Ilmselt on kõik nõus, et eelmisest aastast jäävad enim meelde rekordiliselt kõrged energiahinnad. Meid kõiki kummitavad endiselt meedias nähtud pealkirjad, nt „Homme on elekter pööraselt kallis“ ja „Elektri börsihind tõuseb rekordtasemele“. Uue aasta alguses saabunud detsembrikuu kommunaalarved on need pealkirjad muutnud reaalsuseks kõigile, kellel on kodus elektrienergia börsihinna pakett. Just 2021. aasta detsember tõi meile kõige külmemad ilmad ja samal ajal ka kõige kallimad elektrienergia hinnad.
Suured kommunaalarved on löönud valusalt
paljusid inimesi ja tekitanud palju pahameelt, kuid mina energiaagentuuri
töötajana suudan näha siin ka midagi positiivset. On juhtunud see, mida me
Arukas elamine (Smart Living) projekti raames oleme juba algusest peale soovinud
saavutada – inimesed on hakanud mõtlema oma energiatarbimise peale. Samuti on
see pannud inimesi mõtlema energia kokkuhoiule ja võimalustele, kuidas ise endale
energiat toota. Kui veel aasta tagasi pidime kahetsusega tõdema, et Eestis on
energiahinnad nii madalad, et jutt energiasäästust ei motiveerinud inimesi
juhtmeid seinast tõmbama ja oma energiakäitumist üle vaatama, siis täna oleme jõudnud
olukorda, kus väga paljud inimesed teevad seda.
Praegu tagasi vaadates, ei ole detsembris
olnud kõrged elektrienergia hinna tipud normaalsus, kuid neid võib veel tulla. Kindlasti
on uus normaalsus see, et elektrihind võtab natuke kõrgema taseme, kui see oli
varem (40-50 eurot/MWh). Võib loota, et kevadeks lähevad elektrienergia hinnad börsil
alla, sest lund põhjamaades jagub ja kui suvi on päikseline, siis tuleb ka suvi
kindlasti soodne. Kuid kahjuks ei ole gaasi ja transpordikütuste hinnad nii
lihtsasti ilmast mõjutatavad ja nende langust ei ole hetkel näha.
Lähtuvalt eelnevast, peame optimeerima oma energiakasutust (elekter, toasoe, traspordikütus) ja võimalusel alustama ka ise endale energia tootmisega. Kindlasti on Eestis inimesi, kes on hädas ka pärast enda energiakasutuse optimeerimist. Siiani vaikselt leviv energiavaesuse mõiste koondab tulevikus enda alla palju rohkem inimesi. Samuti tuleks soojusenergia valguses üle vaadata enda köetavad ruutmeetrid, palju neid on ja kuidas need soojustatud on. Energiavaesus hõlmab enda alla ka renoveerimisvõimetuse. Eestis on piirkondi ja maju, kus isegi lahke KredExi (uue nimega Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus) toetus ei aita. Samuti on peresid, kes ei ole võimelised ostma säästlikke koduseadmeid, mis vähendaks energiakasutust. Kahjuks lõhestab just selline vaesus ühiskonda.
https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-huvitamine
Õnneks on tänaseks riik enda kodanikele kõrgete
energiahindade koorma leevendamiseks appi tulnud. Kuid me kõik peame aru saama,
et riigi toetus ei kesta igavesti ja inimesed peavad kohanema uute hindadega. Riik,
omavalitsus ja inimesed peavad leidma kooskõla, kuidas kõigil oleks Eestis hea
ja taskukohane elada. Täna ei tohiks inimesed enam passiivsed olla, vaid peaks
hakkama mõtlema, kuidas nemad saavad aktiivsemalt energiaturul osaleda. Kuidas
seda teha?
1. Sättida tarbimisharjumused ümber nii palju, et oma mugavustest ei ole veel vaja loobuda, aga hakkad juba säästma. Otsustad ise palju sa börsilt elektrit ostad (palju tarbid).
2. Võimalusel hakkad väiketootjaks. Selline
võimalus on täna olemas kõigil eramaja omanikel, kellel on selleks
majanduslikud võimalused ja sobivas suunas paiknev katus. Olemasolevates
kortermajades tuleks mõelda sellele siis, kui on kätte jõudnud renoveerimise
aeg, sest siis saab renoveerimise käigus maja katusele PV paneelid panna.
3. Ole energiaettevõtte aktsionär. See on
sektor, mis on kasvul ja ilmselt nii veel aastaid. Hetkel saab energiaettevõtetesse
investeerida börsil ja läbi ühisrahastuste. Kindlasti tekivad peagi ka Eestisse
kogukondade energiaühistud, kuhu saab investeerida ja ühiselt energiat toota.
Soovitusi, kuidas kodus elektrienergiat kokku hoida,
leiate meie varasematest blogipostitustest.
Kuula aastat kokkuvõtvat TREA raadiosaadet Särtsakas Tulevik Äripäeva raadiost „Energiavaesust tänased meetmed ei kaota“ https://www.aripaev.ee/raadio/episood/energiavaesust-tanased-meetmed-ei-kaota
Miks me siis peaksime kõik energiat kokku hoidma? Eesmärk ei peaks olema ainult raha säästmine, vaid palju suurem eesmärk peaks olema keskkonnahoid ja kliimamuutuste peatamine. Just nendel põhjustel on kutsututud ellu meie Aruka elamise projekt.
Toon siin postituses välja Delfi Roheportaali saate „ROHEPÖÖRANE“ koostatud nimekirja 2021. aasta märkimisväärsematest rohepöörde võitudest. Nimekirja koostas Roheportaali toimetaja Joanna Laast.
- Euroopa Liidu kliimapakett „Fit For 55“ (ehk „Eesmärk 55) (https://energiatalgud.ee/node/8910).
- Taastuvenergia sai hoogu – majandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatuse, mille järgi tuleks tuuleparkide taluvustasu (https://www.err.ee/1608303432/eelnou-lubab-tuuleparke-lubavatele-omavalitsustele-talumistasu). Maismaatuuleparke takistav radarite (julgeoleku) teema sai lahenduse (https://arileht.delfi.ee/artikkel/93592365/ohuvae-valjatootatud-ainulaadne-radarisusteem-avab-korgete-tuulikute-pustitamiseks-pea-terve-eesti).
- Heategu Eesti metsadele. Tallinna halduskohus keelas raie Natura2000 aladel (https://www.err.ee/1608244557/kohus-peatas-metsaraie-natura-2000-aladel). Endine keskkonnaminister Tõnis Mölder vähendas RMK raiemahtu 12,4% (https://www.err.ee/1608414254/molder-vahendas-raiemahte-rmk-ettepanekut-ootamata).
- Võidud transpordisektoris. Tallinn ja Tartu said juurde palju rattateid! Harjumaal loodi ühine ühistranspordisüsteem, mis ühendab linnaäärseid väikekohti omavahel bussiga (https://www.err.ee/1608269277/tallinn-harjumaa-ja-pohja-raplamaa-voivad-saada-uhise-uhistranspordisusteemi). Eestis tehti 2 nõudepõhist ühistranspordi projekti, (https://tartu.ee/et/uudised/tiksoja-vorbuse-ja-kardla-piirkonnas-kaivitatakse-uhistranspordi-noudeliini-pilootprojekt).
- Kõrge elektrihind. Kõrge elektrienergia hind on mõjunud positiivselt, sest inimesed on hakanud mõtlema, kust energia tuleb ja kuhu läheb ning ehk võiks energiatarbimist vähendada. Kasutamata kWh on kõige odavam kWh ja ise toodetud energia on ka odavam – Kogukonnaenergeetika.
- Jäätmed. Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, et 2023 aasta lõpus peab olema igal inimesel võimalus enda kodu juures ära visata biojäätmeid (https://www.riigiteataja.ee/akt/105052021001)
- Ida-Virumaa sai õiglaseülemineku kava, (https://ivol.kovtp.ee/oiglane-uleminek). Ida-Virumaal toimus Eesti esimene noorte kliimakogu (https://www.kliimamuutused.ee/kliimakogu).
- IPCC ((Intergovernmental Panel on Climate Change) on ÜRO egiidi all tegutsev valitsustevaheline teaduslik organisatsioon, mis loodi 1988. aastal) ütles välja, et inimtekkeline kliimamuutus on FAKT! (https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/#SPM).
- ÜRO kliimamuutuste konverents (COP26), mis kahjuks suuri lahendusi ei pakkunud, kuid on siiski vajalik tähelepanu püüdmiseks. COP26 käigus kerkis esile satiiriline meem „mees lubab lõpetada joomise aastaks 2050“, mis paljude arvates väljendab riikide hetke suhtumist.
- Kliimanoored suutsid takistada 70ks päevaks õlitehase ehitust. Suurem protsess veel käib (https://fridaysforfuture.ee/olitehase-kohtuasi/).
„Rohepöörase“ 2021. aastat kokkuvõtvat saadet saate kuulata lingilt: https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/95537559/kuula-saadet-kuidas-rohepoore-koigi-elu-moodunud-aastal-paremaks-muutis?fbclid=IwAR2Ij6qdWynHHVtZ8zZSovIYon0rPi5xKAkwW2pvQML0vQNo9rBVTtSrtVw
