja põnevamad hetked.

Millega arvestada soojasüsteemi kavandamisel?

1. Projekteerimise käigus tuleb läbi mõelda, milleks me küttekeha kasutame: kütmiseks, toidu valmistamiseks või muuks ja millise temperatuuriga me seda kütta soovime.
2. Investeeringu maksumus, kui palju maksma läheb, kui kiirelt ta tasub ja mis on saadava energia hind. Võrrelda selle alusel erinevaid kütteviise.
3. Nii küttes kui jahutuses on EL-il kindel suund dekarboniseerimisele, st võimalusel kasutada selliseid kütteallikaid, mille põletamisel tekib võimalikult vähe CO2.
4. Süsteemi tõhusus: kui palju olemasolevast primaarenergiast (kütuse kogus) suudame sekundaarset energiat (mida küttekeha tuppa annab) saada.
5. Võimalusel kasutada kütusena taastuvaid allikaid, läbi elektri või päikesekollektorite abil.

Millised lokaalküttesüsteemid valikus on:

Sel korral lisan blogipostituse lõppu ka meeldetuletuseks nippe, kuidas võimalikult vähese energiakuluga tuba soojaks saada ja mida teha, et tuba püsiks ka võimalikult kaua soe.

Säästlik kütmine = küttekulude langetamine

• Veendu oma küttesüsteemi energiasäästlikkuses. Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes. Kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt kõrgemad.

• Vali ökonoomne küttekeha. Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump. Kui kasutate täna ahikütet, on soojuspump tuleohutum ja keskkonnasäästlikum variant: puudub vajadus küttematerjalide ladustamiseks ning kodu saab soojaks suitsu-, tahma- ja tuhavabalt.

• Ära küta üle. Kui elad korteris, kus on kasutusel küttekulujaoturid, hoia ruumis mõõdukat temperatuuri. Leia enda jaoks mugav temperatuur ja ära küta tube üle. Kui pead pidevalt akent lahti hoidma, annab see märku, et tõenäoliselt on ruum üle köetud. Samuti on kaasaegsetes küttesüsteemides võimalik luua sobiv kütterežiim, et tuba oleks soe siis, kui seda tegelikult kasutatakse.

• Langetate ruumitemperatuuri 1 °C võrra. Nii väheneb küttekulu ca 6 %. Kõige parem on, kui langetad öösiti temperatuuri umbes 5 °C võrra. Võid kütte maha keerata juba kaks tundi enne magamaminekut. Öösiti ära lülita küttekeha välja, vaid ainult langeta küttekeha temperatuuri, et ruum täielikult maha ei jahtuks. Jahutatud ruumi uuesti ülessoojendamiseks on vaja suuremat läbivoolava kuuma vee kogust.

• Tee küttekehadele ruumi. Veendu selles, et soojus pääseks toas ringi liikuma ega jääks küttekollete vahetusse lähedusse. Ära paiguta mööblit radiaatorite vastu ega tõmba radiaatorite ette pakse kardinaid. Lõunapoolsetel akendel tõmba kardinad päevasel ajal eest, et päike saaks tuba soojendada. Öösel, kui radiaatorid on madalama temperatuuri peale lülitatud, võid kardinad hoopiski sulgeda, et soojus akendest nii lihtsalt välja ei pääseks.

• Korrasta aknad ja uksed. Kuni 30 protsenti soojusest põgeneb toast just akende ja uste kaudu. Kontrolli, et akende ja uste tihendid ei oleks kulunud. Aja jooksul muutuvad need rabedaks ning kuluvad, mistõttu võivad mõned materjalid vajada vahetamist lausa iga paari aasta järel. Enamasti ei ole selles midagi keerulist - vana tihend tuleb eemaldada ja liimida asemele uus.

• Sulge augud. Välisseintes olevad elektripistikud ning muud süvised (nt gaasi- ja veetorude omad) võivad olla korralikult tihendamata, mistõttu tuleb nende kaudu tuppa külma õhku. Lekete vältimiseks tuleks avad täita ehitusvahu või silikooniga. Lisaks sellele kaitseb tühimike täitmine ka hiirte ja putukate majja pääsemise eest.

• Tuuluta nutikalt. Külmal ajal ära hoia aknaid pikalt lahti või veel hullem, tuulutusasendis. Kui soovid tuba tuulutada, siis tee aken lühikeseks ajaks korralikult lahti ning pane see kinni siis, kui õhk on värske. Ära lase toal jahtuda, sest selle uuesti soojaks kütmine on rahakotile koormav.

• Pane sokid jalga. Külmaga õue minnes teab iga laps, et soojad jalad on parim külmetumisvastane vahend. Pea sama meeles ka kodus - selle asemel, et käia talvel toas ringi paljajalu, kanna sokke ja susse.

Soovitus on kindlasti kütta talvel ahju õigesti ja keskküttega mitte üle pingutada. Eesti kliimas on täiesti normaalne kanda talvel toas villaseid sokke ja paksu kampsunit. Nii teed pai enda rahakotile ja ka keskkonnale.

Tuletame siinkohal ka meelde, et mitmed põlengud saavad alguse katkistest või hooldamata küttseadmetest, seega tuleks enne külmade ilmade saabumist need üle vaadata või vajadusel pöörduda spetsialisti poole!

Kuidas puhastada enda nutiseadmed enne ringmajandusse viimist

Eestis tuuakse iga päev turule suurusjärgus 50 tonni elektroonikat [1], mis kõik muutub lõpuks kasutuna seisvaks, keskkonnale koormaks ning oma aja ära elanud vanaelektroonikaks – telefonid, tahvelarvutid, nutikellad, arvutid, laadijad, kõrvaklapid jms. Kui neid seadmeid ei käidelda vastustundlikult, raiskame ressursse ja keskkonda võivad sattuda ohtlikud ained.

Meie nutiseadmetes on palju väärismetalle ja haruldasi muldmetalle. Nende ressursside kokkuhoidmiseks tuleks otsida enda sahtlipõhjast välja vana tehnika ja viia see ringmajandusettevõttesse.

18.09.2021 oli Maailmakoristuspäev (https://maailmakoristus.ee/) ja taas kerkis see teema päevakorda. Mäletame ju kõik, kuidas vaatasime suvel Olümpiamängude vehklemise finaali pärast mida sai Eesti meeskond kaela endale olümpiamängude kuldmedalid, mis sedapuhku olid tehtud taaskasutatud kullast - täpsemalt vanadest elektroonikaseadmetest kokkukorjatud kullast. Näiteks on ühes iPhones 0,034 g kulda [2].

https://www.insider.com/tokyo-olympics-medals-recycled-cell-phones-2021-7

Oluline on mainida, et alati ei pea ostma endale uut nutiseadet, vaid selle võib soetada ka taaskasutusest, kus kellegi vana/katkine telefon on remonditud ja uuendatud järgmisele inimesele kasutamiseks. Igasuguste ressursside kokku hoidmiseks peaks esmalt mõtlema, kuidas mitte tarbida ning seejärel, kuidas taaskasutada. Nii on võimalik teha pai enda rahakotile ja ka loodusele.

Oma vana nutiseadme saad viia Nutijahi raames kuni 30.11.2021 Kuusakoski osakonda, info selle kohta https://www.kuusakoski.com/nutijaht. Ringy ostab sinu vana nutiseadme ära ja koos koostööpartneri Foxwayga annab neile uue elu, info https://ringy.shop/sell/.

Lisaks õigele nutiseadme jäätmekäitlemisele on inimese vaatest ehk isegi olulisem see, kuidas enda nutiseade või arvuti teha piisavalt ohutult tühjaks, et seda edasi müües või ringmajandusettevõttesse viies ei läheks sellega kaasa ka sinu privaatsed andmed.

Siinkohal annamegi ülevaate, kuidas sellisel puhul kaitsta oma andmeid:

• Tee enda andmetest, sh kontaktidest, koopia. (Tee alati koopia, isegi kui sa oled kandnud kogu info üle enda uude seadmesse. Seadmete hulgas on alati ka tehasepraaki, seadmed, mis lõpetavad töötamise vähe aega pärast karbist välja võtmist. Kui sinu seade on praak, siis oled õnnelik, et tegid koopia.)

• Pea meeles eemaldada seadmest SIM kaart ja väline mälukaart nagu microSD kaart.
• Kustuta kõik failid, mis sisaldavad personaalset infot ja pärast tühjenda prügikast.
• Logi välja rakendustest nagu e-mail ja sotsiaalmeedia ning siis tühjenda nende rakenduste mälu.
• Kustuta oma brauserist sirvimisajalugu ja vahemälu koos vormi automaatse täitmisega, nt aadressid ja salvestatud krediitkaardi andmed.
• Kustutage rakendustest kõik salvestatud paroolid ja kustutage paroolihaldur, kui see on olemas.
• Kustutage rakendused, mida te ei plaani uude seadmesse edasi kanda. (Isegi kui te plaanite seda teha, siis rakenduste tegijad nagu Microsoft, koguvad ja salvestavad kasutajate infot, seega on ehk turvalisem kustutada rakendus ja see uuesti installida pärast tehaseseadmete uuendamist.)
• Kasutage andmete hävitamise programmi, näiteks arvutite puhul Eraser (https://eraser.heidi.ie/) või Moo0 File Shredder (https://www.softpedia.com/get/Security/Secure-cleaning/Moo0-FileShredder.shtml), et kettale jäänud andmed lõplikult hävitada. See võib võtta palju aega, kuid seda ei pea jälgima. Nutitelefoni jaoks populaarsemad andmete hävitamise tarkvara leiate: iPhonile (https://toolbox.iskysoft.com/erase-iphone/iphone-wipe-software.html) ja Androidile (https://www.digitaltrends.com/mobile/how-to-wipe-your-android-phone-or-tablet/)
• Seadmete puhastamiseks järgige seadme tootja juhiseid (seda nimetatakse mõnikord tehaseseadete taastamiseks). Juhised leiate siit linkidelt Windows 10 (https://www.laptopmag.com/articles/reset-windows-10-pc), MacOS (https://support.apple.com/en-us/HT201065), Android (https://www.theverge.com/21419919/delete-data-android-phone-sell-trade-how-to) ja iOS (https://support.apple.com/et-ee/HT201351). Erinevate seadmete jaoks on erinevad juhised. Näiteks iPhone puhul soovitab Apple kõigepealt iCloudist, iTunesist ja AppStoresist välja logida.
• Kui sinu vana seadet taaskasutatakse, krüpteerige kogu ketas. Nii peaksid kõik viimased andmekillud olema pöördumatult hävitatud.

Väga oluline on võtta aega ja puhastada enda arvuti, tahvelarvuti või nutitelefon täielikult. Kui jätta see tegemata, on väga suur oht, et sinu isiklik info jõuab järgmise kasutaja kätte. 

https://www.waybinary.com/how-to-wipe-your-device-before-selling/

Allikad:

[1] https://digitark.ee/kuusakoski-ja-telia-kaivitasid-vanaelektroonika-kogumiseks-uleriigilise-nutijahi/

[2] Ringvaade, 17.09.2021

Pöörane energiahind

Suvi on möödas ja eelmisel nädalal algas taas kool. On aeg suvisest muretust puhkuserežiimist tagasi pöörduda. Uurides tähelepanelikumalt meediat, on viimasel nädalal silma hakanud hoiatavad pealkirjad nagu „Gaas ja elekter kallinevad marulises tempos“ või „Homme on elekter pööraselt kallis“.

Juba juulis oli kuulda, et 1. septembrist tõuseb gaasi hind. Eesti Gaasi hinnakiri muutus koduklientidele, hinnatõus olevat keskmiselt lausa 51%. Loodan, et kõik, kellel kodus gaasiseadmed, on seda uudist märganud ja ei avasta seda alles oktoobrikuus saabuvalt gaasiarvelt.

Elektrihind on ka Nord Pooli andmetel teinud ja tegemas suuri hinnarekordeid. 1 septembril 2021 oli Eestis Nord Pool´i börsil elektrienergia hind 110,47 EUR/MWh ja 2. septembriks lubati juba 112,63 EUR/MWh. Need mõlemad on selle aasta kõrgeimad börsihinnad (seisuga 01.09.21). Võrdluseks oli Nord Pool´i börsil elektrihind 5. jaanuaril 2021 47,29 EUR/MWh ja 6. jaanuaril 2020 30,16 EUR/MWh.

Kindlasti tõstab tulevikus energia hinda ka juuli keskel Euroopa Komisjoni poolt avaldatud ELi kliima- ja energiaalase seadusandluse pakett koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni. Paketi üldeesmärk on sisustada ELi tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada ELi üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Paketi kohta saate lähemalt lugeda: EL kliimapakett "Eesmärk 55" | Energiatalgud.

Lähtuvalt eelnevast oleks nüüd viimane aeg varbad liivast tõmmata ja hakata taas mõtlema, kuidas kodus energiat kokku hoida ning kuidas muuta enda energiakäitumist. Arvestades praeguseid jahedaid ilmu, võib arvata, et kütteperioodi alguski pole enam kaugel.

Pärast suvepuhkust püüame ka meie TREAga olla teile kõigile postituste ja töötubadega abiks. Koos tuletame meelde kõik trikid ja nipid, kuidas kodus energiat kokku hoida.  Samuti on vahepeal valminud meie projekti „Arukas elamine“ raames koduse energiakasutuse hindamise veebilahendus - https://www.livingsmart.io/ (hetkel ainult inglise keeles, peagi ka eesti keeles kättesaadav). Selle abil saab lihtsalt ja mänguliselt teada, milline koduseade kulutab enim elektrit, kuhu kaob vesi ja kas soojusenergiat on kasutatud mõistlikult. Selle veebilahenduse tulemuste ja soovituste põhjal on ehk ka lihtsam otsustada, millal on aeg muretseda uus koduseade. Tasub mainida, et vähem tarbimist on alati parem. Seega uut külmkappi ei tasu osta enne, kui vana on katki või tõeliselt vana ning väga energiamahukas.

Refereerides Rahageeniuse portaali, tuletan siinkohal meelde ka mõned lihtsad nipid, kuidas energiat ja raha kokku hoida. (https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/neli-lihtsat-ja-tohusat-nippi-kuidas-elektrikulude-pealt-kokku-hoida/)

Veendu oma küttesüsteemi energiasäästlikkuses

Eesti kliimas peab kodusid kütma rohkem kui pool aastat, seega kulub sinna kõige rohkem energiat. Samuti on seal ka kõige suurem võimalus säästa. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt kõrgemad.

Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump. Kui kasutad praegu ahikütet, on soojuspump tuleohutum ja keskkonnasäästlikum variant: puudub vajadus küttematerjalide ladustamiseks ning kodu saab soojaks suitsu-, tahma- ja tuhavabalt.

Kas sulle sobib kõige paremini õhk-õhk, õhk-vesi või maasoojuspump, oskavad soovitada asjatundjad, kes annavad nõu erinevate mudelite osas ning pakuvad ka seadmete paigaldust.

Vaheta välja energiaröövlitest seadmed

Viimaste kümnendite jooksul on elektritarbimine kodumajapidamistes kordades tõusnud, sest ka elektriseadmete hulk meie kodudes on oluliselt kasvanud. Pea igas kodus leidub täna vähemalt üks digiboks, ruuter, arvuti, veekeetja ja palju teisi elektriseadmeid.

Üldiselt tasuks uut kodumasinat ostes jälgida mitte ainult letihinda, vaid ka seda, kui palju seadme ülalpidamine tema kasutusajal maksab. Kallim, kuid ökonoomsem masin tasub sageli ära paari aastaga. Hinnanguliselt hoiavad A++ energiaklassi seadmed kokku 45% energiat võrreldes pikka aega tipuks peetud A energiaklassiga. Osade koduseadmete puhul ei vasta see väide enam tõele, kuna alatest 1. jaanuarist 2021 muutus energiamärgiste määramise süsteem ja kõikidel seadmetel ei olegi enam A+++ klassi ja kõrgeim ongi A klass (vt meie jaanuari blogipostitust https://treasmartliving.blogspot.com/2021/01/uuel-aastal-uute-energiamargistega.html).

Vaata üle oma valgustid

Kas teadsid, et vanade hõõglampide kasutamisel võib valgustuse peale kuluda kuni veerand elektriarvest?

LED-valgustid muudavad peaaegu kogu kasutatava elektrienergia valguseks ja ainult 10–20% muutub teisteks energialiikideks. Hõõglamp töötab just vastupidiselt ja muudab vaid umbes 20% energiat valguseks ning ülejäänud 80% muutub soojusenergiaks (nii saad küll toa soojemaks, kuid mitte piisavalt, et ei peaks radiaatorit sisse lülitama). Tänu sellele saab LED-valgustust kasutades säästa märkimisväärselt elektriarvetele kuluvat raha ja ometi saada seejuures rohkem valgust, kui kasutades hõõglampe.

LED-lambid on halogeenvalgustusest keskkonnasõbralikumad, sest on mitu korda efektiivsemad, mis tähendab väiksemat energiakulu ning see omakorda aga väiksemat süsiniku jalajälge.

Lõpeta elektri tarbimine kallimatel tundidel

Kui oled valinud börsihinnal põhineva paketi, on oluline teada, et börsihind muutub turul iga tund. Nõnda võibki aeg-ajalt juhtuda, et varahommikul on elektrihind võrdlemisi odav, hommikuse tipptunni ajal aga juba kümme korda kallim.

Tunnihinda saab jälgida Nord Pool kodulehel, paljude energiamüüjate kodulehtedel või mobiiliäppides ning vastavalt sellele suuremat elektritarbimist odavamale ajale sättida. Näiteks kui ees seisab saunaõhtu, saad elektrihinna järgi otsustada, kas panna elektrikeris kütma kell kuus või kell kaheksa õhtul. Tarbimise ajastamisega saad kokku hoida ligi 10% elektrikuludest.

Gaasitarbimine

Gaasitarbimine on meil seotud tavaliselt söögitegemisega, vee või ruumi soojendamisega. Siin kehtib lihtne reegel, mida vähem tarbid, seda rohkem hoiad kokku. Ehk on sel talvel mõistlik loobuda toas lühikeste pükste kandmisest ja otsustada, et pikad püksid, kampsun ja villased sokid on talvel täitsa OK. Iga alandatud toatemperatuuri kraad vähendab küttekulusid umbes 5%.

Lisaks neile soovitustele soovitame sirvida ka meie blogi ja tuletada meelde KÕIK praktilised kodused energia säästmise nipid.

Lõpetuseks üks lõbus video 10 aasta tagusest ajast, kui TREA reklaamis Energiatark projekti raames säästupirni. Tehnika meie ümber muutub, kuid üks jääb: Iga päev tuleb mõelda, kuidas saab energiat kokku hoida ja mida meist igaüks saab selleks teha!