Energiaostuvaesus, energiaostuvõimetus ja renoveerimisvõimetus

Sügis tõi meile uudised kõrgetest energiahindadest. Elektri hind tegi ootamatu hüppe, gaasi hind tõusis nii nagu sai gaasimüüjate poolt suvel lubatud, bensiini hind on tanklas kõrgeim kui kunagi varem. Kõik see on toonud meediasse korduvalt kõlava energiavaesuse mõiste. Selles postituses vaatame üle energiavaesusega seotud mõisted ja pakume lahendusi selle leevendamiseks.

https://c2.staticflickr.com/4/3279/2712985768_a663364225_b.jpg

Energiavaesuse mõistel ei ole ühiselt kokkulepitud tähendust. Oma töös näeme kaht erinevat käsitlust. Üks on mõiste kitsam käsitlus, mida kasutab Eesti riik. ENERGIAOSTUVÕIMETUS on olukord, kus kodumajapidamistel puudub juurdepääs energiateenustele. Kõige lihtsam käsitlus Eesti kontekstis on see, et energiavaesuse all mõistame neid inimesi, kes saavad toetust toimetulekutoetuse näol. Teine käsitlus, mida Euroopas viljeletakse räägib ENERGIAVAESUSEST laiemalt. See tähendab, et lisaks taskukohase hinnaga energiateenuste ostule on oluline elukeskkonna tagamine ehk siis kõikidel inimestel on õigus sellele, et nende kodu oleks soe ja valge (hästi köetud, õhutatud ja vajadusel ka jahutatud). See laiem käsitlus hõlmab endas ka õiglast ja võrdsete võimalustega üleminekut taastuvatele ja efektiivsetele energiatehnoloogiatele ning lisaks ka füüsilist juurdepääsu ehk liikuvusteenust, mille kohaselt liigitub energiavaesuseks ka transpordivõimaluste puudumine elutähtsatele teenustele nagu apteek, toidupood, töölkäimine jne.

Euroopas levinud laiema käsitluse järgi on üheks energiavaesuse alaliigiks olukord, kui elanikud ei suuda tagada nõuetekohast ja ökonoomset elukeskkonda. Tähistame seda olukorda mõistega RENOVEERIMISVÕIMETUS, mis tähendab, et maja elanikel ei ole näiteks majanduslikel põhjusel võimalik renoveerida oma kodu energiatõhusaks. Seda mõistet illustreerib teadmine, et valdav osa Eesti kortermajadest ja elamufondist ei ole renoveeritud. Renoveeritud majas on väiksemad energiakulud. Eestis on näiteid, kui pärast renoveerimist on võimalik majas säästa küttekuludelt 50-70%.

https://www.istockphoto.com/photo/businessman-holding-and-putting-lightbulb-to-coins-stacking-creative-new-business-gm1226766624-361556664?utm_source=pixabay&utm_medium=affiliate&utm_campaign=SRP_photo_sponsored &referrer_url=http%3A%2F%2Fpixabay.com%2Fphotos%2Fsearch%2Fenergy%2520bill%2F&utm_term=energy%20bill

Renoveeritud kortermajade arv Eestis on endiselt väga madal, seega ei suuda elanikud ise lahendada enda elamispindadega seotud energiavaesust. See on osa Eesti ühest üldisemast probleemist – energiateenuste kasutamise madal efektiivsus ehk Eesti majandus on väga energia- ja keskkonnamahukas, mille põhjustab meie energiamahukas elulaad. Siin on suur potentsiaal efektiivsuse kasvuks. Energiahind ja -efektiivsus on omavahel seoses – mida vähem efektiivne on meie energiakasutus, seda rohkem me kokkuvõttes maksame energiateenuste eest.

Viimasel ajal on meedias kõlanud küsimus, kas meie kõrgetes energiahindades ei ole süüdi hoopis Euroopa rohepööre? Selle mõtte seletamisega peab aga alustama kaugemalt. Nimelt on Euroopa riigid ühiselt kokku leppinud, et senine elektrimajanduse struktuur tuleb ümber muuta. Ajalooliselt on Euroopas välja kujunenud, et elektrienergiat toodetakse suurtes riiklikes ettevõtetes. Nüüd soovitakse oluliselt rohkem näha vabaturumajandusele avatud elektriturgu. Sellised muudatused elektrienergia turul nõuavad endiste riiklike ettevõtete osakaalu vähenemist ja uute erasektorist turule sisenevate elektrienergia tootjate osakaalu tõusu, siia alla käib ka kodanike roll energiatootjatena (nt energiakogukondadena või energiaühistutena).

Tänane kallis energia hind on tekkinud sellest, et riigid on suutnud vähendada riiklike suurettevõtjate mõju elektriturule (nt Eestis on elektrienergia tootmine vähenenud viimase 5 aastaga enam kui 40%), aga riigid ei ole suutnud tuua turule piisavalt eraettevõtteid ega kodanikualgatusi ehk siis täna on suur lõhe energiateenuste tarbimise (ostmise) ja energiateenuste pakkumise (tootmise) vahel. Rohepöörde mõju on selles, et Euroopa riigid on kokku leppinud, et need uued, turule sisenevad ettevõtted kasutavad elektrienergia tootmiseks eelkõige taastuvaid energiaallikaid.

Kuidas siis saada hakkama kallite energiahindadega?

Elektrienergia hinna järsk tõus on selgelt innustanud inimesi mõtlema energiasäästule ja kokkuhoiule ning alternatiivsete lahenduste peale. Kuid palju on puudu tehnilisi ja süstemaatilisi teadmisi, et targemalt energiat tarbida ja mitte energiavaesusesse langeda.

Ka osad organisatsioonid on püüdnud anda enda panust inimeste aitamisse. Eesti Korteriühistute Liit tegeleb „energiavaesuse nõustajate“ koolitamisega, mis on rahastatud Euroopa Liidu Powerpoor projektist. Need saavad olema energiaeksperdid, kes suudavad lisaks energiavaesuse teemadel nõu anda ka teemal, kuidas korteriühistud saaksid hakata ise endale energiat tootma. Tartus on ellukutsutud kortermajade renoveerimise töögrupp, mille eesmärk on välja selgitada, millised takistused on täna korterelamute renoveerimisel ja millised oleks võimalikud lahendused renoveerimise tempo ja mahu kasvatamiseks. Selle töögrupi tegevust toetab Euroopa Liit ENPOR projekti raames.

Kuid lähtuvalt kõigest eelnevast on kõige olulisem energiahindade alla toomiseks energiatootmise ja tarbimise efektiivsuse kasv. Energiatootmise kasvuks vajavad ettevõtjad head investeerimiskeskkonda, seadusandlikku stabiilsust ja riiklikku pikka vaadet. Energiatootmise puhul on investeeringud energiatehnoloogiatesse ülisuured. Sellest vaatest on kõrged elektrienergia hinnad ajutiselt isegi head, sest see annab ettevõtjatele võimaluse koostada parem äriplaan enda investeeringute tegemiseks. Pikas perspektiivis aitab suurem investeeringute hulk hoida elektri hinda konkurentsis ja vabaturumajandusele omaselt heas tasakaalupunktis.

Oluline ongi leida tasakaal, milline elektrienergia hind on ühiskonnale vastuvõetav ja võimaldab ka erasektoril teha investeeringuid ning teenida ettevõtjatel tulu. Täna me veel ei tea, kas see hind, mis börsil on kujunenud, on see hind, kus on tasakaalus mõlema poole huvid. Pigem võiks arvata, et täna on ikkagi tegu turu moonutusega.

Minnes siit edasi elektrienergia hinnaga ja olles energiaagentuuri töötaja pean tõdema: odav energia hind panebki inimesi raiskama! Kõrge energia hind tegelikult sunnib kokku hoidma ja mõtlema läbi, kuidas muuta enda energia tarbimine efektiivsemaks. Energiaagentuuris meeldib meile ikka öelda, et kõige odavam kWh on kasutamata kWh.

Siinkohal ei tohi aga ära unustada madala sissetulekuga inimesi ja pensionäre. Nendel on suurim oht sattuda energiaostuvõimetusse. Sellistele inimestele peaks riik suunama toetusi, mis oleks otseselt seotud energiaostuvõimetusega. Eestis plaanitav elektrihinna tõusu leevendav toetus on väga oluline abi just nendele riskirühmadele. Need on ka inimesed, kes peaksid saama abi energiavaesuse nõustajatelt. Nõustaja saaks tulla nende inimeste koju ja vaadata üle nende igapäevased tarbimisharjumised ja olukorra, kus inimesed elavad ning anda nõus kuidas vähendada enda energiatarbimist.

Oluline on just oma energiatarbimise vähendamine läbi käitumisharjumuste muutmise ja olukorraga kohanemise. Selge on see, et energeetikasektor vajab palju investeeringuid ja isegi, kui energiahind muutub vähe madalamaks, on see tulevikus pigem kallis kui odav ning riigi poolt makstavad toetused saavad olla vaid energiavaesuse riskirühmadele. Meist igaüks peab muutma oma suhtumist energiasse!

Mida saab teha meist igaüks?

Energiat tarbime me otse elektripistikust ning ka soojast radiaatorist, siin on lihtne televiisor seinast välja tõmmata ja radiaatorist sooja maha keerata ning kõige külmemal ajal villased sokid jalga panna. Ülioluline on rõhutada, et iga meie tegevus vajab energiat ja mida rohkem me igapäevaselt tarbime, seda suurem on sellest tekkiv kahju loodusele. Me kõik peaksime lisaks koduseinete vahel toimuvale vaatama üle ka enda üldised tarbimisharjumised: mida ja kui palju me ostame toidupoest, kui tihti vahetame riideid oma garderoobis, kui palju kilomeetreid me sõidame autoga jne. Väga oluline on, et pärast esimest ehmatust kõrgete energiahindade pärast toimuks muutus meie mõtlemises ja see aitaks meil jõuda arusaamisele, et ressursid maakeral on piiratud, isegi kui maksejõulisi tarbijaid tuleb järjest juurde.

Soovitused millest tasuks kodus alustada:

• Kodune energiainventuur. Selgitada välja kuhu kuluvad kWh kodus, mis seisus on meie seadmed ja sellega teha kindlaks võimalikud kokkuhoiu kohad.
• Odavama elektrienergia paketi valimine: fikseeritud või börsihind? Pikemas perspektiivis peaks börsi hind tagama õiglasema hinna, kuid turvatunde tagamiseks saab valida fikseeritud hinnaga paketi. Taastuvenergiapakett annab kindluse, et meie tarbitud elektrit toodetakse hoolides meie loodusest.
• Kas saaksime ise osaleda energia tootmises iseseisvalt või kollektiivselt?

Tänane blogi postitus on kokkuvõte TREA raadiosaatest "Kõrge energiahind sunnib ärkama", mis oli eetris 04.11.2021 Äripäeva raadios.