Monday, 12 April 2021

Meie digitaalne keskkonnajälg

31. märtsil toimus Smart Living projekti raames veebiseminar „Meie keskkonnajalajälg: digi- ja olmejäätmed“. Veebiseminaril tegid ettekanded Tartu Loodusmaja juhendaja Aili Elts ja TREA ekspert Marek Muiste. Antud blogipostituses on ülevaade Marek Muiste "Meie digitaalne keskkonnajälg" ettekandest. Aili Elts-i "Olmejäätmete dilemma"  ettekande leiad siit.


Marek Muiste "Meie digitaalne keskkonnajälg"

Teine veebiseminari ettekanne oli Marekilt teemal, kuidas kasutada tehnikaseadmeid võimalikult kaua, et need ei muutuks prügiks.

Mareki ettekande näiteks oli tema koduarvuti 2011 a. MacBook Pro. Tootja andmetel on selle arvuti tootmise keskkonnajälg 460 kgCO2ekv, mida on sama palju, kui kulub Mareki viie kuu toidu tootmiseks. See keskkonnamõju jaguneb 63% tootmine, 28% kasutus, 8% transport ja 1% taaskasutus.


Rahaline mõõde ei näita toote tootmiseks kulunud keskkonna kulu. Kallis toode ei pruugi olla keskkonnasõbralik ja odav toode ei pruugi olla keskkonnavaenulik. Selleks ongi välja töötatud indikaator, kliimamuutuste potentsiaal emissiooni ühikutes – kgCO2ekv, mis näitab palju kulub antud toote tootmiseks kasvuhoonegaase.

Digitaalsete teenuste keskkonnamõju tekib peamiselt kahes osas:

  1. digitaalsete teenuste osutamiseks ja tarbimiseks seadmete tootmisel;
  2. nende teenuste osutamise otsene energia kulu ja sellest tingitud keskkonnamõju.

Igasuguse digitaalse teenuse tarbimiseks on vaja seadet (nt arvuti), juhtmeid, servereid, ühendussüsteeme – see moodustab masinapargi. Teiseks on vaja kogu selle süsteemi ülevalpidamiseks energiat. Need kaks elementi on võrdsed, kuid seadmete osa on suurem, sest seadmete tootmise keskkonnamõju meie digitaalse elustiili juures on valdav.

Kui osta uus arvuti iga 3 aasta tagant, on selle keskkonnamõju 50% suurem, kui remontida ja kasutada ühte arvutit 10 aastat. Marek säästis oma arvuti näite puhul ka rahaliselt 62%. Lisaks kokkuhoiule annab selline tegevus ka vajalikke digioskuseid ja sinu andmed on turvaliselt kaitstud. Mida vähem on meil seadmeid, seda parem kontroll on meil selle üle, mis nendes seadmetes toimub meie andmetega nii meile teadaolevalt kui ka teadmata.


Ka minu peres on olnud üks Apple reliikvia. IPhone 4S, mille mu venna tööandja ostis talle töötelefoniks 2011 a. lõpus või 2012 alguses ja pärast kolme aastat kasutamist andis vend telefoni mulle (tol ajal ei saanud igaüks endale iPhone lubada). Mina kasutasin seda telefoni 2017 aasta sügiseni ning selle aja jooksul vahetasin tal korra aku. Pärast seda andsin ma selle telefoni enda emale, kes ei kasutanud telefonis mobiilset internetti, seega püsis seadme aku kenasti ja telefoni sai kasutada. Ema kasutas sama telefoni selle aasta (2021) jaanuarini. Uue ostis ta mitte sellepärast, et telefon oleks väsinud, vaid ta unustas selle sügisel suurema vihma kätte ja pärast remonti sai telefoniga küll helistada, aga kodus wifit enam sisse see ei võtnudki. Seega kestis see nutitelefon meie peres 9 aastat.

Tootmise keskkonnakoormus võiks olla tasakaalus oodatava elueaga

Tänapäeval müüdavad arvutid ei ole enam remonditavad: kõvaketas pole vahetatav, töömälu pole laiendatav, aku hooldamine ja vahetamine on keeruline, puuduvad mälukaardilugejad ja erinevad ühendusliidesed töö lihtsustamiseks väliste seadmetega. Seetõttu väheneb seadme eluiga ja selle pikaajaline kasutamine on piiratud.

Selle kohta on tänapäeval olemas mõiste „kavandatud lühiealisus“ – toote selline disain, mis ei luba neid pikaajaliselt kasutada. See on tänapäeval üsna levinud praktika, mis sai alguse 20. sajandil sellisest süütust asjast nagu hõõglamp. Tuleb hoida tarbijaid ostmas!

Kavandatud lühiealisus tänases kontekstis on isegi suurem probleem kui sajand tagasi, see on üks kiire uuendustsükli probleemidest. Neid probleeme on neli ja need kõik võimendavad üksteist.

  • Moraalne vananemine – vana arvuti pole enam kasutuses, kuna uus mudel on võimsam, kergem ja õhem. Uus tarkvara võib nõuda võimsamat riistvara ning tarkvarauuendused ei toeta enam vanemaid mudeleid.
  • Kavandatud lühiealisus – vana arvuti pole enam kasutuses, kuna tootja on spetsiaalselt lühendanud selle arvatavat eluiga ja teinud selle eluea pikendamise keeruliseks/võimatuks – nt võimatu on riistvara uuendada, hooldada või parandada.
  • Toodete kvaliteedi halvenemine – vana arvuti pole enam kasutuses, kuna selles on kasutatud kiiresti riknevaid/lagunevaid materjale, mis lühendavad toote eluiga. Nt liitiumioonakud, kuna liitium kui keemiline element on väga ebastabiilne ja sellepärast on raske ennustada akude eluiga.
  • Modernsuse illusioon – vana arvuti pole enam kasutuses, kuna kasutajaile tundub, et nad elavad uues maailmas, milles pole kohta vanadel seadmetel. Selle probleemi keskmes on  modernsuse muretus, et keegi kuskil tegeleb minu tootega enne ja pärast minu kasutamist. 

Kavandatud lühiealisus on eriliselt silmatorkav nutitelefoni tootmise puhul. Nutitelefon on kõige keskkonnavaenulikum toode, mida me igapäevaselt endaga kaasas kanname. Nutitelefoni tootmisega kaasneb suur keskkonnamõju, ka ilma kasutamata. Ühe nutitelefoni tootmine vajab sama palju energiat, kui on ühe täiskasvanud inimese ühe kuu toidu keskkonnamõju. Sõltuvalt mudelist ja kasutusajast on ühe nutitelefoni keskkonnamõju 86-852 kgCO2, üldistatult 100-1000 kgCO2, see oleneb suuresti meie kasutamise strateegiatest. Arvestades keskkonnainvesteeringut oleks nutitelefonide soovitatav kasutusaeg 25-232 aastat. Kuid kõige kiirema uuendustsükliga tarbeelektroonika – nutitelefone vahetatakse keskmiselt iga 24 kuu järel, mis on kiiremini kui personaalarvuteid või teisi nutiseadmeid.

Inimesed peaksid endale teadvustama, et iga gramm toodet jõuab 1 grammiks jäätmeks. Ennast võib proovida lohutada mõttega, et kuskil on inimesed, kes tegelevad taaskasutusega ja ümbertöötlemisega jne, kuid reaalsus on see, et ka ümbertöötlusega ei suudeta päästa rohkem kui 10% sellest energiast ja keskkonnamõjust/kulust, mis on pandud seadmesse. Ülejäänud 90% läheb kohe vastu taevast, kui lõpetame seadme kasutamise. Reaalses maailmas on iga meie tarbimisotsusega vaja kellelgi teisel tegeleda!

Lähtuvalt eelnevast ei ole Euroopa Liit juba mõnda aega olnud rahul sellega, et tööstused on harrastanud sellist kavandatud lühiealisuse strateegiat. Euroopa Komisjon on välja töötamas Rohelise kokkuleppe raame ringmajanduse strateegiat – toodete terve elutsükli ulatuses tehtavad muudatused aitavad kaasajastada tööstust viisil, mis keskkonda ei kahjusta. Luuakse säästvalt kauakestvaid tooteid ja vähendatakse jäätmeid. Sellega püütakse läbi lõigata lühiajaliste toodete majanduslikku eelist. Kõige üldisemalt kutsutakse seda ringmajanduse mudeliks, mille puhul kõik materjalid, mis on tootmisesse kaasatud ei tohi tootmisest väljuda sel hetkel kui me lõpetame seadme kasutamise vaid need tuleb võtta uuesti kasutusele sisendina järgmistest tootmisprotsessides. Samal ajal tuleb luua kauakestvaid tooteid ja tagada toodete parandatavus. Ka Eesti alustas selle direktiivi koostamist, kuid siin jäi kõlama tootjate hääl, kus nad olid pahased et neilt hakatakse nõudma seadmete paranduseks vajalikku informatsiooni ja vajalike materjalide kättesaadavust. Tootjate väide oli, et kui muuta toodete parandamiseks vajalik info kättesaadavaks, siis hakatakse neid tooteid võltsima Aasias. Kuid üks päev Ringmajandus direktiiv tuleb ja paneb riikidele kohustuse hakata seadmete materjalide parandatavust ja eluea pikendamist ellu viima, see annab ka tulevikus riikliku raamistiku selleks, et meist igaüks saaks parema tarbimisotsuse teha.'

Digitaalsete seadmete puhul on oluline ka kasutajate turvalisus. Nagu me rääkisime: mida vähem on meil seadmeid seda parem on meil ülevaade selle kohta, mis toimub meie seadmetes meie andmetega. Seega üks võimalik strateegia enda turvalisuse tõstmiseks on omada vähem seadmeid ja õppida neid hästi kasutama ja oma andmeid neis kaitsma. Iga kord kui me ostame uue nutiseadme või arvuti me nõustume kasutustingimustega ja iga kord on need järjest enam meie andmete kasutamis poolt ehk me anname järjest ära enda õigusi enda andmetele.

Veebilehtedelt https://haveibeenpwned.com/ ja https://www.f-secure.com/en/home/free-tools/identity-theft-checker saab kontrollida mitu korda on sinu andmed lekkinud sinu meili kaudu. Minu tulemus isikliku meiliga oli 5 ja 12…Ma ei teagi kuidas nüüd sellesse suhtuda, kuid õnneks viimane leke oli 2019 kevadel. Seega ehk on ka seal mingi aegumistähtaeg.


Kokkuvõtteks kuus lihtsat soovitust Marekilt enda digitaalse keskkonnajälje vähendamiseks:

  1. Vähem seadmeid – peamine osa meie digitaalsest keskkonnajäljest on seotud seadmete tootmisega.
  2. Seadmete pikem kasutusaeg – kasutusaja pikendamine hajutab tootmise suure keskkonnamõju pikema aja peale.
  3. Vähem multimeediateenuseid – voogedastus, videopilt, videokõne ja failivahetus on kõige suurema keskkonnajäljega digitaalsed tooted.
  4. Vähem sunnitud tarbimist, nt suuremahuliste failide säilitamine ja töötlemine pilveteenustes;
  5. Vähem digiprügi - korraline failide/piltide/videote/kasutajakontode puhastamine aitab säästa keskkonda ja parandada kasutajate turvalisust.
  6. Digitaalne minimalism – puhkus virtuaalsusest on hea meie vaimsele tervisele. 


Kogu jäätmete teema kokkuvõtteks tuletan meelde, et eelmise aasta juulis soovitasin lugeda Bea Johnsoni „Jäätmeteta KODU Kuidas elada prügivabalt“, siinkohal soovitan üles otsida ka raamatu autori Instagrami konto. Ka sealt leiab palju kasulikku, kuidas elada pakendiavalt ja jäätmeteta.

Samuti soovitan kõigil vaadata etv2 ja nüüd etv laupäeval jooksma hakanud saatesarja Planeedipäästjad, jupiteri link saatel https://jupiter.err.ee/1235920/planeedipaastjad. Saatesarjas käsitletakse pakendivaba elu, vähem tarbimist ja palju muud põnevat. Kindlasti saab igaüks sealt midagi uut ja põnevat teada. 

Olmejäätmete dilemma

31. märtsil toimus Smart Living projekti raames veebiseminar „Meie keskkonnajalajälg: digi- ja olmejäätmed“. Veebiseminaril tegid ettekanded Tartu Loodusmaja juhendaja Aili Elts ja TREA ekspert Marek Muiste. Antud blogipostituses on ülevaade Aili Elts-i "Olmejäätmete dilemma" ettekandest. Marek Muiste "Meie digitaalne keskkonnajälg" ettekande leiad siit.


Aili Elts „Olmejäätmete dilemma“


Jäätmete sorteerimise osas on küll toimunud palju teavituskampaaniaid, kuid ikka tekitab see palju ärevust ja segadust. Vaatamata elanike teadlikkuse tõusule ei ole viimase 10 aasta jooksul toimunud eraisikute poolt ära antava segaolmejäätmete koostises suuri muutusi. Selle põhjuseks on tavaliselt vähene teadlikkus süsteemi toimimisest ja aja puudus. Tihti on see seotud ka olemasolevate võimalustega jäätmeid liigiti sortida (erinevate prügikastide olemasolu kodu lähedal).

Allpool oleval joonisel näete Tartu linna ja endise Tähtvere valla segaolmejäätmete liigilist koostist 2017. aastal lähtudes Tartu 2018/2019 segaolmejäätmete sortimisuuringu tulemustest. (Tartu linna jäätmekava 2020-2024, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/1202/0045/Lisa.pdf )


Ülal olevalt jooniselt näeme, et enamus meie tekitatud jäätmetest (32%) on biolagunevad. Seega on oluline toidujäätmete teemaga tegelemine, kui soovitakse jäätmeid vähendada nii kodus kui ka asutustes. Paber, kartong ja plastijäätmed on tihti seotud ka toiduga. Sama tulemust väljendab ka 2020. aastal Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuring „Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring

Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik, järelikult tuleb seda teha kodus, tööl ja ka haridus- ning teistes asutustes. Riigi tasandil on soovitatav kasutada prügi sorteerimist värviskeemi alusel, Tartu linnas seda ka kasutatakse. https://www.envir.ee/et/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid


Nagu eelmise pildi pealkiri ütleb, on liigiti kogumine lihtne. Vaatamegi siinkohal iga jäätme liiki lähemalt. Jäätmed jagunevad: pakendid, biojäätmed, vanapaber ja segaolmejäätmed. Samuti lisan siia pildid Tartu linnaruumist vastava konteineriga. Tartu linnas endale kõige lähima sobiva jäätmekonteineri leiad kaardilt: https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=2cf2f8114e1542a7bf868d18b7464855.


PAKENDID:

Pakend tuleb meile poest või tellides. Pakendiks saame nimetada ja liigitada kõik selle, mille sees midagi meie koju või kontorisse saabub. Pakend ei ole näiteks plastmassist toode, mis ei sisalda midagi nt Salvo kelk.

Poest koju toodavate pakendite materjali koostises on lähiajal oodata suuri muutusi. Pakendid ei ole alati välditavad, kuid ühiskonnana liigutakse siiski ühekordsete toodete vältimise suunas. Ühekordse plasti direktiiv jõustus 2. juulil 2019 ja see suunab meid kõiki korduvkasutatavate materjalide kasutamise suunas.

Klaaspakend

Klaaspakend on kogu klaasist taara, mida ei võeta vastu taarapunktis, olgu see siis veinipudel või supipurk. Võimalusel eelistada pakendite valimisel klaas- ja metallpakendit, kuigi nende ümbertöötlemine on sama kulukas ja hetkel ei pruugi olla efektiivsem plastikpakendist. Siiski on nende plussiks see, et neid saab mitmeid kordi ümber töödelda ja nende ümbertöötlemine muutub tulevikus üha efektiivsemaks. Tasub harjutada ennast mõttega kasutama pakendeid, mis on keskkonnasõbralikumad, isegi kui see ei ole nii efektiivne kui võiks olla.



Plast- ja metallpakend, joogikartong

Selle pakendi liigi sorteerimislahter võtab ilmselt meie köögikapis enim ruumi. Siia kuuluvad kõik pakendid, mis ei ole klaasist ega paberist, nt jogurtitopsid, mahlapakid, koogikarbid jne.

26. veebruaril sattusin lugema Tartu Postimehest huvitavat artiklit „Prügifirma jättis kottides pakendi ära vedamataja ühistujuhi imestama“. Artikli sisu oli see, et pakendikonteinerisse oli viidud pakendiprügi musta värvi (läbipaistmatutes) prügikottides. Prügiautojuht otsustab, kas prügi on õigesti sorteeritud ja viib selle ära pakendiprügina või jätab selle olmeprügi autole peale korjata. Kui pakend on läbipaistmatus kotis, ei saa prügiautojuht otsust langetada. Seega on keelatud visata pakendeid konteinerisse läbipaistmatutes prügikottides. Jagage seda infot oma tuttavate hulgas, ka minule tuli see uudisena. Peale seda suundusin ma poodi neid läbipaistvaid prügikotte otsima, kuid enda kurvastuseks ei ole mina veel suutnud leida läbipaistvaid prügikotte ühestki toidupoest. Lisaks klassikalistele on valgeid, roosasid, vanilje- või sidrunilõhnalisi, aga mitte läbipaistvaid. Pakendeid tasub viia plast- ja metallpakend, joogikartong konteinerisse lahtiselt või minu moodi kogutuna saia-leiva või muu pakendina koju tulnud ja üle jäänud plastikkottides.


Paberi juures on kaht tüüpi konteinereid: papp- ja paberpakend ning vanapaberi konteinerid.

Papp- ja paberpakend

Enda meelest olen ma väga püüdlik ja püüan oma jäätmetega igati õigesti käituda, kuid ka minule tuli sel veebinaril uudisena, et on kaks eraldi konteinerit paberjäätmete jaoks. Siiani olin ma kõik paberprahi viinud enda kortermaja juurde sinise sildiga tähistatud konteinerisse. Pärast veebinari käisin esimese asjana uurimas, mis seal peal siis kirjas on. Selgus, et kirjas on  ainult papp- ja paberpakend. Siin on rõhk sõnal pakend, ainult see mille sisse on midagi pakendatud ehk siia EI kuulu ajalehe paberid, joonistuspaberid, raamatute sisud. Sinna võib panna ka paberpakendit, millel on peal kilet ja teipi.

Paberi- ja papijäätmete koostis sõltub mõnevõrra piirkonna iseloomust, näiteks on kogus suurem korterelamutega piirkonnas ning väiksem eramajade juures. Ahjuga eramajas saab ilmselgelt muuta paberjäätme otse soojusenergiaks, kuid teip ja kile tuleks paberilt enne põletamist eemaldada. 


VANAPABER

Nüüd jõuame siis selle minu jaoks täiesti uue konteinerini. Siin on kõige tähtsam meeles pidada, et vanapaberi konteinerisse ei tohi panna pakendeid (teepakk käib siis eelmisesse konteinerisse). Sinna või panna ainult reklaamflaiereid, ajalehti, raamatute sisusid ja selliseid pabereid, millel ei ole teipi ega kilet.

Kui vanapaberi konteinerisse on pandud paberpakendid, siis see on valesti kogutud ja sorteeritud ning viiakse ära segaolmejäätmena. Ei tea, kas minu siiani papp- ja paberpakendi konteinerisse visatud kaupluste reklaamflaierid ja tšekid põhjustasid sama?

Vaadates eelmainitud Tartu linna „Kuhu jäätmed viia?“ kaardirakendust selgub, et vanapaberile mõeldud konteinereid on kordades vähem kui teisi siniseid konteinereid, millest ilmselt oli ka tingitud minu varasem teadmatus nende olemasolust. Minu kodule lähim selline on 1,1 km kaugusel. Kodus kogun ma nüüd kaupluste lendlehti ja tšekke eraldi paberkotti. Nende ära viimine ei hakka olema enam ülemäära mugav (distantsi mõttes) ning paberkoti pean ma ikkagi viskama veel eraldi papp- ja paberikonteineri. 


BIOJÄÄTMED

Nagu ma varasemalt mainisin, tekitame meie inimestena kõige enam biojäätmeid. Seega on ilmselt ka kõige olulisem just sellega tegeleda ja samuti on biojäätmete puhul seos kohalike võimalustega kõige suurem. Ehk kui konteiner on olemas, siis seda paremini inimesed biojäätmeid sorteerivad. Ka siin on piirkonna iseloom oluline. Enamus inimesi eramajades peavad kompostihunnikut, kuhu viivad oma biojäätmed. Kortermajade piirkonnas peavad aga olema konteinerid.

Biojäätmete puhul on oluline pöörata tähelepanu sellele, mis sinna konteinerisse ei sobi. Kindlasti ei tohi sinna visata plastpakendis toitu. Samuti tuleb meeles pidada närbunud taimelt või söödud salatipotilt eemaldada plastiksust lillepott. Sarnaselt teistega liigitatakse biojäätmed vedaja poolt olmejäätmeteks, kui seal on silmaga nähtavalt palju võõriseid sees. Pea meeles: biojäätmed pane konteinerisse lahtiselt, paberkotis või komposteeruvas kilekotis. Ühekordse plasti direktiiviga on oodata biojäätmete hulga kasvu turule tulnud biolagunevate pakendite arvelt. 


Kui otsustad kodus biojäätmeid koguda biolagunevasse kotti, siis nende turg on päris mitmekesine ja kotte valides ei pruugi esimesena õiget leida. Biojäätmete konteineris kasutatava koti puhul on olulisim, et biolagunev kilekott oleks komposteeruv.

Komposteeruva kilekoti tunned ära standardi numbri EN 13432 või märgise järgi. Mina kasutan kodus sellise märgisega kotte enda biojäätmete kogumiseks.



SEGAOLMEJÄÄTMED

Segaolmejäätmete maht on otseses seoses jäätmete liigiti kogumise võimalusega. Kui maja juures on ainult olmejäätmete konteiner, siis ei sorteerita ka prügi. Segaolmejäätmete alla liigituvad kõik muud jäätmed, mida me ei saa muud moodi ära anda. Lisaks eelmainitule on veel erinevaid jäätmeid, mida kogutakse eraldi nt ohtlikud jäätmed, tehnika jäätmed.

Segaolmejäätmed annavad hea ülevaate, mis liiki jäätmeid tasub eraldi koguda, kui on vaja sorteerimise süsteem üle vaadata. Prügi sorteerimisega tasub alustada just sellest. 


Toiduõli on ka omaette jäätme kategooria. Toiduõli tuleb koguda kodus eraldi anumasse ning viia kas jäätmejaama või visata segaolmejäätmete konteinerisse. Kui toiduõli on kogutud klaaspurki, siis visata see segaolmejäätmete konteinerisse.

Linnalegend, et kogu prügi kallatakse ühte prügiautosse vastab vahel ka tõele. Põhjus on see, et konteinerites ei ole sellele liigile vastavad jäätmed või on võõrisesemeid liiga palju. Äravedaja teeb otsuse, kas konteiner läheb liigiti kogutud pakendi alla või viiakse ära segaolmejäätmena.


Mis on see korduvalt mainitud Ühekordse plasti direktiiv, https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/uhekordse-plasti-direktiiv

Direktiivi eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele.

Ringmajandus tähendab siin seda, et pakendi puhul peab olema läbi mõeldud ka selle eluring ehk tootja peab olema läbimõelnud, kuidas see ringlusest välja võetakse ja mis pärast sellest materjalist saab. Tavainimese jaoks tähendab see, et meie ühekordsed plasttooted, näiteks biolagunevad kilekotid, hakkavad kandma märgistust sobimatute jäätme kõrvaldamise viiside kohta ja märget, kas nad sisaldavad plasti või mitte. 

Selle direktiiviga laieneb ka tootjavastutussüsteem (nt plasti sisaldavad kalapüügivahendid) ehk praegu on tootjavastutussüsteemiga kaetud meie pandipakendi süsteem. Poes on sildil kirjas, et pakend maksab 10 senti ja kui pakendi tagasi viid saad tagasi 10 senti.  Tegelikult kajastab see seda, et kui me toome poest koju pakendi, siis oleme tarbijana selle eest juba tasunud. Sellepärast peakski olema pakendi tagastamine igal pool tasuta.

Tänu antud direktiivile muutub kindlasti ka tootedisain, näiteks plasti sisaldavad joogipakendid ei tohi enam koosneda mitmest osast nii, et kork eraldub pudeli küljest. Tulevikus on suund, et võimalikult palju materjali ikka ümbertöötlusesse suunata ja selleks ei tohi enam pakenditest tekkida väikeseid eraldi osasid nagu pudelikork.

Jätame meelde, et eset, mis on pakendina koju tulnud, peab sorteerima pakendina, kui ta ei ole ohtliku jäätme alla liigituv.

Abi Tartus jäätmete sorteerimisel saab veebilehelt https://tartu.ee/et/jaatmeinfo#kuhu-jaatmed-viia

Kuhuviia.ee on ka tore leht, kuid tihti see soovitab ainult suuri jäätmejaamu ega näita lähimat ära andmis punkti, nt vanapaberi konteinerit. See on abiks mitte konteinerisse sorteeritavate jäätmete ära andmisel.  https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=2cf2f8114e1542a7bf868d18b7464855


Mainin siinkohal ära ka enda viimase aja vaimustuse: plastpakendi asendaja Woola (https://www.et.woola.io/). Olen saanud Kaubamajast ostetud kaupu sellises „mullikiles“ ja „mulliümbrikus“.  Pakki avades toob see toode naeratuse näole ja pakendil on kenasti olemas ka  juhend, kuidas seda jäätmena käidelda. 

Sunday, 7 March 2021

Mida hoone energiamärgis tähendab?

Seekord vaatame lähemalt hoone energiamärgiseid.

Täna, endale kodu otsides, satuvad inimesed üha enam kokku reklaamidega a la „Viimased vabad korterid A-energiaklassi majas“. Seda kohtab küll tihemini uute majade puhul, kuid ka vanade majade puhul on kinnisvaraportaalides jõudnud energiamärgis tähtsamate tunnuste nimekirja. Seda eelkõige kindlasti sellepärast, et kui müüa või rentida kinnisvara, on kohustus esitada ka energiamärgis. Kuid mida see energiamärgis siis tegelikult tähendab?

https://projektum.ee/portfolio/vaikeelamu-umberehitus-ja-laiendus-mandjalas/3-10/

Energiamärgised on välja töötatud näitamaks seda, milline on energiasäästlik ja hea sisekliimaga maja. Selleks, et neid hooneid saaks omavahel võrrelda on loodud energiaklasside süsteem. Eluhoonetest määratakse energiamärgised nii eramutele, ridaelamutele, kortermajadele kui ka kasarmutele. Mitte eluhoonete puhul määratakse energiamärgis näiteks büroohoonele, aga kokku on 11 eri liiki mitte eluhooneid, millel on kohustus omada energiamärgist. Lühidalt ja üldistades võib öelda, et energiamärgis on vajalik hoonetele, kus tagatakse sisekliima aastaringselt. Avalikes hoonetes on kohustus presenteerida energiamärgist, erahooned peavad selle tooma välja müügi või üüri kuulutusel, kindlasti peavad nad avaldama selle ostjale viimase soovil. Kortermaja juhatusel on kohustus tellida hoonele energiamärgis juhul kui mõni elanik seda peaks soovima. Energiamärgis, selle olemasolul, on kõikide hoonete puhule esitatud Ehitisregistris (https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1).

Energiamärgiste puhul saame rääkida kahest erinevast mõistest: energiatõhususarv (ETA) ja kaalutud energiaerikasutus (KEK). Neid antakse välja põhinedes erinevale metoodikale ja erineval hoone eluetapil, kuid mõlema puhul saab olla energiaklass A-st kuni H-ni (A kõige parem) ja mõlema puhul on mõõtühikuks kWh/m2 aastas.

Energiatõhususarv ehk ETA on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel. Energiatõhususarv kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks ning see arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel. (Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“).

Kuid mis see siis inimkeeli tähendab? Hoonele antakse välja ETA, siis kui projekteeritakse uut hoonet või kui koostatakse komplekse renoveerimise projekt vanale hoonele. Hoone ehitusprojekti põhjal tehakse energiatõhususe arvutused projekteerija või vastava taseme audiitori poolt. Peale ehituse lõppu tuleks teha uus korrektuurarvutus, kui ehituse käigus on projekt muutund oluliselt ja see on asjakohane. See korrigeeritud energiaklass jääb ametlikuks energiamärgiseks, mis maja ilmestab ja kantakse Ehitisregistrisse. ETA kehtib kaks aastat alates hoone valmimisest. Tähtis on meeles pidada, et ETA näitab prognoositavat energiakasutust. Arvutustes kasutatakse energiakulu andmeid standardtingimustes ehk kasutusprofiile, mis on defineeritud erinevatele hoonetele.

Kaalutud energiaerikasutus ehk KEK on energiakandjate lõikes arvutatud eksporditud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa. (Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded).

Mis imeloom siis veel see KEK on? KEK arvutakse tegelikult kasutatud ja mõõdetud energia koguste alusel ja see näitab, kui palju kulus aastas elektrit, kaugkütte soojust või kütuseid kokku energiaühikutes köetava pinna ühe ruutmeetri kohta aastas. Iga kasutatud energiakogus korrutatakse läbi sellele omase kaalumisteguriga. KEK tuleb hoonele arvutada peale ETA kehtivuse lõppemist ja see kehtib 10 aastat.


Kuid milliseid tegureid sisaldab energiatõhususe arvutus? Energiamärgise arvutusse võetakse kõik sisendenergiad. Näiteks kaugküttel oleva hoone puhul tähendab see elektrienergia kogust, kaugkütte kogus ruumide kütteks ja kaugkütte kogus vee soojendamiseks. Väga oluline on eraldada kaugkütte kulu küttele ja vee soojendamisele, kuna kütteks kulunud soojushulk tuleb viia normaalaastatele, aga vee soojendamiseks kasutatud soojust ei pea (see ei sõltu välisõhu temperatuurist, kui palju inimene vett kasutab). Erinevate aastate välisõhu temperatuuri mõju ühtlustamiseks, viiakse reaalse aasta soojustarbimine üle võrreldavale nn normaalaasta tarbimisele. (Normaalaasta kraadpäevade arv on hoone asukoha piirkonna keskmine kraadpäevade arv aastas ajavahemikus aastatel 1975–2004.) Tänu viimastele soojadele aastatele on normaalaasta tarbimine reeglina suurem kui tegelik tarbimine. Normaalaastatele taandatud kaugkütte soojus tuleb korrutada läbi veel kaalumisteguriga. Kaalumisteguriga korrutatakse läbi ka kaugkütte soojus, mis kulus soojavee tootmisele ja elektrienergia.

Kuid mis on kaalumistegur? Kaalumistegur on tegur, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. (Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded). Määruses on sätestatud päris mitu kaalumistegurit energiakandjatele. Näiteks kaugküttega hoone puhul on valemis kaalumistegur 0,9, aga kui on tegemist tõhusa kaugküttega siis see on hoopis 0,65. Elektrienergia on üle Eesti kaalumisteguriga 2, mis tuleneb meie elektrienergia tootmise suurest jalajäljest. Arvutustest peab kasutama kaalumistegurit 2 olenemata sellest, kas hoonesse ostetaks ainult sertifikaadiga rohelist elektrit või tavalist peamiselt põlevkivist toodetud elektrit. Seda sellepärast, et KEK kehtib 10 aastat ja energiamärgist väljastades ei saa olla kindel, et hoone tarbib järgmised 10 aastata ainult roheelektrit.

Kui kõik varasem kirjeldatud on tehtud ehk on leitud energia kulu küttele, tarbevee soojendamiseks ja keskmine kulu elektrile, siis liidetake need kokku ja jagatakse hoone köetava pinnaga. Köetav pind on sisekliima tagamisega ruumide netopind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind. Nüüd kui energiatõhususe arvutuse põhjal on arvväärtus leitud, siis määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Lisas 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused“, näeme mis see väärtus vastava hoone kohta tähendab ehk milline on saadud Energiaklass.

Seadus ütleb, et kahe aasta jooksul peale hoone renoveerimist (Kredex nõuab KEKi ühe täisaasta andmete põhjal) või uue hoone valmimist tuleb arvutada hoonele KEK. Kuid siit ilmneb esimene probleem. Tihti juhtub nii, et projekti põhjal arvutatud ETA-le vastav energiaklass ei vasta KEK-i väärtusele. Näiteks hoone ETA, kuhu olete korteri ostnud, oli A, aga kahe aasta pärast peale KEK arvutust selgub, et energiaklass on hoopis C. See tekitab kindlasti palju küsimusi. Nii võib juhtuda, kuna KEK-i kohaselt saadud energiaklass oleneb väga palju inimeste enda energiatarbimisest. ETA arvutatakse maja energia kulu standardtingimuste järgi, kus siseõhu temperatuur, jahutus temperatuur ja vaba soojuse eraldised on ettenähtud, kuid tegelik olukord võib sellest väga palju erineda.

Tavalisemad põhjused selleks on:

  1. Nii ETA kui KEK ühikuks on kWh/(m2a), mis tähendab, et energia tarbimine on taandatud hoone köetava pinna ruutmeetrile. Seega energiatarbimist arvutatakse m2 mitte inimeste arvu järgi korteris, elamus või kontorihoones.
  2. Renoveeritud hoone puhul on inimesed varasematel aastatel võib-olla toas külmetanud ja peale renoveerimist soovivad tunda end mugavalt ja hästi soojas ning selleks keeravad termostaadi põhja, mille tulemusel on toas temperatuur 24-25°C, mitte aga 21-22°C, nagu on ettenähtud standardtingimustes. Või siis on inimestel harjumus, et ööseks tuleb jätta aken irvakile, et toas oleks puhas ja värske õhk. Kuid hooned, kus on soojatagastusega ventilatsioon tuleb tuppa täpselt see sama värske välisõhk, ainult see on juba ette soojendatud ning maja ei jahtu nii kiiresti. Kahjuks harjumused muutuvad aeglaselt ja see mõjutab energiakasutust hoonetes. 
  3. Inimestel on järjest rohkem erinevaid kodumasinaid ja neid kasutatakse järjest intensiivsemalt.
  4. Renoveeritud ja uutes hoonetes on suhteliselt keerulised mehhanismid, kus on palju keerulisi süsteeme - küte, ventilatsioon võib-olla jahutus. Kõik need süsteemid vajavad reguleerimist nii ükshaaval kui omavahel ja koostöös elanikega ja elanike harjumustega.
  5. Hoone renoveerimise ja ehituse käigus satub hoone konstruktsioonidesse palju niiskust. Sellise niiskuse välja kuivatamine võib tekitada esimesel kasutusaastal suure ühekordse energiatarbe.

Hinnanguliselt on parim aeg KEKi tegemiseks 2-3 aastat pärast hoone valmimist, siis on hoone kasvuraskused seljatatud, inimesed sooja nahavahele saanud ja kogutud ka üks normaalne aastaring energiatarbimise andmeid. Kui meil on näiteks ühepereelamu köetava pinnaga 120-220 m2, siis on temal A klassi saamiseks vaja ETA või KEK arv alla 120 kWh/(m2a). Kui on suurem maja kui 220, siis peab olema see arv juba alla 100 A klassi saamiseks. Kortermajal peab see olema alla 105. Kui kortermaja ETA või KEK jääb vahemikku 106-125, saab klassi B.

Lähtuvalt eelnevast, kas siis saab üldse usaldada ETA alusel määratud energiaklassi? Tänasel päeval välja antud ETAt saab kindlasti usaldada, kui see on tehtud projekti alusel ja korrigeeritud ehituse käigus tehtud viimaste muudatuste järgi. Kui inimesed hoones elades kasutavad energiat palju rohkem või vähem on juba tarbimiskäitumise probleem. Näiteks Soomes inimeste poolt tarbitud energiat ei arvestatagi energiamärgise arvutusse, et hooned oleksid paremini omavahel võrreldavad. Eestis tuleb veel arvestada sellega, et siin hakati energiamärgiseid välja andma 2008 või 2009 aastast, siis sai see metoodika Tallinna Tehnikaülikoolis välja töötatud. Aegade jooksul on aga  muudetud neid energiaklasside skaalasid ja ka kaalumistegureid. Kuna energiamärgis kehtib 10 aastat, siis energiamärgis, mis väljastati näiteks 2012 aastal, ei ole tänasel päeval välja antud märgisega hästi võrreldav. Vanu ja täna välja antud energiamärgiseid ei ole õige võrrelda.

Minnes jutuga algusesse tagasi, siis inimestele on üha olulisem, millise energia klassiga majja nad kolivad ja vastavalt sellele on ka tihti korteri ruutmeetri hind kujundatud. Kui inimene ostab endale eluaseme, saab ta ETA järgi arvutada enda aastased energiakulud. Kui hilisem KEK-i alusel määratud energiaklass ei vasta ETA energiaklassile kasutades energiat standardtingimuste mahus, võib koduomanik ehitajale protesti esitada. Samuti annab ETA olemasolu võimaluse võrrelda erinevat kinnisavara.


Mida jätta meelde tänasest blogist
Eelnevast jutust koorub välja neli asja millele peaks energiamärgiste puhul tähelepanu pöörama:
  1. kWh/(m2a) reaaltarbimise juures ei ole alati kWh/(m2a) kohta standardtarbimise puhul. Ehk energiamärgise kWh väljendab natuke midagi muud (sisaldab kaalumistegurit, kaalumistegurid väljendavad tegelikult seda soovi millele seadusandjad ehk meie riik soovib tähelepanu juhtida, näiteks millist küttsüsteeme eelistada).
  2. Sisekliima. Energiamärgised koostatakse hoonetele, kus tagatakse sisekliima ehk esmatähtis on tagada hoones nõuetele vastav ehk normaalne sisekliima. Vastasel korras kui nõuetekohane sisekliima ei ole tagatud (nt ventilatsioonisüsteemi ei käitata), võidakse saada väga hea energiaklass. Määruses on öeldud, et energiamärgis koostatakse alati sisekliimaga tagatud hoonetele. Hea sisekliimaga hoone on selline, kus inimesel on hea elada, kus ta tunneb ennast hästi ja ohtu tervisele ei ole. Sisekliima nõuetekohaste parameetrite hoidmine on äärmiselt tähtis, eriti õhuvahetuse kordarv!
  3. Mõõtmine. Kui inimesed soovivad teada enda energiakäitumist, siis oleks väga hea kodus suuremaid energia voogusid mõõta. Energiamärgise tarvis on vaja mõõta energiakulu tarbevee soojendamiseks, kuid tüüpiliselt seda ei mõõdeta. Kodudes (korterites) on kas gaasi- või elektriarvestid, sageli ka külmaveearvestid ja kortermajadel soojusarvestid hoonesse siseneval torul. Eramutes üldjuhul ei mõõdetagi kütteks kuluvat energiahulka, vaid vajadusel hinnatakse silma järgi kütusekoguseid nagu küttepuid ruumimeetrites, vedelkütust liitrites või puitpelleteid tonnides. Samuti ei mõõdeta kui palju kulub ventilatsiooniseadmele või soojuspumbale eraldi elektrienergiat. Tegelikult oleks väga hea kui need suuremad energiavood oleks eraldi mõõdetud. See annab hea ülevaate, et milline on MINU energiakasutuse muster ja kus mul oleks võimalik oma energiakasutust vähendada halvendamata sisekliimat.
  4. Energiamärgise arvestatakse hoonesse imporditut ja ka eksporditu taastuvenergiat, ehk kõik see, mis toodetakse (ja võimalusel tarbitakse maksimaalselt ise) vähendab imporditavat energiat ja seega ka parandab energiatõhusarvu ja energiamärgise väärtust, samuti ka kulutusi energiale.
2021. aasta veebruaris toimus samal teemal Äripäeva Raadios raadiosaate Särtsakas Tulevik raames TREA spetsialistide arutelu teemal „Kuidas kujuneb hoone energiaklass?“. 

Viited:
Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020011

Thursday, 11 February 2021

Lumi, päikesepaneelid ja katus

 

Foto: https://www.ilumen.be/en/how-to-prepare-your-solar-panels-for-the-winter/

Sel aastal on ikka korralik talv. Ammu pole olnud nii pikalt külma ja NII palju lund. Lumi tähendab muidugi seda, et päikeselisi päevi on vähe ja taevas enamjaolt pilvine. Seega oli jaanuar sel aastal äärmiselt päikesevaene - https://www.err.ee/1608093685/jaanuaris-paistis-eestis-paike-vahem-kui-15-tundi. Sellise lume ja pilvisusega ei arvestanud kindlasti päikeseparkide arendajad, kes on juba vaikimisi arvestanud kliimasoojenemise ja lumeta talvedega. Ka minu kortermaja katusel olev päikesepark tootis väga vähe elektrit võrreldes arvutusliku keskmisega (https://re.jrc.ec.europa.eu/pvg_tools/en/tools.html). Enamus ajast olid paneelid lume all ja see vähene tootlikus jaanuaris tekkis tänu paarile suure sula päevale. Graafikul nähtav väike madal tootlikus 15-18.01 tekkis sellest, kui katsetasime, milline efekt on siis, kui paneelid lumest puhastada. Väga väike võrreldes soojakraadidega!


http://ilmajaam.physic.ut.ee/

Üks oluline märksõna jaanuaris oli katus. Katus on oluline osa majast, sest see kannab sulalund ja päikesepaneele. Samuti on katus energiatõhususe mõttes hoone üks tähtsamaid tarindeid.

Katuse kestvuse puhul on lisaks ehituskvaliteedile oluline ka katusematerjal. Katusematerjalide eluiga: kivikatusel 100 a (see on tõestatud enam kui sajandite vanuste kivikatustega), eterniidil on see 50-60, plekil vähemalt 50 ja bituumensindlil 25 aastat. Päikesepaneele saab meie tingimustes paigaldada kõikidele katustele v.a õlgkatusele. Kõige olulisem on enne paneelide paigaldust kontrollida katusekonstruktsioonide olukorda. Kui katus vajab lähitulevikus remonti, on tark enne need tööd ära teha. Päikesepaneelide tootjapoolne garantii tootlikkuse säilimisele 80-85% on tavaliselt 20-25 aastat, seega peaks arvestama, et katus peab paneelide all vastu vähemalt 20 aastat.


Uue maja puhul tasub kaaluda võimalust maja katus teha materjalist, millel on juba päikeseelement küljes. Eesti tuntumad sellise katusematerjali pakkujad on hetkel SolarStone ja Roofit.solar. Samuti saab sellist katusekattematerjali kasutada muinsuskaitse all olevate hoonete puhul, kuhu ei ole lubatud paigaldada eraldiseisvaid päikesepaneele. Paneeli väiksuse tõttu, on aga sellise paneeli kasutegur väiksem, kui suure paneeli puhul, kuid see-eest on silmal ilus vaadata ja ka lumetõrje on lihtsam.

Kui Sa muretsed, kas raske sulalumi võib maja katusel olevaid päikesepaneele lõhkuda nii nagu juhtub vahel vanade katustega, siis ära muretse! Õnneks on päikesepaneelid ehitatud nii, et raske sulalumi ei tee neile liiga. Keskmise paneeli koormusvõimsus on 5400 Pa, see number on esitatud ka paneelide tehnilistes andmetes. Seega tähtsam on ikka teada, palju raskust jaksab kanda Sinu maja katus. Päikesepaneelid on musta värvi, seega toimib nende peal lume sulamine intensiivsemalt. Viilkatuse puhul, kukub lumi ise oma raskuse ja gravitatsiooni tõttu maha. Lamekatustel on tavaliselt paneeli kalle üpris väike - 15-20%. Õnneks saab sellisele katusele inimene minna. Kindlasti tuleb veenduda olukorra ohutuses ning seejärel võiks enne suuremat sula katusel käia ja lükata lumi maha – nii sulab paneel kiiremini lahti ja toodang toimub ka kõrgrõhkkonna päikeselistel päevadel. Paneelidelt tasub lund maha lükata pehme harjaga ja KINDLASTI EI TOHI jääd maha kraapida, sest nii võite kahjustada paneele. Peame meeles, et märg lumi kaalub 400 kg/m3 kohta (Standard EVS-EN 1991-1-3:2006).

https://www.shutterstock.com/image-photo/old-wooden-barn-snowcovered-sagging-roof-131411408

Lumise jaanuari üle kurdeti ka Facebooki grupis "Päikesepatareid, kodutuulikud ja väiketootmine". Seal sattusin lugema ka Energiapartner OÜ tegevjuhi Mikk Saare kommentaari: „Jaanuar oli pilvine ja enamikus Eestis juba kuu algusest lumega. Rohkem tootsid just kõik kahepoolselt tootvate paneelidega maapargid, tootes ca 2,5-3xrohkem kui ühepoolselt tootvate paneelidega maapargid (võrdluses samas asukohas ühesuurused jaamad nii ühe- ja kahepoolsete tootvate paneelidega).“ Lisaks veel Temalt: „Kui paneelide üks pool on lume all, siis kahepoolselt tootvate tagumine pool annab hajusvalgusega toodangut. Jaanuaris on kahepoolsetel paneelide jaamadel on toodang kõikidel päevadel ja lund pole lükatud. Täna vahepeal paistnud päikene võimendas hajuskiirgust ja andis päevaseks toodangu vaheks 8-12x kahepoolselt tootvate päikesepaneelide kasuks. Ootame aastaringi ära, siis näeme kui suured vahed ühepoolselt vs kahepoolsetelt tootvatel paneelidel tulevad.“  Reklaamjutuks on ju tore, kuid ehk meie kliimas on see siiski uus trend ja tulevik tööstuslikes maapinnal asuvates päikeseelektrijaamades.

Üheks abimeheks meie kliimas võiks veel olla mitmete mikroinverterite kasutamine päikeseelektrijaamades ühe inverteri asemel. Nii saab elektrit toota nende paneelidega, mis on lume alt väljas ja ühes jadas (üks mikroinverter ühe või 2-4 paneeli kohta). Vastukaaluks sellele, kui sul on kogu park ühes jadas ja mõni paneel on kaetud lumega, siis vähendab see „kõige nõrgem lüli“ kogu pargi tootlikust.

https://www.shutterstock.com/image-photo/happy-new-year-2021-llightbulb-creativity-1852697281

Aasta 2021 uuenduseks on uus taastuvenergia toetuste jagamise süsteem. Mis saab nüüd, kui on lõppenud Eleringi poolt tagatud taastuvenergia toetuse määr toetuseperioodiga 12 aastaks kuni 50 kW elektrilise võimsusega päikeseparkidele, kas enam tasub üldse päikeseelektrijaamu ehitada?

Edaspidi on võimalik taastuvenergia toetust saada läbi vähempakkumise. Vähempakkumise kord on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/108112019004), kuid vähempakkumisel saavad osaleda ainult päikeseelektrijaamad alates 50 kW kuni 1 MW. Seega klassikaline kortermaja, mille katusele ei mahu nii suure võimusega jaam, ei saa enam toestust taotleda. Mis saab nii energiaühistutest, mis täna Eestis on peamiselt korteriühistud?

Päikesepargi ehitamiseks vajalikud seadmed on oma hinnaga muutunud üpris konkurentsivõimeliseks. Seega elumajale, kus toodetud elektrienergia kasutatakse kohapeal, ei muutu käesoleva aastaga midagi. Kahjuks ei käi päike ja inimeste elurütm käsikäes. Inimesed lähevad hommikul päiksetõusuga tööle, kooli ja lasteaeda ning õhtul, kui päike loojub, saabuvad koju. Suvel, kui päiksering on pikem käivad inimesed ikkagi tööl ja puhkuse veedavad kuskil kodust kaugemal, kui kodu juhuslikult ei asu mere ääres. Seega peaksid majapidamised mõtlema salvestusvõimaluste peale kodus. Kuidas talletada enda päikesepargis päeval toodetud elekter ka õhtuks ja ööks - hybrid lahendus. 


https://www.solarreviews.com/blog/grid-tied-off-grid-and-hybrid-solar-systems

Äriklientide jaoks tähendab see muudatus tuntavalt pikemat tasuvusaega kui siiani. Taas võiksid siin olla lahenduseks kohapeal tarbimine, aga põllul lammastele ju enda toodetud elektrit ei müü, kuid kuskil tööstuspiirkonna äärealal võiks see ennast täiesti ära tasuda.

Seega tänasel päeval enne päikeseelektrijaama rajamist mõtle põhjalikult läbi kus ja kuidas on sul kõige kasumlikum toodetud elekter ära tarbida. Kodumajapidamistele on soovitus lisaks on-grid lahendusele nüüd mõelda ka hybrid (võrguga ühendatud hübriid) lahendustele. Kindlasti on uus märksõna vajaduspõhised päikeseelektrijaamad.

 

Naudime veel lund ja talverõõme, kuid jääme suure sula ja kevade ootele! 😊

Tänase blogi sisuks on saadud inspiratsiooni Robelt Mägilt Solarflowst.

Wednesday, 20 January 2021

Uuel aastal uute energiamärgistega

Energiamärgis annab tarbijale infot suurte kodumasinate energia- ja veetarbimise kohta. Energiamärgis peab olema toodetel nähtav nii poodides kui ka müüjate veebilehel. Energiamärgise eesmärk on anda ühest infot masinate energiatõhususe kohta võimaldades neid paremini võrrelda teiste masinatega. Nii saab tarbija valida toote, mis tarbib vähem energiat ja aitab seeläbi raha säästa.

Kuna kodumasinad on muutunud üha energiatõhusamaks, siis aastast 2021 on muutunud energiamärgised järgmistel tootekategoorjatel:

-      Pesumasinad ja pesumasin-kuivatid;

-      külmikud/sügavkülmikud, veinikülmikud;

-      kuvarid sh televiisorid;

-      nõudepesumasinad;

-      valgusallikad.

Ülejäänud kodumasinate energiamärgised vaadatakse üle 2022. aastal.

Muudatuseks on see, et kaovad A+++, A++ ja A+ klassid, mis asendatakse ühtse energiatarbimise skaalaga A kuni G. Seitsmeastmeline värviskaala jääb samaks. Oluline on mainida, et muutunud on energiamärgise arvutamisemetoodika. Seega ei saa vana märgist konverteerida uueks. Vana A+++ seade muutub poes C või D energiaklassi tooteks. A ja B energiaklass on jäetud hetkel tühjaks tehnikaarengu tarvis.

Pildi allikas: https://www.harveynorman.ie/energy-label-guide.html

Lisaks on kõikidel uutel energiamärgistel QR kood, mis on ühendatud Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasiga EPREL (https://ec.europa.eu/info/energy-climate-change-environment/standards-tools-and-labels/products-labelling-rules-and-requirements/energy-label-and-ecodesign/product-database_en).


Uued energiamärgised


Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja pesumasin-kuivatite energiamärgised

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2014 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R2014&from=EN). Selle määruse alla käib ka kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite märgis.

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate märgis:


Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A-st kuni G-ni;
  5. ergiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;
  6. kaalutud energiatarbimine 100 tsükli kohta (kWh, ümardatud täisarvuni) vastavalt IV lisale;
  7. nimitäitekogus (kg) programmi „eco 40–60“ kasutamisel;
  8. tsükli kaalutud veetarbimine liitrites, ümardatud täisarvuni, vastavalt IV lisale;
  9. programmi „eco 40–60“ kestus nimitäitekoguse korral; esitatakse tundides ja minutites (h:min) ning ümardatakse minutiteni;
  10. kuivatamistõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa punkti B kohaselt;
  11. tsentrifuugimisetapil õhus leviva müra võimsus, mida väljendatakse ühikutes dBA nulltaseme 1 pW suhtes ja mis ümardatakse täisarvuni, ning õhus leviva müra klass, mis määratakse kindlaks vastavalt II lisa punktile C;
  12. käesoleva määruse number, mis on „2019/2014“.

Uuendused:

  • Vee ja elektrienergia tarbimist ei näidata enam aasta kohta, vaid vastavalt 1 ja 100 pesutsükli kohta.
  • Energiamärgise üks muudatusi on testprogrammis, millele kõik märgise väärtused viitavad. Näiteks energiatarve, mis põhineb 100 pesutsüklil. Uus „Eco 40-60“ programm sobib tavaliselt määrdunud puuvillaste, linaste või segakiuliste kangaste puhastamiseks, mida vastavalt nende hooldussümbolile võib pesta 40 °C või 60 °C juures. Nimetatud kangaid võib selles pesutsüklis kombineerida. „Eco 40-60“ programm on „energiatarbe ja veekulu“ kombinatsiooni mõistes kõige tõhusam programm.
  • Pesumasina puhul nagu ka teiste koduseadmete puhul juurutatakse uut A - D mürataseme klassi, et teha mürataseme dB (A) näitamine läbipaistvamaks.

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite märgis:


Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A–G täieliku tsükli korral (vasakul) ja pesemistsükli korral (paremal);
  5. täieliku tsükli energiatõhususe klass (vasakul), mis määratakse kindlaks II lisa kohaselt, ning pesemistsükli energiatõhususe klass (paremal), mis määratakse kindlaks II lisa kohaselt;100 tsükli kaalutud energiatarbimine (kWh), ümardatud täisarvuni vastavalt IV lisale, täieliku tsükli korral (vasakul)
  6. 100 tsükli kaalutud energiatarbimine (kWh), ümardatud täisarvuni vastavalt IV lisale, pesemistsükli korral (paremal);
  7. nimitäitekogus täieliku tsükli korral (vasakul) ja pesemistsükli korral (paremal);
  8. tsükli kaalutud veetarbimine (l), ümardatud täisarvuni vastavalt IV lisale, täieliku tsükli korral (vasakul) ja pesemistsükli korral (paremal);
  9. tsükli kestus nimitäitekoguse korral täieliku tsükli (vasakul) ja pesemistsükli puhul (paremal);
  10. tsentrifuugimistõhususe klass, mis on kindlaks määratud II lisa punkti B järgi;
  11. õhus leviva müra klass programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimisetapil, müra võimsus ühikutes dBA nulltaseme 1 pW suhtes, ümardatud täisarvuni;
  12. käesoleva määruse number, mis on „2019/2014“.

Uuendused:

  • Märgise kujundust on muudetud: pesemise ja kuivatamise ala ning pesemise ala on näidatud oma skaalaga ja väärtused on selgemini välja toodud. Vee ja elektrienergia tarbimist ei näidata enam aasta kohta, vaid vastavalt 1 ja 100 pesutsükli kohta.
  • Juurutatakse ka uued A - D mürataseme klassid, et teha mürataseme dB (A) näitamine läbipaistvamaks.


Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate märgis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2017 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R2017&from=EN).


Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A-G;
  5. energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa punkti A kohaselt;
  6. programmi „eco“ energiatarbimine (EPEC) kilovatt-tundides 100 tsükli kohta, ümardatud täisarvuni;
  7. nimimahutavus tavaliste nõudekomplektide puhul programmi „eco“ kasutamise korral;
  8. programmi „eco“ veetarbimine (EPWC) liitrites tsükli kohta, ümardatuna esimese kümnendkohani;
  9. programmi „eco“ kestus tundides ja minutites (hh.mm), ümardatud minutiteni;
  10. õhus leviv müra, väljendatuna dBA nulltaseme 1 pW suhtes ja ümardatud täisarvuni, ning õhus leviva müra klass, mis määratakse kindlaks II lisa punkti B kohaselt;
  11. käesoleva määruse number „2019/2017“.

Uuendused:

  • Juurutatud on uued, realistlikumad nõudekomplektide arvutused mahutavuse määramisel (nt. arvestades ka potte). Seetõttu pole need väärtused otseselt võrreldavad vana energiamärgisega.
  • Vee ja elektrienergia tarbimist ei näidata enam aasta kohta, vaid vastavalt 1 või 100 pesutsükli kohta.
  • Juurutatakse ka uued A - D mürataseme klassid, et teha mürataseme dB (A) näitamine läbipaistvamaks. 
  • Nõudepesumasinate energiaklass põhineb jätkuvalt „Eco“ programmil. Samas on muudetud testimise standardit. Näiteks kasutatakse puhastamise ja kuivatamise tõhususe hindamisel tasse, potte ja plastiknõusid, mis peegeldavad tegelikku kasutust paremini. Uus funktsioon on Eco programmi kestuse spetsifikatsioon. See programm on iseäranis keskkonnasõbralik ning ideaalne normaalselt määrdunud nõude puhastamiseks ning kõige tõhusam programm „energiatarbe ja veekulu“ mõistes.

Kodumajapidamises kasutatavate kuvarite märgis sh televiisorid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2013 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R2013&from=EN).


Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A-G;
  5. energiatõhususe klass, mis on määratud II lisa B osa kohaselt, kasutades näitajat PmeasuredSDR;
  6. sisselülitatud seisundi energiatarbimine (kWh 1 000 tunni kohta) SDR-režiimis signaali esitamisel, ümardatud täisarvuni;
  7. energiaklass, mis on määratud II lisa B osa kohaselt, kasutades näitajat PmeasuredHDR;
  8. sisselülitatud seisundi energiatarbimine (kWh 1 000 tunni kohta) HDR-režiimis signaali esitamisel, ümardatud täisarvuni;
  9. ekraani nähtava osa diagonaal sentimeetrites ja tollides ning eraldusteravus horisontaalselt ja vertikaalselt pikslites;
  10. käesoleva määruse number, mis on „2019/2013“.

Uuendused:

  • Elektrienergia tarbimist ei näidata enam aasta kohta, vaid 1000 tunni kohta.
  • Energiamärgiselt on eemaldatud sisselülitatud seisundis elektritarbimine vattides ja väljalülitatud seisund. Viimane kuvati televiisorite puhul, millel puudub selgesti nähtav lüliti, mis väljalülitatud asendisse viimisel lülitab televiisori seisundisse elektritarbimisega mitte üle 0,01 W.

 

Kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadme märgis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2016 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R2016&from=EN).

Jahutus-külmutusseadme märgis:


Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A-st kuni G-ni;
  5. energiatõhususe klass, mis on määratud II lisa kohaselt;
  6. aastane energiatarbimine (AE) (kWh/aasta), ümardatud täisarvuni;
  7. külmutuskambrite mahtude summa (liitrites), ümardatud täisarvuni;
    1. kui külmutusseade ei sisalda külmutuskambreid, siis VII punkti piktogramm ja väärtus (liitrites) jäetakse ära;
  8. jahekambrite ja mittekülmutuskambrite mahtude summa (liitrites), ümardatud täisarvuni;
    1. kui külmutusseade ei sisalda mittekülmutuskambreid ega jahekambreid, siis VIII punkti piktogramm ja väärtus (liitrites) jäetakse ära;
  9. õhus leviv müra (dBA, nulltaseme 1 pW suhtes), ümardatud täisarvuni. Õhus leviva müra klass, nagu on sätestatud tabelis 2;
  10. käesoleva määruse number, mis on „2019/2016“.

Uuendused:

  • Nagu ennegi, näidatakse märgisel aastast elektrienergia (kWh) tarbimist.
  • Juurutatakse uued A - D mürataseme klassid, et teha mürataseme dB (A) näitamine läbipaistvamaks.
  • Energiaklassi määramise protseduur on nüüd põhjalikum. See arvestab seadme liigiga, selle tööpõhimõttega, toatemperatuuriga ning sahtlite arvu ja suurusega. Muud elemendid jäävad uuel energiamärgisel põhimõtteliselt samaks.
  • Märgis annab teavet ka kõigi külmiku sahtlite ja sügavkülmiku sahtlite kogumahu kohta.


Veinikülmiku märgis:

Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A-G;
  5. energiatõhususe klass, mis on määratud II lisa kohaselt;
  6. aastane energiatarbimine (AE) (kWh/a), ümardatud täisarvuni;
  7. arv, kui palju standardseid veinipudeleid saab veinikülmikus säilitada;
  8. õhus leviv müra (dBA, nulltaseme 1 pW suhtes), ümardatud täisarvuni. Õhus leviva müra klass, nagu on sätestatud tabelis 2;
  9. käesoleva määruse number, mis on „2019/2016“.
  10. Nagu ennegi, näidatakse märgisel aastast elektrienergia (kWh) tarbimist.

Uuendused:

  • Nagu ennegi, näidatakse märgisel aastast elektrienergia (kWh) tarbimist.
  • Juurutatakse uued A - D mürataseme klassid, et teha mürataseme dB (A) näitamine läbipaistvamaks.
  • Sarnaselt varasemaga on ära toodud ka aastane energiatarve ja standardsete veinipudelite arv, mis sinna mahub.

 

Valgusallikate energiamärgistus

Valgusallikate uuest energiamärgisest ilmus postitus „Milliseid valgusteid valida?“  juba sügisel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2015 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R2015&from=EN).


Märgisel esitatakse järgmine teave:
  1. tarnija nimi või kaubamärk;
  2. tarnija mudelitähis;
  3. energiatõhususe skaala A-G;
  4. energiatarbimine, mis on väljendatud valgusallika energiatarbimisena sisselülitatud seisundis kilovatt-tundides (kWh) 1 000 tunni kohta;
  5. ruutkood;
  6. energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;
  7. käesoleva määruse number, mis on „2019/2015“.
Uuendused:
  • Nagu ennegi, näidatakse märgisel elektrienergia (kWh) tarbimist 1000 tunni kohta.
  • Lisandunud on ruutkood ja valgusallikate energiamärgist määratleva määruse number 2019/2015.
 
Teadlikku tarbimist Teile kõigile! 

Meie digitaalne keskkonnajälg

31. märtsil toimus Smart Living projekti raames veebiseminar „Meie keskkonnajalajälg: digi- ja olmejäätmed“.  Veebiseminaril tegid ettekande...