Sunday, 13 September 2020

Töötuba "Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus!"

Kuidas säästa kodus elektrit ja raha, kasutades kodumasinaid õigesti ja nupukalt? Mida tähendavad energiamärgised kodumasinatel ja valgustitel? Tule 29. septembril kell 17.30-19.30 töötuppa "Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus!", mida viib läbi Tartu Regiooni Energiaagentuur ja saa teada!

Töötuba on osalistele tasuta ning toimub Tartus SPARK Demo hoones, Narva mnt 3.
Vajalik on eelregistreerimine siin: https://forms.gle/NqdSPrX3q39SvXie6

Rohkem infot: trea.ee
Loe lisaks: treasmartliving.blogspot.com





Aruka elamise nipid

Suvi on läbi ning on aeg tagasi pöörduda tavapärase kodurežiimi juurde. Selleks tuletame teile graafiliselt meelde mõned lihtsad energiasäästu nipid kodus:


Kui Teie kodul on ühe või kahekordse klaasiga aknad, kaaluge nende vahetamist energiatõhusamate - 3 kordse klaasiga akende vastu. Nii hoiate talvel kokku küttekuludelt ja pakasel talvepäeval saate nautida kauneid jäälilli. Suvel aitab siseruumide ülekuumenemise vastu päiksesirm või aknakatted.





Enne talve täitke kõik praod ukse- ja aknaraamides. Pragude kaudu poeb külm tuppa!



Vaipade ja vaipkatete kasutamisega saab hõlpsasti vähendada soojuskadu läbi põranda.

 



Esimestel jahedatel päevadel võiks kütte sisse lülitamise asemele panna selga soojema džempri ja jalga sussid ning võtta voodisse ühe lisa teki. Ehk ei pea kohe esimeste jahedate ilmadega kütet sisse lülitama.





Kõigest üks lõunapoolne aken suudab valgustada 20 kuni 100 korda endast suuremat ala.




Koos sügisega on saabunud külmemad välisõhu temperatuurid, kuid päikesel on veel jõudu küllaga. Tõmmake akende eest ära kardinad ja nautige toas veel kestvat päikesevalgust ja -soojust.




Keskkonnahoidlik eluviis võib mõnikord tunduda keeruline, aeganõudev või kallis, aga see võib olla ka väga lihtne: lihtsalt kustuta tuled!



Ärge jätke elektroonikaseadmeid terveks päevaks töötama. Lülitage seadmed sisse ainult siis, kui neid vajate. Lülitage välja ka telekas ja raadio kui lahkute toast või lähete kauemaks eemale. 



Ooterežiimis olevad seadmed võivad keskmise majapidamise elektritarbimisest moodustada kuni 10%. Võtke juhe seinast välja ja säästke elektrit.



Külmkapid ja külmikud töötavad kõige tõhusamalt siis, kui nad on täis, seega hoidke oma külmkapp võimalikult täis (kasutada nt veepudeleid, kui pole muud külmkappi panna). Siiski peab olema ettevaatlik, et külmkapis ei oleks liiga palju asju, sest see takistab õhuvoolu ja seetõttu peab seade rohkem tööd tegema.



Lülitage ahi välja paar minutit enne kui toit valmis saab – ahjus juba olev soojus jätkab toidu küpsetamist nii kaua, kuni toit on valmis. Enne söömist alati kontrollida, et toit oleks valmis.



Üritage igal nädalal üks kord vähem pesu pesta. Isegi siis, kui pesete pesu külma veega, võidate ühe vähema pesukorraga palju elektrit ja säästate vett.




Kuivatisse lisatud kuiv rätik vähendab tunduvalt kuivatamisaega. Olulise elektrienergia säästu saavutate, kui kuivatate riideid õhu käes. 



Pole paremat lõhna kui on värskelt pestud ja õues kuivanud linadel, rätikutel ja riietel. Kuivatage pesu õues pesunööril või toas. 



Lõpetage raha kulutamine pudeliveele, mis on pakendatud plastikpudelitesse. Osta parem korduvkasutatav klaasistpudel, mida saad kraaniveega täita. Nii säästad raha ja aitab planeeti.



Keerake hambapesu ajaks kraan kinni – väike liigutus, kuid säästab mitu liitrit vett.



Koguge vihmavett, et oma toa- ja aiataimi kasta.



Miljardite puude istutamine üle maailma on üks parimaid ja odavamaid viise, kuidas CO2 eemaldada atmosfääris võitlemaks kliimakriisiga. Kasvamise ajal puud neelavad ja säilitavad CO2, mis on peamine kliimasoojenemise põhjustaja. Parim aeg puude istutamiseks on kevadel või sügisel.



Päris paberist raamatud on imetoredad, aga kahjuks mitte väga keskkonnasõbralikud. Liitu raamatukoguga ja laenuta enda raamatud sealt, see on super jätkusuutlik.




Töökaaslasega sõidujagamine ei ole küll suur asi, kuid muudab palju. Juba vaid ühele töökaaslasele küüti pakkudes hoiate kahepeale kokku 50% oma CO2 emissioonilt. 


















Meie digitaalne keskkonnajälg

31. märtsil toimus Smart Living projekti raames veebiseminar „Meie keskkonnajalajälg: digi- ja olmejäätmed“.  Veebiseminaril tegid ettekande...