Toasoe

Oktoobrikuus toimus Smart Living projekti raames väga huvitav veebiseminar „Toasoe“. Lähtuvalt aastaajast ja meie klimaatilistest tingimustest sai sellelt seminarilt palju põnevat informatsiooni, mis vääriks jagamist ka siin blogis.

Esimene osa seminarist oli rohkem suunatud spetsiifiliselt Tartu elanikele, esines Margo Külaots Gren Tartu AS (https://gren.com/ee/). Kui te nüüd kõik mõtlete, mis imeloom see Gren on, siis see on meile kõigile varasemalt tuntud energiaettevõte Fortum. Olenemata nende uuest nimest ja omanikest lubas ettekandja, et soojahinnad Tartus vähemalt sel talvel ei tõuse.

Juhindudes kasvavatest energiahindadest, toon siinkohal Margo Külaotsa ettekandest välja mõtted, kuidas saab Tartus kaugküttega liituda. Info selle kohta on ka nende kodulehel https://gren.com/ee/#liitumine.

1. Liitumishuvist teada andmine ja hoone andmete (aadress, köetav pind jms) jagamine Gren müügitiimile.
2. Liitumishuvi andmete täpsustamine koostöös Gren müügitiimiga. (Hinnakalkulatsiooni tegemiseks on vajalik teada huvilise hoone köetavat pinda, hoone liitumispunkti/tehnoruumi asukohta, kas on vaja ka soojussõlme hanke- ja paigaldusteenust jms)
3. Võrgu planeerimine ja liitumishinna arvutamine
4. Liitumispakkumine
5. Liitumispakkumise vastuvõtmisel liitumislepingu sõlmimine
6. Võrgu projekteerimine vastavalt liitumislepingule 
7. Võrgu ehitamine ja soojussõlme paigaldamine
8. Müügilepingu sõlmimine ja hoone ühendamine kaugkütteteenusega

Tavaliselt kestab liitumine 4-12 kuud (sõltuvalt vajaliku torustiku pikkusest).

Soojussõlme võib soetada koos liitumisega. Väikese maja soojussõlm maksab umbes 2000-2500€.

Eelduseks on hoone vesiküttesüsteemi olemasolu.

Sama liitumisprotsess käib nii kortermajade kui ka eramajade kohta. Soojavõrgu kaugus muudab hinda väga palju.

Tutvu Margo Külaotsa ettekandega SIIN.

Seminari lõpetas TREA ekspert Ülo Kask, kes andis kõike hõlmava ülevaate kodustest kütteseadmetest. Ülol oleks jätkunud juttu ka kauemaks kui meie seminar kestis. Tema ettekandega saab põhjalikult tutvud nüüd SIIN. Kindlasti leiab sealt abi igaüks, kes on koju uue kütteseadme otsingul.

Toon Ülo ettekandest välja põnevamad hetked.

Millega arvestada soojasüsteemi kavandamisel?

1. Projekteerimise käigus tuleb läbi mõelda, milleks me küttekeha kasutame: kütmiseks, toidu valmistamiseks või muuks ja millise temperatuuriga me seda kütta soovime.
2. Investeeringu maksumus, kui palju maksma läheb, kui kiirelt ta tasub ja mis on saadava energia hind. Võrrelda selle alusel erinevaid kütteviise.
3. Nii küttes kui jahutuses on EL-il kindel suund dekarboniseerimisele, st võimalusel kasutada selliseid kütteallikaid, mille põletamisel tekib võimalikult vähe CO2.
4. Süsteemi tõhusus: kui palju olemasolevast primaarenergiast (kütuse kogus) suudame sekundaarset energiat (mida küttekeha tuppa annab) saada.
5. Võimalusel kasutada kütusena taastuvaid allikaid, läbi elektri või päikesekollektorite abil.

Millised lokaalküttesüsteemid valikus on:

Sel korral lisan blogipostituse lõppu ka meeldetuletuseks nippe, kuidas võimalikult vähese energiakuluga tuba soojaks saada ja mida teha, et tuba püsiks ka võimalikult kaua soe.

Säästlik kütmine = küttekulude langetamine

• Veendu oma küttesüsteemi energiasäästlikkuses. Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes. Kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt kõrgemad.

• Vali ökonoomne küttekeha. Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump. Kui kasutate täna ahikütet, on soojuspump tuleohutum ja keskkonnasäästlikum variant: puudub vajadus küttematerjalide ladustamiseks ning kodu saab soojaks suitsu-, tahma- ja tuhavabalt.

• Ära küta üle. Kui elad korteris, kus on kasutusel küttekulujaoturid, hoia ruumis mõõdukat temperatuuri. Leia enda jaoks mugav temperatuur ja ära küta tube üle. Kui pead pidevalt akent lahti hoidma, annab see märku, et tõenäoliselt on ruum üle köetud. Samuti on kaasaegsetes küttesüsteemides võimalik luua sobiv kütterežiim, et tuba oleks soe siis, kui seda tegelikult kasutatakse.

• Langetate ruumitemperatuuri 1 °C võrra. Nii väheneb küttekulu ca 6 %. Kõige parem on, kui langetad öösiti temperatuuri umbes 5 °C võrra. Võid kütte maha keerata juba kaks tundi enne magamaminekut. Öösiti ära lülita küttekeha välja, vaid ainult langeta küttekeha temperatuuri, et ruum täielikult maha ei jahtuks. Jahutatud ruumi uuesti ülessoojendamiseks on vaja suuremat läbivoolava kuuma vee kogust.

• Tee küttekehadele ruumi. Veendu selles, et soojus pääseks toas ringi liikuma ega jääks küttekollete vahetusse lähedusse. Ära paiguta mööblit radiaatorite vastu ega tõmba radiaatorite ette pakse kardinaid. Lõunapoolsetel akendel tõmba kardinad päevasel ajal eest, et päike saaks tuba soojendada. Öösel, kui radiaatorid on madalama temperatuuri peale lülitatud, võid kardinad hoopiski sulgeda, et soojus akendest nii lihtsalt välja ei pääseks.

• Korrasta aknad ja uksed. Kuni 30 protsenti soojusest põgeneb toast just akende ja uste kaudu. Kontrolli, et akende ja uste tihendid ei oleks kulunud. Aja jooksul muutuvad need rabedaks ning kuluvad, mistõttu võivad mõned materjalid vajada vahetamist lausa iga paari aasta järel. Enamasti ei ole selles midagi keerulist - vana tihend tuleb eemaldada ja liimida asemele uus.

• Sulge augud. Välisseintes olevad elektripistikud ning muud süvised (nt gaasi- ja veetorude omad) võivad olla korralikult tihendamata, mistõttu tuleb nende kaudu tuppa külma õhku. Lekete vältimiseks tuleks avad täita ehitusvahu või silikooniga. Lisaks sellele kaitseb tühimike täitmine ka hiirte ja putukate majja pääsemise eest.

• Tuuluta nutikalt. Külmal ajal ära hoia aknaid pikalt lahti või veel hullem, tuulutusasendis. Kui soovid tuba tuulutada, siis tee aken lühikeseks ajaks korralikult lahti ning pane see kinni siis, kui õhk on värske. Ära lase toal jahtuda, sest selle uuesti soojaks kütmine on rahakotile koormav.

• Pane sokid jalga. Külmaga õue minnes teab iga laps, et soojad jalad on parim külmetumisvastane vahend. Pea sama meeles ka kodus - selle asemel, et käia talvel toas ringi paljajalu, kanna sokke ja susse.

Soovitus on kindlasti kütta talvel ahju õigesti ja keskküttega mitte üle pingutada. Eesti kliimas on täiesti normaalne kanda talvel toas villaseid sokke ja paksu kampsunit. Nii teed pai enda rahakotile ja ka keskkonnale.

Tuletame siinkohal ka meelde, et mitmed põlengud saavad alguse katkistest või hooldamata küttseadmetest, seega tuleks enne külmade ilmade saabumist need üle vaadata või vajadusel pöörduda spetsialisti poole!