Foto: https://www.ilumen.be/en/how-to-prepare-your-solar-panels-for-the-winter/
http://ilmajaam.physic.ut.ee/
Üks oluline märksõna jaanuaris oli katus.
Katus on oluline osa majast, sest see kannab sulalund ja päikesepaneele. Samuti
on katus energiatõhususe mõttes hoone üks tähtsamaid tarindeid.
Katuse kestvuse puhul on lisaks ehituskvaliteedile oluline ka katusematerjal. Katusematerjalide eluiga: kivikatusel 100 a (see on tõestatud enam kui sajandite vanuste kivikatustega), eterniidil
on see 50-60, plekil vähemalt 50 ja bituumensindlil 25 aastat. Päikesepaneele
saab meie tingimustes paigaldada kõikidele katustele v.a õlgkatusele. Kõige
olulisem on enne paneelide paigaldust kontrollida katusekonstruktsioonide
olukorda. Kui katus vajab lähitulevikus remonti, on tark enne need tööd ära teha.
Päikesepaneelide tootjapoolne garantii tootlikkuse säilimisele 80-85% on
tavaliselt 20-25 aastat, seega peaks arvestama, et katus peab paneelide all vastu vähemalt 20
aastat.
Kui Sa muretsed, kas raske sulalumi võib maja
katusel olevaid päikesepaneele lõhkuda nii nagu juhtub vahel vanade katustega, siis ära
muretse! Õnneks on päikesepaneelid ehitatud nii, et raske sulalumi ei tee neile
liiga. Keskmise paneeli koormusvõimsus on 5400 Pa, see number on esitatud ka
paneelide tehnilistes andmetes. Seega tähtsam on ikka teada, palju raskust
jaksab kanda Sinu maja katus. Päikesepaneelid on musta värvi, seega toimib nende
peal lume sulamine intensiivsemalt. Viilkatuse puhul, kukub lumi ise oma raskuse
ja gravitatsiooni tõttu maha. Lamekatustel on tavaliselt paneeli kalle üpris väike
- 15-20%. Õnneks saab sellisele katusele inimene minna. Kindlasti tuleb veenduda olukorra ohutuses ning seejärel võiks enne suuremat sula katusel käia ja lükata lumi
maha – nii sulab paneel kiiremini lahti ja toodang toimub ka kõrgrõhkkonna
päikeselistel päevadel. Paneelidelt tasub lund maha lükata pehme harjaga ja
KINDLASTI EI TOHI jääd maha kraapida, sest nii võite kahjustada paneele. Peame meeles,
et märg lumi kaalub 400 kg/m3 kohta (Standard EVS-EN 1991-1-3:2006).
Üheks abimeheks meie kliimas võiks veel olla mitmete mikroinverterite kasutamine päikeseelektrijaamades ühe inverteri asemel.
Nii saab elektrit toota nende paneelidega, mis on lume alt väljas ja ühes jadas
(üks mikroinverter ühe või 2-4 paneeli kohta). Vastukaaluks sellele, kui sul on
kogu park ühes jadas ja mõni paneel on kaetud lumega, siis vähendab see „kõige
nõrgem lüli“ kogu pargi tootlikust.
https://www.shutterstock.com/image-photo/happy-new-year-2021-llightbulb-creativity-1852697281
Aasta 2021 uuenduseks on uus taastuvenergia
toetuste jagamise süsteem. Mis saab nüüd, kui on lõppenud Eleringi poolt
tagatud taastuvenergia toetuse määr toetuseperioodiga 12 aastaks kuni 50 kW elektrilise
võimsusega päikeseparkidele, kas enam tasub üldse päikeseelektrijaamu ehitada?
Edaspidi on võimalik taastuvenergia toetust
saada läbi vähempakkumise. Vähempakkumise kord on kirjeldatud Vabariigi
Valitsuse määruses „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil
energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/108112019004), kuid vähempakkumisel saavad
osaleda ainult päikeseelektrijaamad alates 50 kW kuni 1 MW. Seega klassikaline
kortermaja, mille katusele ei mahu nii suure võimusega jaam, ei saa enam
toestust taotleda. Mis saab nii energiaühistutest, mis täna Eestis on peamiselt
korteriühistud?
Päikesepargi ehitamiseks vajalikud seadmed on
oma hinnaga muutunud üpris konkurentsivõimeliseks. Seega elumajale, kus
toodetud elektrienergia kasutatakse kohapeal, ei muutu käesoleva aastaga midagi.
Kahjuks ei käi päike ja inimeste elurütm käsikäes. Inimesed lähevad hommikul
päiksetõusuga tööle, kooli ja lasteaeda ning õhtul, kui päike loojub, saabuvad
koju. Suvel, kui päiksering on pikem käivad inimesed ikkagi tööl ja puhkuse
veedavad kuskil kodust kaugemal, kui kodu juhuslikult ei asu mere ääres. Seega peaksid majapidamised mõtlema salvestusvõimaluste peale kodus. Kuidas
talletada enda päikesepargis päeval toodetud elekter ka õhtuks ja ööks - hybrid
lahendus.
Äriklientide jaoks tähendab see muudatus
tuntavalt pikemat tasuvusaega kui siiani. Taas võiksid siin olla lahenduseks
kohapeal tarbimine, aga põllul lammastele ju enda toodetud elektrit ei müü, kuid kuskil tööstuspiirkonna äärealal võiks see ennast täiesti ära tasuda.
Seega tänasel päeval enne päikeseelektrijaama rajamist mõtle põhjalikult läbi kus ja kuidas on sul kõige kasumlikum toodetud elekter
ära tarbida. Kodumajapidamistele on soovitus lisaks on-grid
lahendusele nüüd mõelda ka hybrid (võrguga ühendatud hübriid) lahendustele.
Kindlasti on uus märksõna vajaduspõhised päikeseelektrijaamad.
Naudime veel lund ja talverõõme, kuid jääme
suure sula ja kevade ootele! 😊
Tänase blogi sisuks on saadud inspiratsiooni Robelt Mägilt Solarflowst.