Thursday, 11 February 2021

Lumi, päikesepaneelid ja katus

 

Foto: https://www.ilumen.be/en/how-to-prepare-your-solar-panels-for-the-winter/

Sel aastal on ikka korralik talv. Ammu pole olnud nii pikalt külma ja NII palju lund. Lumi tähendab muidugi seda, et päikeselisi päevi on vähe ja taevas enamjaolt pilvine. Seega oli jaanuar sel aastal äärmiselt päikesevaene - https://www.err.ee/1608093685/jaanuaris-paistis-eestis-paike-vahem-kui-15-tundi. Sellise lume ja pilvisusega ei arvestanud kindlasti päikeseparkide arendajad, kes on juba vaikimisi arvestanud kliimasoojenemise ja lumeta talvedega. Ka minu kortermaja katusel olev päikesepark tootis väga vähe elektrit võrreldes arvutusliku keskmisega (https://re.jrc.ec.europa.eu/pvg_tools/en/tools.html). Enamus ajast olid paneelid lume all ja see vähene tootlikus jaanuaris tekkis tänu paarile suure sula päevale. Graafikul nähtav väike madal tootlikus 15-18.01 tekkis sellest, kui katsetasime, milline efekt on siis, kui paneelid lumest puhastada. Väga väike võrreldes soojakraadidega!


http://ilmajaam.physic.ut.ee/

Üks oluline märksõna jaanuaris oli katus. Katus on oluline osa majast, sest see kannab sulalund ja päikesepaneele. Samuti on katus energiatõhususe mõttes hoone üks tähtsamaid tarindeid.

Katuse kestvuse puhul on lisaks ehituskvaliteedile oluline ka katusematerjal. Katusematerjalide eluiga: kivikatusel 100 a (see on tõestatud enam kui sajandite vanuste kivikatustega), eterniidil on see 50-60, plekil vähemalt 50 ja bituumensindlil 25 aastat. Päikesepaneele saab meie tingimustes paigaldada kõikidele katustele v.a õlgkatusele. Kõige olulisem on enne paneelide paigaldust kontrollida katusekonstruktsioonide olukorda. Kui katus vajab lähitulevikus remonti, on tark enne need tööd ära teha. Päikesepaneelide tootjapoolne garantii tootlikkuse säilimisele 80-85% on tavaliselt 20-25 aastat, seega peaks arvestama, et katus peab paneelide all vastu vähemalt 20 aastat.


Uue maja puhul tasub kaaluda võimalust maja katus teha materjalist, millel on juba päikeseelement küljes. Eesti tuntumad sellise katusematerjali pakkujad on hetkel SolarStone ja Roofit.solar. Samuti saab sellist katusekattematerjali kasutada muinsuskaitse all olevate hoonete puhul, kuhu ei ole lubatud paigaldada eraldiseisvaid päikesepaneele. Paneeli väiksuse tõttu, on aga sellise paneeli kasutegur väiksem, kui suure paneeli puhul, kuid see-eest on silmal ilus vaadata ja ka lumetõrje on lihtsam.

Kui Sa muretsed, kas raske sulalumi võib maja katusel olevaid päikesepaneele lõhkuda nii nagu juhtub vahel vanade katustega, siis ära muretse! Õnneks on päikesepaneelid ehitatud nii, et raske sulalumi ei tee neile liiga. Keskmise paneeli koormusvõimsus on 5400 Pa, see number on esitatud ka paneelide tehnilistes andmetes. Seega tähtsam on ikka teada, palju raskust jaksab kanda Sinu maja katus. Päikesepaneelid on musta värvi, seega toimib nende peal lume sulamine intensiivsemalt. Viilkatuse puhul, kukub lumi ise oma raskuse ja gravitatsiooni tõttu maha. Lamekatustel on tavaliselt paneeli kalle üpris väike - 15-20%. Õnneks saab sellisele katusele inimene minna. Kindlasti tuleb veenduda olukorra ohutuses ning seejärel võiks enne suuremat sula katusel käia ja lükata lumi maha – nii sulab paneel kiiremini lahti ja toodang toimub ka kõrgrõhkkonna päikeselistel päevadel. Paneelidelt tasub lund maha lükata pehme harjaga ja KINDLASTI EI TOHI jääd maha kraapida, sest nii võite kahjustada paneele. Peame meeles, et märg lumi kaalub 400 kg/m3 kohta (Standard EVS-EN 1991-1-3:2006).

https://www.shutterstock.com/image-photo/old-wooden-barn-snowcovered-sagging-roof-131411408

Lumise jaanuari üle kurdeti ka Facebooki grupis "Päikesepatareid, kodutuulikud ja väiketootmine". Seal sattusin lugema ka Energiapartner OÜ tegevjuhi Mikk Saare kommentaari: „Jaanuar oli pilvine ja enamikus Eestis juba kuu algusest lumega. Rohkem tootsid just kõik kahepoolselt tootvate paneelidega maapargid, tootes ca 2,5-3xrohkem kui ühepoolselt tootvate paneelidega maapargid (võrdluses samas asukohas ühesuurused jaamad nii ühe- ja kahepoolsete tootvate paneelidega).“ Lisaks veel Temalt: „Kui paneelide üks pool on lume all, siis kahepoolselt tootvate tagumine pool annab hajusvalgusega toodangut. Jaanuaris on kahepoolsetel paneelide jaamadel on toodang kõikidel päevadel ja lund pole lükatud. Täna vahepeal paistnud päikene võimendas hajuskiirgust ja andis päevaseks toodangu vaheks 8-12x kahepoolselt tootvate päikesepaneelide kasuks. Ootame aastaringi ära, siis näeme kui suured vahed ühepoolselt vs kahepoolsetelt tootvatel paneelidel tulevad.“  Reklaamjutuks on ju tore, kuid ehk meie kliimas on see siiski uus trend ja tulevik tööstuslikes maapinnal asuvates päikeseelektrijaamades.

Üheks abimeheks meie kliimas võiks veel olla mitmete mikroinverterite kasutamine päikeseelektrijaamades ühe inverteri asemel. Nii saab elektrit toota nende paneelidega, mis on lume alt väljas ja ühes jadas (üks mikroinverter ühe või 2-4 paneeli kohta). Vastukaaluks sellele, kui sul on kogu park ühes jadas ja mõni paneel on kaetud lumega, siis vähendab see „kõige nõrgem lüli“ kogu pargi tootlikust.

https://www.shutterstock.com/image-photo/happy-new-year-2021-llightbulb-creativity-1852697281

Aasta 2021 uuenduseks on uus taastuvenergia toetuste jagamise süsteem. Mis saab nüüd, kui on lõppenud Eleringi poolt tagatud taastuvenergia toetuse määr toetuseperioodiga 12 aastaks kuni 50 kW elektrilise võimsusega päikeseparkidele, kas enam tasub üldse päikeseelektrijaamu ehitada?

Edaspidi on võimalik taastuvenergia toetust saada läbi vähempakkumise. Vähempakkumise kord on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/108112019004), kuid vähempakkumisel saavad osaleda ainult päikeseelektrijaamad alates 50 kW kuni 1 MW. Seega klassikaline kortermaja, mille katusele ei mahu nii suure võimusega jaam, ei saa enam toestust taotleda. Mis saab nii energiaühistutest, mis täna Eestis on peamiselt korteriühistud?

Päikesepargi ehitamiseks vajalikud seadmed on oma hinnaga muutunud üpris konkurentsivõimeliseks. Seega elumajale, kus toodetud elektrienergia kasutatakse kohapeal, ei muutu käesoleva aastaga midagi. Kahjuks ei käi päike ja inimeste elurütm käsikäes. Inimesed lähevad hommikul päiksetõusuga tööle, kooli ja lasteaeda ning õhtul, kui päike loojub, saabuvad koju. Suvel, kui päiksering on pikem käivad inimesed ikkagi tööl ja puhkuse veedavad kuskil kodust kaugemal, kui kodu juhuslikult ei asu mere ääres. Seega peaksid majapidamised mõtlema salvestusvõimaluste peale kodus. Kuidas talletada enda päikesepargis päeval toodetud elekter ka õhtuks ja ööks - hybrid lahendus. 


https://www.solarreviews.com/blog/grid-tied-off-grid-and-hybrid-solar-systems

Äriklientide jaoks tähendab see muudatus tuntavalt pikemat tasuvusaega kui siiani. Taas võiksid siin olla lahenduseks kohapeal tarbimine, aga põllul lammastele ju enda toodetud elektrit ei müü, kuid kuskil tööstuspiirkonna äärealal võiks see ennast täiesti ära tasuda.

Seega tänasel päeval enne päikeseelektrijaama rajamist mõtle põhjalikult läbi kus ja kuidas on sul kõige kasumlikum toodetud elekter ära tarbida. Kodumajapidamistele on soovitus lisaks on-grid lahendusele nüüd mõelda ka hybrid (võrguga ühendatud hübriid) lahendustele. Kindlasti on uus märksõna vajaduspõhised päikeseelektrijaamad.

 

Naudime veel lund ja talverõõme, kuid jääme suure sula ja kevade ootele! 😊

Tänase blogi sisuks on saadud inspiratsiooni Robelt Mägilt Solarflowst.

Meie digitaalne keskkonnajälg

31. märtsil toimus Smart Living projekti raames veebiseminar „Meie keskkonnajalajälg: digi- ja olmejäätmed“.  Veebiseminaril tegid ettekande...