Friday, 7 August 2020

Milliseid seadmeid endale koju osta ja mida lugeda energiamärgiselt?


Tavaliselt tekib uue kodumasina järgi vajadus, kui masin on lõpetanud koostöö või on käsil uue kodu sisustamine või vana renoveerimine. Sellisel hetkel hakkavad inimesed mõtlema ja ka projektijuht Annika arutles omakeskis, et mille järgi valida uus kodumasin: välise meeldivuse, tootja ettevõtte, hinna või energiamärgise järgi? Elektroonikaseadmed moodustavad ligikaudu 12% kodusest elektrikulust. Seega siin postituses vaatleme kodusmasinaid lähtuvalt energiamärgisest ja räägime, mida need märgised üldse tähendavad.

Projektijuht Annika kolib augusti lõpus oma uude koju, mis on Tartu esimene uus A klassi kortermaja, sellega seoses on ka soov soetada võimalikult energiatõhusad kodumasinad mõistliku hinna eest. Siinkohal on mõistlik ära mainida ja lahti kirjutada energiavaesuse mõiste.

Energiaostuvõimetus ehk energiavaesus on praegu Eestis EL Energiatõhususe direktiivi järgi seotud toimetulekutoetusega: „Direktiivi ülevõtmisel seotakse energiaostuvõimetu isik toimetulekutoetusega, mis tähendab, et toimetulekutoetuse saajate arv ongi energiaostuvõimetute isikute hulk Eestis“ (https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf). Energiaostuvõimetuse vähendamine peaks keskenduma rohkem energiatõhususe suurendamisele, mis tooks kaasa energiatarbimise vähendamise. Seega võiksid energiavaeste alla käia ka need inimesed, kes näiteks ei ole võimelised ostma A+++ külmkappi vaid peavad leppima vähem energiasäästliku variandiga. See teema on hetkel ka ekspertide ja valituses vahel arutlemisel, et kuidas on tegelikult õige käsitleda energiavaesust Eestis.

Mida siis tähendavad energiamärgised ja mis vahet on A ja A+++ kodumasinal? Seadme energiatõhusese klass A (roheline) on kõige energiasäästlikum ja klass G (punane) kõige suurema energiatarbimisega. Klass A-le lisatakse täiendavalt veel klassid: A+, A++ ja A+++, kuid nende klasside kasutamine lõpetatakse alates 2021. aastast. Energiamärgis väljendab seadme otsest või kaudset mõju energia ning muude võimalike ressursside tarbimisele. Seega kindlaid elektritarbimise (kWh) vahemikke ei saa ühegi klassi taha kirjutada. All pool võrdlemegi kodumasinaid nende energiatõhususe klassi järgi ja vaatame millised on erinevused. Väga jämedalt võib öelda, et A+++ seade on 30% tõhusam ja A++ 20% tõhusam kui klass A seade. Täpsemalt saate lugeda kodumasinate energiamärgise määramise kohta ja märgiste kohta: https://ec.europa.eu/info/energy-climate-change-environment/standards-tools-and-labels/products-labelling-rules-and-requirements/energy-label-and-ecodesign/energy-efficient-products_en .



Vaatame nüüd kodumasinaid lähemalt, igas kodus on vaja pesumasinat, külmikut, pliiti ja ahju ning hea oleks ka nõudepesumasin. Nimelt nõudepesumasin on ainuke kodumasin, mida kaustades hoiate kokku rohkem ressursse, kui seda käsitsi tehes. Televiisor on ka enamus inimestel siiski veel kodus olemas. Võtame vaatluse alla tuntumad kodutehnika brändid. Siinkohal märgin ära, et reklaami ei soovi teha kellelegi ja igalt tootjalt valisin vaatluse alla odavama poolse hinnaga toote.  

Tabelites kasutasin elektrienergia hinna arvutamisel juuni 2020 keskmist ööpäevahinda, milleks oli Eesti Energia andmetel 0,0468 eur/kWh ja vee hinnaks võtsin 2,04 eur/m3.

Pesumasin

Lisasin Exceli tabelisse samale suurusele ja energiaklassile vastavad masinad erinevatelt tootjatelt. Pesumasinaid on väga erinevate funktsioonidega arvan, et on õige on võrrelda energiatarbimist standardse täituvusega 60°C pesu puhul (kWh). See on olemas ka kõigi masinate kasutusjuhendis. Samuti on oluline vee tarbimine, mis on ära märgitud ka energiamärgisel. Lähtudes pesumasinate kasutusjuhendistest, siis me peseme aastas pesumasinaga umbes 220 pesukorda. 



Elektrienergia kasutust võrreldes andis parima tulemuse LG pesumasin. Tabelist näeme, et sama energiaklassi A+++ puhul võib olla erinevus kuni 94,16 kWh ehk rohkem kui 4 EUR aastas. Kahjuks ei olnud välja toodud ühe tüüpilise pesukorra veekasutust, seega võrdlesin energiamärgiselt aastast veekulu. Seitsmest pesumasinast kuuel oli see sarnane, aga ühel täiesti erinev. Tooteinfost ei suutnud ma ka kuidagi leida infot, kuidas või miks nende pesumasin võrreldes teistega nii vähe vett tarbib. Uuesti tabelit vaadates näeme, et kui liita parimale tulemusele juurde elektrikulust ja veekasutusest tulevad lisa eurod, tuleb parima ja halvima masina vahe aastas üle 9 euro. 10 aasta peale, mis võiks olla kodumasina minimaalne eluiga, on see juba 100 euro lähedal. Seega, kui säästlikum pesumasin on küll pisut kallim, tasub ta ikkagi pika aja jooksul ära.

Enamus pesumasinaid turul ongi juba A+++ klassis ja seetõttu on neid igas hinnaklassis ning  kättesaadavus ilmselt võimetekohane paljudele.

Külmkapp

Külmkapp on kõige energiamahukam kodumasin, seega tuleb külmkapi valikusse suhtuda väga tõsiselt. Samuti tuleb pöörata tähelepanu külmkapi paigutusele köögis, sest kui külmkapp asub elektripliidi või -ahju kõrval kulutab külmkapp oluliselt rohkem energiat. Külmiku temperatuur tasub reguleerida 4 kraadi peale ja jääkapi osa -18°C, need on optimaalsed temperatuurid tema tööks. Oluline on meeles pidada, et 1°C külma suurendab energiatarvet 5 kuni 10%.

Külmkapid on väga erineva mahuga. Ühel tootjal on ainult ühes mahus külmkapid ja teisel teises. Valisin väljanägemiselt sarnased - külmaosa all ja enam-vähem sarnases kõrguses ning propotsioonis külmkapid. Energeetilise võrdluspunkti tekitamiseks arvutasin igale külmakapile energiatarbe aastas kWh liitri kohta ja siis valisin kõige väiksema mahtuvusega külmkapi algmahuks. 



Parima tulemuse andis Samsungi külmkapp, mille aastane kulu elektrile oleks 5,91 eurot, 267 liitrise kapi puhul. Vahe on 1,34 eurot halvima tulemusega, mis 10 aasta peale teeb 13,40 eurot, see on aga nii pika aja peale kaduvväike. Võib öelda, et A+++ külmkapid on kõik enam-vähem võrdsed oma energiatarbelt, seega energiamärgis töötab.

A+++ külmkapid on aga võrdlemisi kallid võrreldes A++ külmkappidega. All on toodud tabel, kust on näha säästu kulutustelt energiale, kui osta kõrgema energiatõhususe klassiga masin. Näiteks Samsungi A+++ külmkappi peaks kasutama 40 aastat, et see hinnavahe ennast ära tasuks. Seega siin jääb iga ühe enda otsustada, kas osta kallim A+++ külmkapp või vähe energiamahukam, aga odavam A++ külmkapp. 


Küpsetusahi

Integreeritavaid küpsetusahje vaadates on enamus ahjud A või A+ klassist, Euronicsi kodulehelt leidsin ainult ühe A++ ahju. Küpsetusahjude energiamärgistel on esitatud energiakulu, mis kulub külma ahju kuumutamiseks, seda siis kas ventilaatoriga või ilma ventilaatorita.



Kui võrrelda A+ küpsetusahjusid võib öelda, et energiakulu on palju suurem ilma ventilaatorita kuumutamisel. Seda vaadates on huvitavalt just A++ ahi kõige energiamahukam. Energiasääst tekib küpsetusahju kuumutamisel ventilaatoriga. Tabelist on näha, miks A++ küpsetusahi on endale sellise energiatõhususe klassi saanud. A+ küpsetusahjude puhul võib öelda, et nende energiakasutus jääb samasse suurusesse. Kui kasutada ahju 100 korda aastas jäävad kõigi vahel võrreldav erinevus 0,1 euro sisse.

Kuid võrdleme vahet ka A ja A+ ahjude vahel ja siis vaatame juba ainult ventilaatoriga kuumutamise kulusid:



Sellest tabelist võib tõdeda, et A+ toote puhul rahalise tasuvuseni jõudmiseks peab seda kasutama vähemalt sama kaua kui on maksimum kodulaenu pikkus. Siinkohal märgin, et alati ei saa kõike mõõta rahas. Vello Tohveri andmetel kulub 1 kWh elektrienergia tootmiseks 1,5 kg põlevkivi (https://raudvere.ee/2019/06/13/polevkivist-toodetud-elektrist-ja-muust/). Kui võrrelda kahte Electroluxi küpsetusahju ja arvestades, et kasutad aastas ahju 100 korda ja 10 aastat (0,9211-0,6708=0,2503*100=25,03*10=250,3), kulutab A klassi ahi 250,3 kWh elektrienergiat rohkem. See on 375,45 kg põlevkivi, mida on sama palju kui ühe mopeedauto kaal.


 

Allikad: http://autofrend.ee/index.php?page=68&action=show_product_details&product_id=709&group_id=17; http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html

Nõusepesumasin

Energia ja vee kokkuhoidu on võimalik saavutada juba vaid sellega, et kasutate kodus nõudepesumasinat. Lõbusaid videosid nõudepesumasina õige kasutamise kohta vaadake lingilt: https://www.youtube.com/watch?v=FHMchDyWli4&list=PLMT03eP7yHyR3RDnfKyvOhdB7VZ1fEmC8&index=2

Nõudepesumasinaid jagub ka erinevatesse energiaklassidesse, peamiselt on siiski esindatud A++ ja A+++. Siin võrdlemegi, kui säästlikud on A++ masinad võrreldes A+++. Vaatluse alla võtame 60 cm masinad, kuna need on lihtsalt rohkem levinud. Kui inimesed elavad üksi või kahekesi võiks siiski eelistada 45 cm masinat. Suured masinad võivad küll olla parema hinnaga oma energiaklassi kohta, kuid nende kasutamine kulutab ka rohkem ressursse. Kindlasti olgu nõudepesumasin alati täis enne pesu alustamist!

Kahjuks ei olnud kõigi nõudepesumasinate tootekirjelduse kirjas elektrikulu ühele pesukorrale, seega võrdluseks kasutasin energiamärgisel esitatud kWh/aastas ja leidsin energiakulu 13 nõudekompleti pesemise kohta. Sama 13 nõudekomplekti loogikat kasutasin ka veekulu võrdlusel



Huvitav on, et enamus nõudepesumasinate puhul pole veekasutuses vahet, kas tegu on A++ või A+++ masinaga. Elektrienergiakulu on 13 kompletiga masinatel täpselt sama, mis on samuti kahtlust tekitavalt huvitav. Tabelis toodud 13 kompleti võrdluses olid kõige säästvamad, 14 komplektiga masinad. Selle põhjus on ilmselt selles, et masinate maht on ikka sama suur lihtsalt riiulitega on mahutatud rohkem nõus sinna. Keskmine A++ masina elektrienergia tarve oli 263,33 kWh/a ja A+++ puhul 235,17. Vahe on 28,16 kWh ehk 1,32 eurot aastas (13,20 eurot 10 aasta peale (281,6 kWh ehk 422,40 kg põlevkivi). Toodete hinnavahed on aga kahjuks hoopis teisest liigast.

Televiisor

Televiisori puhul tasub lihtsalt meeles pidada, et mida suurem ekraan, seda energiamahukam ta on. See on toodud välja ka energiamärgisel, lisaks aastasele elektrikulule on välja toodud ka sisselülitatud televiisori elektritarbimine vattides.  Valisin vaatluse alla ühe kindlas tootja A ja A+ televiisorid. Olenemata energiaklassist võtab 32’’ televiisor 3 korda vähem elektrit kui 58’’.  


Televiisor
32''
43''
50''
58''
LED LCD A
35W (52 kWh/a)
71W (104 kWh/a)
75W (110 kWh/a) A
98W (144 kWh/a) A
LED LCD A+
28W (41 kWh/a)
39W (104 kWh/a)
67W (98 kWh/a) A
81W (119 kWh/a) A



Võrdlustabelitest lähtuvalt võib öelda, et energiatõhususe klassi siseselt on seadmed enam vähem võrdsete energiatarbimistega välja arvatud pesumasina puhul. Seega ülejäänud seadmeid võib osta enda eelistuse alusel, siin esitatu pole muidugi lõplik tõde vaid juhuvalimi tulemus. Iga + "A"-le juurde annab vähemalt elektrienergia kokkuhoidu, seega on võimalik otsese kuluna kommunaalarvetelt säästa.

Rõõm on tõdeda, et iga kodumasina kasutusjuhendis oli kirjeldatud, kuidas kasutada masinat energiasäästlikult ja mõnes oli lausa väljatoodud energiasäästu nippe. Soovitan kõigil avada ja lugeda kodumasinate kasutusjuhendit ja hinnata ettevõtete soovi panustada koos tarbijaga energiasäästu.

Võrreldes neid väljatoodud tooteid ja nähes nende hindasid tekitab see minus mõtteid ja küsimusi. Kui kodumasina ühe ja teise energiatõhususe klassi vahe ressursside (elektri-vee) säästmisel on kaduvväike, aga hinna vahe päris suur, siis need ressursid mida ma kulutan selle teenimiseks ei korva kallima toote energia kulu (tööle transport, kommunaalkulud tööl, lõunasöök)? Kas ehk kõike seda arvestades ma olengi mitte läbimõtlev tarbija (kokkuhoidlik) vaid hoopis energiavaene?

Ilmselt saabki energiavaesust tõlgendada väga laialt, alustades inimese sissetuleku suurusest. Kui A+++ ja A++ külmkapi hinna vahe on 100 eurot, siis kulubki erineva palgaga inimestel erinev kogus ressurssi selle teenimiseks, minul kulub selleks vähemalt 2 tööpäeva (4 sõitu kodu ja töökoha vahet, 2 lõunat, 4 tassi kohvi automaadist, kontori kahe päeva kommunaalkulud), mõnel teisel ehk vaid 2 tundi (võib-olla ei võta ta selle aja jooksul isegi kohvi ja ainuke kulu on elekter arvutile ja valgustusele). Ilmselt sellest algabki energiavaesus mõiste laiem avamine.

Siinkohal soovitan kõigil enne kodumasinate ostmist võrrelda nende hindu erinevates e- ja tava poodides, hinnavahe võib olla sama toote puhul kuni 100 eurot. Kuna meil on siiski energeetika teemaline blogi, soovitan poes külmkappi valides kujutada endale ette A++, A+++ kõrvale ka väikeauto suurust kuhja põlevkivi (see on ilmselge liialdus, kuna põlevkivi erikaal on kordades suurem kui autol) ja kaunis Ida-Virumaa looduses sama suurt auku pinnases (mida on põhjustab maapinna vajumine tühjadesse kaevanduskäikudesse).

Pikemalt kodumasinate peale mõeldes võiks kaaluda ka koju rohelise energia ostmist. Siin kehtib lihtne majandusseadus, et nõudlus tekitab pakkumist. Mida rohkem on Eestis rohelise elektri tarbijaid, seda suurem on vajadus toota kohapeal ja ka osta elektrimüügi ettevõtetel börsilt taastuvatest allikatest toodetud elektrit. 



Meie digitaalne keskkonnajälg

31. märtsil toimus Smart Living projekti raames veebiseminar „Meie keskkonnajalajälg: digi- ja olmejäätmed“.  Veebiseminaril tegid ettekande...