Energiaostuvaesus, energiaostuvõimetus ja renoveerimisvõimetus

Sügis tõi meile uudised kõrgetest energiahindadest. Elektri hind tegi ootamatu hüppe, gaasi hind tõusis nii nagu sai gaasimüüjate poolt suvel lubatud, bensiini hind on tanklas kõrgeim kui kunagi varem. Kõik see on toonud meediasse korduvalt kõlava energiavaesuse mõiste. Selles postituses vaatame üle energiavaesusega seotud mõisted ja pakume lahendusi selle leevendamiseks.

https://c2.staticflickr.com/4/3279/2712985768_a663364225_b.jpg

Energiavaesuse mõistel ei ole ühiselt kokkulepitud tähendust. Oma töös näeme kaht erinevat käsitlust. Üks on mõiste kitsam käsitlus, mida kasutab Eesti riik. ENERGIAOSTUVÕIMETUS on olukord, kus kodumajapidamistel puudub juurdepääs energiateenustele. Kõige lihtsam käsitlus Eesti kontekstis on see, et energiavaesuse all mõistame neid inimesi, kes saavad toetust toimetulekutoetuse näol. Teine käsitlus, mida Euroopas viljeletakse räägib ENERGIAVAESUSEST laiemalt. See tähendab, et lisaks taskukohase hinnaga energiateenuste ostule on oluline elukeskkonna tagamine ehk siis kõikidel inimestel on õigus sellele, et nende kodu oleks soe ja valge (hästi köetud, õhutatud ja vajadusel ka jahutatud). See laiem käsitlus hõlmab endas ka õiglast ja võrdsete võimalustega üleminekut taastuvatele ja efektiivsetele energiatehnoloogiatele ning lisaks ka füüsilist juurdepääsu ehk liikuvusteenust, mille kohaselt liigitub energiavaesuseks ka transpordivõimaluste puudumine elutähtsatele teenustele nagu apteek, toidupood, töölkäimine jne.

Euroopas levinud laiema käsitluse järgi on üheks energiavaesuse alaliigiks olukord, kui elanikud ei suuda tagada nõuetekohast ja ökonoomset elukeskkonda. Tähistame seda olukorda mõistega RENOVEERIMISVÕIMETUS, mis tähendab, et maja elanikel ei ole näiteks majanduslikel põhjusel võimalik renoveerida oma kodu energiatõhusaks. Seda mõistet illustreerib teadmine, et valdav osa Eesti kortermajadest ja elamufondist ei ole renoveeritud. Renoveeritud majas on väiksemad energiakulud. Eestis on näiteid, kui pärast renoveerimist on võimalik majas säästa küttekuludelt 50-70%.

https://www.istockphoto.com/photo/businessman-holding-and-putting-lightbulb-to-coins-stacking-creative-new-business-gm1226766624-361556664?utm_source=pixabay&utm_medium=affiliate&utm_campaign=SRP_photo_sponsored &referrer_url=http%3A%2F%2Fpixabay.com%2Fphotos%2Fsearch%2Fenergy%2520bill%2F&utm_term=energy%20bill

Renoveeritud kortermajade arv Eestis on endiselt väga madal, seega ei suuda elanikud ise lahendada enda elamispindadega seotud energiavaesust. See on osa Eesti ühest üldisemast probleemist – energiateenuste kasutamise madal efektiivsus ehk Eesti majandus on väga energia- ja keskkonnamahukas, mille põhjustab meie energiamahukas elulaad. Siin on suur potentsiaal efektiivsuse kasvuks. Energiahind ja -efektiivsus on omavahel seoses – mida vähem efektiivne on meie energiakasutus, seda rohkem me kokkuvõttes maksame energiateenuste eest.

Viimasel ajal on meedias kõlanud küsimus, kas meie kõrgetes energiahindades ei ole süüdi hoopis Euroopa rohepööre? Selle mõtte seletamisega peab aga alustama kaugemalt. Nimelt on Euroopa riigid ühiselt kokku leppinud, et senine elektrimajanduse struktuur tuleb ümber muuta. Ajalooliselt on Euroopas välja kujunenud, et elektrienergiat toodetakse suurtes riiklikes ettevõtetes. Nüüd soovitakse oluliselt rohkem näha vabaturumajandusele avatud elektriturgu. Sellised muudatused elektrienergia turul nõuavad endiste riiklike ettevõtete osakaalu vähenemist ja uute erasektorist turule sisenevate elektrienergia tootjate osakaalu tõusu, siia alla käib ka kodanike roll energiatootjatena (nt energiakogukondadena või energiaühistutena).

Tänane kallis energia hind on tekkinud sellest, et riigid on suutnud vähendada riiklike suurettevõtjate mõju elektriturule (nt Eestis on elektrienergia tootmine vähenenud viimase 5 aastaga enam kui 40%), aga riigid ei ole suutnud tuua turule piisavalt eraettevõtteid ega kodanikualgatusi ehk siis täna on suur lõhe energiateenuste tarbimise (ostmise) ja energiateenuste pakkumise (tootmise) vahel. Rohepöörde mõju on selles, et Euroopa riigid on kokku leppinud, et need uued, turule sisenevad ettevõtted kasutavad elektrienergia tootmiseks eelkõige taastuvaid energiaallikaid.

Kuidas siis saada hakkama kallite energiahindadega?

Elektrienergia hinna järsk tõus on selgelt innustanud inimesi mõtlema energiasäästule ja kokkuhoiule ning alternatiivsete lahenduste peale. Kuid palju on puudu tehnilisi ja süstemaatilisi teadmisi, et targemalt energiat tarbida ja mitte energiavaesusesse langeda.

Ka osad organisatsioonid on püüdnud anda enda panust inimeste aitamisse. Eesti Korteriühistute Liit tegeleb „energiavaesuse nõustajate“ koolitamisega, mis on rahastatud Euroopa Liidu Powerpoor projektist. Need saavad olema energiaeksperdid, kes suudavad lisaks energiavaesuse teemadel nõu anda ka teemal, kuidas korteriühistud saaksid hakata ise endale energiat tootma. Tartus on ellukutsutud kortermajade renoveerimise töögrupp, mille eesmärk on välja selgitada, millised takistused on täna korterelamute renoveerimisel ja millised oleks võimalikud lahendused renoveerimise tempo ja mahu kasvatamiseks. Selle töögrupi tegevust toetab Euroopa Liit ENPOR projekti raames.

Kuid lähtuvalt kõigest eelnevast on kõige olulisem energiahindade alla toomiseks energiatootmise ja tarbimise efektiivsuse kasv. Energiatootmise kasvuks vajavad ettevõtjad head investeerimiskeskkonda, seadusandlikku stabiilsust ja riiklikku pikka vaadet. Energiatootmise puhul on investeeringud energiatehnoloogiatesse ülisuured. Sellest vaatest on kõrged elektrienergia hinnad ajutiselt isegi head, sest see annab ettevõtjatele võimaluse koostada parem äriplaan enda investeeringute tegemiseks. Pikas perspektiivis aitab suurem investeeringute hulk hoida elektri hinda konkurentsis ja vabaturumajandusele omaselt heas tasakaalupunktis.

Oluline ongi leida tasakaal, milline elektrienergia hind on ühiskonnale vastuvõetav ja võimaldab ka erasektoril teha investeeringuid ning teenida ettevõtjatel tulu. Täna me veel ei tea, kas see hind, mis börsil on kujunenud, on see hind, kus on tasakaalus mõlema poole huvid. Pigem võiks arvata, et täna on ikkagi tegu turu moonutusega.

Minnes siit edasi elektrienergia hinnaga ja olles energiaagentuuri töötaja pean tõdema: odav energia hind panebki inimesi raiskama! Kõrge energia hind tegelikult sunnib kokku hoidma ja mõtlema läbi, kuidas muuta enda energia tarbimine efektiivsemaks. Energiaagentuuris meeldib meile ikka öelda, et kõige odavam kWh on kasutamata kWh.

Siinkohal ei tohi aga ära unustada madala sissetulekuga inimesi ja pensionäre. Nendel on suurim oht sattuda energiaostuvõimetusse. Sellistele inimestele peaks riik suunama toetusi, mis oleks otseselt seotud energiaostuvõimetusega. Eestis plaanitav elektrihinna tõusu leevendav toetus on väga oluline abi just nendele riskirühmadele. Need on ka inimesed, kes peaksid saama abi energiavaesuse nõustajatelt. Nõustaja saaks tulla nende inimeste koju ja vaadata üle nende igapäevased tarbimisharjumised ja olukorra, kus inimesed elavad ning anda nõus kuidas vähendada enda energiatarbimist.

Oluline on just oma energiatarbimise vähendamine läbi käitumisharjumuste muutmise ja olukorraga kohanemise. Selge on see, et energeetikasektor vajab palju investeeringuid ja isegi, kui energiahind muutub vähe madalamaks, on see tulevikus pigem kallis kui odav ning riigi poolt makstavad toetused saavad olla vaid energiavaesuse riskirühmadele. Meist igaüks peab muutma oma suhtumist energiasse!

Mida saab teha meist igaüks?

Energiat tarbime me otse elektripistikust ning ka soojast radiaatorist, siin on lihtne televiisor seinast välja tõmmata ja radiaatorist sooja maha keerata ning kõige külmemal ajal villased sokid jalga panna. Ülioluline on rõhutada, et iga meie tegevus vajab energiat ja mida rohkem me igapäevaselt tarbime, seda suurem on sellest tekkiv kahju loodusele. Me kõik peaksime lisaks koduseinete vahel toimuvale vaatama üle ka enda üldised tarbimisharjumised: mida ja kui palju me ostame toidupoest, kui tihti vahetame riideid oma garderoobis, kui palju kilomeetreid me sõidame autoga jne. Väga oluline on, et pärast esimest ehmatust kõrgete energiahindade pärast toimuks muutus meie mõtlemises ja see aitaks meil jõuda arusaamisele, et ressursid maakeral on piiratud, isegi kui maksejõulisi tarbijaid tuleb järjest juurde.

Soovitused millest tasuks kodus alustada:

• Kodune energiainventuur. Selgitada välja kuhu kuluvad kWh kodus, mis seisus on meie seadmed ja sellega teha kindlaks võimalikud kokkuhoiu kohad.
• Odavama elektrienergia paketi valimine: fikseeritud või börsihind? Pikemas perspektiivis peaks börsi hind tagama õiglasema hinna, kuid turvatunde tagamiseks saab valida fikseeritud hinnaga paketi. Taastuvenergiapakett annab kindluse, et meie tarbitud elektrit toodetakse hoolides meie loodusest.
• Kas saaksime ise osaleda energia tootmises iseseisvalt või kollektiivselt?

Tänane blogi postitus on kokkuvõte TREA raadiosaatest "Kõrge energiahind sunnib ärkama", mis oli eetris 04.11.2021 Äripäeva raadios. 

Toasoe

Oktoobrikuus toimus Smart Living projekti raames väga huvitav veebiseminar „Toasoe“. Lähtuvalt aastaajast ja meie klimaatilistest tingimustest sai sellelt seminarilt palju põnevat informatsiooni, mis vääriks jagamist ka siin blogis.

Esimene osa seminarist oli rohkem suunatud spetsiifiliselt Tartu elanikele, esines Margo Külaots Gren Tartu AS (https://gren.com/ee/). Kui te nüüd kõik mõtlete, mis imeloom see Gren on, siis see on meile kõigile varasemalt tuntud energiaettevõte Fortum. Olenemata nende uuest nimest ja omanikest lubas ettekandja, et soojahinnad Tartus vähemalt sel talvel ei tõuse.

Juhindudes kasvavatest energiahindadest, toon siinkohal Margo Külaotsa ettekandest välja mõtted, kuidas saab Tartus kaugküttega liituda. Info selle kohta on ka nende kodulehel https://gren.com/ee/#liitumine.

1. Liitumishuvist teada andmine ja hoone andmete (aadress, köetav pind jms) jagamine Gren müügitiimile.
2. Liitumishuvi andmete täpsustamine koostöös Gren müügitiimiga. (Hinnakalkulatsiooni tegemiseks on vajalik teada huvilise hoone köetavat pinda, hoone liitumispunkti/tehnoruumi asukohta, kas on vaja ka soojussõlme hanke- ja paigaldusteenust jms)
3. Võrgu planeerimine ja liitumishinna arvutamine
4. Liitumispakkumine
5. Liitumispakkumise vastuvõtmisel liitumislepingu sõlmimine
6. Võrgu projekteerimine vastavalt liitumislepingule 
7. Võrgu ehitamine ja soojussõlme paigaldamine
8. Müügilepingu sõlmimine ja hoone ühendamine kaugkütteteenusega

Tavaliselt kestab liitumine 4-12 kuud (sõltuvalt vajaliku torustiku pikkusest).

Soojussõlme võib soetada koos liitumisega. Väikese maja soojussõlm maksab umbes 2000-2500€.

Eelduseks on hoone vesiküttesüsteemi olemasolu.

Sama liitumisprotsess käib nii kortermajade kui ka eramajade kohta. Soojavõrgu kaugus muudab hinda väga palju.

Tutvu Margo Külaotsa ettekandega SIIN.

Seminari lõpetas TREA ekspert Ülo Kask, kes andis kõike hõlmava ülevaate kodustest kütteseadmetest. Ülol oleks jätkunud juttu ka kauemaks kui meie seminar kestis. Tema ettekandega saab põhjalikult tutvud nüüd SIIN. Kindlasti leiab sealt abi igaüks, kes on koju uue kütteseadme otsingul.

Toon Ülo ettekandest välja põnevamad hetked.

Millega arvestada soojasüsteemi kavandamisel?

1. Projekteerimise käigus tuleb läbi mõelda, milleks me küttekeha kasutame: kütmiseks, toidu valmistamiseks või muuks ja millise temperatuuriga me seda kütta soovime.
2. Investeeringu maksumus, kui palju maksma läheb, kui kiirelt ta tasub ja mis on saadava energia hind. Võrrelda selle alusel erinevaid kütteviise.
3. Nii küttes kui jahutuses on EL-il kindel suund dekarboniseerimisele, st võimalusel kasutada selliseid kütteallikaid, mille põletamisel tekib võimalikult vähe CO2.
4. Süsteemi tõhusus: kui palju olemasolevast primaarenergiast (kütuse kogus) suudame sekundaarset energiat (mida küttekeha tuppa annab) saada.
5. Võimalusel kasutada kütusena taastuvaid allikaid, läbi elektri või päikesekollektorite abil.

Millised lokaalküttesüsteemid valikus on:

Sel korral lisan blogipostituse lõppu ka meeldetuletuseks nippe, kuidas võimalikult vähese energiakuluga tuba soojaks saada ja mida teha, et tuba püsiks ka võimalikult kaua soe.

Säästlik kütmine = küttekulude langetamine

• Veendu oma küttesüsteemi energiasäästlikkuses. Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes. Kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt kõrgemad.

• Vali ökonoomne küttekeha. Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump. Kui kasutate täna ahikütet, on soojuspump tuleohutum ja keskkonnasäästlikum variant: puudub vajadus küttematerjalide ladustamiseks ning kodu saab soojaks suitsu-, tahma- ja tuhavabalt.

• Ära küta üle. Kui elad korteris, kus on kasutusel küttekulujaoturid, hoia ruumis mõõdukat temperatuuri. Leia enda jaoks mugav temperatuur ja ära küta tube üle. Kui pead pidevalt akent lahti hoidma, annab see märku, et tõenäoliselt on ruum üle köetud. Samuti on kaasaegsetes küttesüsteemides võimalik luua sobiv kütterežiim, et tuba oleks soe siis, kui seda tegelikult kasutatakse.

• Langetate ruumitemperatuuri 1 °C võrra. Nii väheneb küttekulu ca 6 %. Kõige parem on, kui langetad öösiti temperatuuri umbes 5 °C võrra. Võid kütte maha keerata juba kaks tundi enne magamaminekut. Öösiti ära lülita küttekeha välja, vaid ainult langeta küttekeha temperatuuri, et ruum täielikult maha ei jahtuks. Jahutatud ruumi uuesti ülessoojendamiseks on vaja suuremat läbivoolava kuuma vee kogust.

• Tee küttekehadele ruumi. Veendu selles, et soojus pääseks toas ringi liikuma ega jääks küttekollete vahetusse lähedusse. Ära paiguta mööblit radiaatorite vastu ega tõmba radiaatorite ette pakse kardinaid. Lõunapoolsetel akendel tõmba kardinad päevasel ajal eest, et päike saaks tuba soojendada. Öösel, kui radiaatorid on madalama temperatuuri peale lülitatud, võid kardinad hoopiski sulgeda, et soojus akendest nii lihtsalt välja ei pääseks.

• Korrasta aknad ja uksed. Kuni 30 protsenti soojusest põgeneb toast just akende ja uste kaudu. Kontrolli, et akende ja uste tihendid ei oleks kulunud. Aja jooksul muutuvad need rabedaks ning kuluvad, mistõttu võivad mõned materjalid vajada vahetamist lausa iga paari aasta järel. Enamasti ei ole selles midagi keerulist - vana tihend tuleb eemaldada ja liimida asemele uus.

• Sulge augud. Välisseintes olevad elektripistikud ning muud süvised (nt gaasi- ja veetorude omad) võivad olla korralikult tihendamata, mistõttu tuleb nende kaudu tuppa külma õhku. Lekete vältimiseks tuleks avad täita ehitusvahu või silikooniga. Lisaks sellele kaitseb tühimike täitmine ka hiirte ja putukate majja pääsemise eest.

• Tuuluta nutikalt. Külmal ajal ära hoia aknaid pikalt lahti või veel hullem, tuulutusasendis. Kui soovid tuba tuulutada, siis tee aken lühikeseks ajaks korralikult lahti ning pane see kinni siis, kui õhk on värske. Ära lase toal jahtuda, sest selle uuesti soojaks kütmine on rahakotile koormav.

• Pane sokid jalga. Külmaga õue minnes teab iga laps, et soojad jalad on parim külmetumisvastane vahend. Pea sama meeles ka kodus - selle asemel, et käia talvel toas ringi paljajalu, kanna sokke ja susse.

Soovitus on kindlasti kütta talvel ahju õigesti ja keskküttega mitte üle pingutada. Eesti kliimas on täiesti normaalne kanda talvel toas villaseid sokke ja paksu kampsunit. Nii teed pai enda rahakotile ja ka keskkonnale.

Tuletame siinkohal ka meelde, et mitmed põlengud saavad alguse katkistest või hooldamata küttseadmetest, seega tuleks enne külmade ilmade saabumist need üle vaadata või vajadusel pöörduda spetsialisti poole!