Talve esimesel kuul on viimane aeg rääkida eluruumide kütmisest. Tavaliselt puudutab see kodumajapidamisi, kus ahju või keskkütte katelt köetakse klassikaliselt puudega ja puupliidil valmistatakse süüa, kuid ära ei maksa unustada ka saunaahje ja kaminaid. Meie püüame selles blogipostituses rääkida õigest kütmisest puitküttega majas, kuid natuke avame ka teemat, kuidas kortermajad soojaks saavad.
Eestis käsitletakse kolme erinevat soojavarustuse liiki:
- Kohtküte - ruumikeskse soojavarustuse süsteem (ahi, kamin jt);
- lokaalküte - hoonekeskse soojusvarusteuse korral, nt katel kortermaja keldris, maasoojuspump, nn Pioneer-pliit eramus jms;
- kaugküte - asula või piirkonna mitut tarbijat või hoonet teenindav soojusvarustussüsteem.
Enim valmistab peavalu ja probleeme kohtküte: Kas tead, et valesti kütmine raiskab puid, annab vähem sooja ja saastab palju rohkem keskkonda? Õhusaaste mõjub ka tervisele halvasti, põhjustades hingamisteede, südameveresoonkonna-, maksa- ja vereringe- ning kopsuhaigusi.
Kohtküte on ruumikeskne küttelahendus. See tähendab, et küttekeha (näiteks ahi) on ühes toas või kahe toa vahel ja annab sooja mõlemasse tuppa. Kohtkütteks loetakse ka elektriradiaatoreid, mis asuvad tubades ja kütavad üht või mitut tuba. Samuti on kohtküte üht ruumi küttev õhk-õhk soojuspump.
Bullerjan ahi on õhkkütteseade ja mõeldud rohkem tööstushoonete ja töökodade kütteks, kuid seda kasutatakse ka kodudes. Sageli suudavad nad kütta kogu eramut, kui ahju korpuse moodustavatest torudest väljuvat sooja õhku oskuslikult ruumidesse suunata.
Kohtküte on levinud peamiselt eramutes ja enne esimest maailmasõda
ehitatud suuremates puitelamutes (nn kortermajades). Põhilisteks
kütteseadmeteks on ahi, pliit soemüüriga ja kamin. Kaminat
kasutatakse ka keskküttega majades ja korterites dekoratiivsel eesmärgil
õdususe loojana ja vahel teise kütteallikana. Salvestuskaminad võivad asendada
ka ahje. Õhksoojuspumpasid loetakse ka rohkem kohtkütte seadmeks, kuigi ühe
sissepuhke asukohaga on võimalik ära kütta kogu maja, kui see ei ole väga suur.
Mis on kõige olulisemad aspektid ahikütte juures:
- Nagu tavaliselt iga kaubandusest koju ostetud uue asjaga, tuleb jälgida tootja juhendit ja seda ka kütmise puhul;
- kui ahju on Teile ladunud pottsepp, tuleb jälgida pottsepa poolt väljastatud ahjupassis toodud juhiseid.
Ahju kasutama asudes tuleb jälgida järgmiseid etappe:
- Enne puude ahju ladumist puhasta ahi vanast tuhast. Kogu jahtunud tuhk mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal.
- Kontrolli, et stardisiiber oleks avatud ja aseta halud koldesse. Kolde põhja aseta jämedamad halud ning peenemad halud nende peale. Tulekolle täida maksimaalselt ¾ ukse kõrgusest. Külma, täielikult maha jahtunud ahju kütmist alusta väikese küttekogusega.
- Enne süütamist puhasta koldeesine prahist ja ülejäänud halgudest, et võimalikud sädemed ei tekitaks tulekahju.
- Küta alati kuivade puudega! Kuiva puidu kütteväärtus on mitu korda suurem ja nii eraldub põlemisel palju vähem saasteaineid. Küttepuid, mille niiskusesisaldus on üle 20%, ei loeta ahjus põletamiseks piisavalt kuivaks. Aasta-kaks kuivamist välistingimustes annab puidu niiskuseks u 20%. Hoiusta puid ventileeritud ja sademete eest kaitstud kohas.
- Puud too tuppa paar päeva varem, et pindmine niiskus ära kuivaks.
- Niiske materjal tekitab põlemisel madalama temperatuuri, tahma korstna sisepinnale ja tuleohu tõusu. Niiskete puude põletamisel läheb veeaur korstnasse ja kui korsten on jahe, siis veeaur kondenseerub sinna ja kui ka tahm jõuab korstnasse, siis nende kahe koosmõjul tekib pigi. Pigitunud korsten on aga väga tuleohtlik. Lisaks eeltoodule, võivad selle tagajärjel siibrid pigituda ja suitsukäigud aheneda, mille tagajärjel korsten ei tõmba enam ja korsten pigitub ja tahmab veelgi.
- Niisked küttepuud põhjustavad pikema süttimisfaasi, see suurendab märgatavalt vingugaasi ja peenosakeste hulka õhus. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris on katsetega tõestatud, et kui kasutada märja halupuidu asemel kuiva halupuitu, on peenosakeste heitkogused üle 2-3 korra kõrgemad. Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasutades veelgi suuremad, olles kohati isegi kuni kümme korda kõrgemad.
- Parimad küttepuud on lepp ja kask, soovitatakse ka haavapuud kasutada, sest see pidavat aitama vältida tahma teket. Kõige kõrgema mahulise kütteväärtusega (MWh/rm) on Eesti metsades kasvavatest puudest tamm ja saar.
- Süüta alati pealt! Ülevalt alla põlemine soojendab all olevad puud ette. Seega on eralduvad lendosad ette soojenenud ning põlemisprotsess on puhtam ehk kokkuvõttes satub lõõridesse vähem tahma. Tänu sellele saavutatakse soojem ahi vähema kütusega.
- Kui koldeehitus võimaldab, siis tasub halud laduda restina, kuna tänu sellele põlevad puud palju kõrgemal temperatuuril ja keskkonda eraldub palju vähem saasteaineid.
- Süütamiseks kasuta süüterulli või -tabletti.
- Tuld süüdates hoia ahjuuks avatud ning ava kõik õhu juurdevoolu klapid.
- Küta alati lahtise siibriga. Pooleldi avatud siiber ei anna rohkem soojust vaid vastupidi. Sedasi kütmine tekitab tahma, mis koguneb lõõri seintele tekitades isolatsioonikihi ja seega ei saa kivi soojust endale vaid soojus lendab korstnasse. Vältimaks/leevendamaks pigi teket korstnas, küta esimene pliiditäis suvesiibriga. Nii saad korstna soojaks ja parandad tõmmet.
- Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud.
- Tuli vajab põlemiseks õhku. Kui kütta ahju kinnise uksega (kui õhu pealevool ei ole lahendatud teisiti), toimub põlemine madalal temperatuuril, kolle ei saavuta täielikuks põlemiseks vajalikku temperatuuri. Täieliku põlemise asemel toimub mittetäielik põlemine ja tulemuseks on jällegi tahm.
- Õhu juurdepääs tagatakse väljast (see tuleb ette näha juba ahju ehitamisel), vanemate ahjude puhul võetakse õhk eluruumidest. Olenevalt sellest, kuidas õhk tulele juurde pääseb, võivad tulemused optimaalse vs mitteoptimaalse töörežiimi vahel erineda kordades. Kolle tuleks täita korraga halgudega vaid 2/3 osas, sest puit kui pikaleegiline kütus vajab põlemiseks vaba ruumi, kus gaasid saavad õhuga seguneda.
- Puid võiks panna koldesse kahes jaos, teine osa siis, kui esimene ahjutäis on põlenud ja moodustunud paks sütekiht.
- Koldes põlegu ainult puit või tootja poolt ettenähtud materjal. Väga suure tõenäosusega ei ole tootja/pottsepp ette näinud koldes põletamiseks kilet ja muid pakkematerjale, suitsupakke, plastmassi, klantsajakirju, keemiliselt töödeldud puitu (immutatud, värvitud, liimitud, OSB, PLP) jne.
- Prügi põletamisel eralduvad saasteained, mis kahjustavad tervist. Prügi põletamisega sead ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise. Olenevalt põletatavast jäätmematerjalist, võib vähki tekitavaid ühendeid tekkida sadu ja isegi tuhandeid kordi rohkem kui puhast puitu põletades. Koduahi ei ole Iru elektrijaam, kus kõik mürgised suitsugaasid ära põlevad või kinni püütakse/neutraliseeritakse!
- Prügi põletamisel moodustub ahjus tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja kütmise efektiivsust.
- Väldi liigkütmist, sest see võib lõhkuda küttekollet ja põhjustada tahmapõlengu. Keskmise suurusega ahjudes ei ole mõistlik korraga üle 12 kg puid põletada. Vajadusel kütke kahes jaos, nii hommikul kui õhtul.
- Ahi hakkab maksimaalselt sooja andma alles mõni tund pärast kütmise lõpetamist ja siibri sulgemist. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis üks-kaks korda päevas.
- Eluruumide hommikune kütmine peaks hoidma ca 5-10% kütust kokku. Päeva alguses küttes on õhtune sisetemperatuur jahedam ning und soodustav. Küttes ahjusid alles õhtul, ei pruugi liigne palavus head und tagada.
- Ära lahku kodust või mine magama enne, kui kütmine on lõppenud ja söed kustunud.
- Lase kütteseadmeid regulaarselt hooldada! Lase vähemalt kord aastas korstnapühkijal korstnat ja küttekoldeid puhastada. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Korstna või kolde puhastamisel ära kasuta keemilisi vahendeid.
- Kui kütmise ajal tuleb korstnast hõredat, valget suitsu, on kütmisega kõik korras.
Siinkohal tasub vaadata projekti Smart Energy Community raames valminud minutifilmi ahju kütmisest „Ära küta ilma!“
Kaugküte on peamiselt kasutusel korterelamutes,
kuid oma mugavuse tõttu on seda hakatud paigaldama ka üha rohkem eramajadesse.
Kaasaegne kaugküte on kõige turvalisem ja
keskkonnasõbralikum kütteviis. Kaugküte on olemas ka aasta kõige külmemal
päeval ning klient võib olla kindel, et tarbevesi ja radiaatorid on soojad,
ilma, et ta peaks ise sellele mõtlema.
Kaugküte on tsentraalselt toodetud soojuse jaotamise
süsteem elamutele ja hoonetele. Soojusallikas (katlamajas, koostootmisjaamas)
toodetud kuum vesi suunatakse isoleeritud torustiku kaudu hoonete
soojussõlmedeni, mis on soojusvahetite abil ühendatud hoone küttesüsteemiga.
Soojusvahetites kantakse keskkütte soojus üle hoone küttesüsteemides ringlevale
kütteveele ja soojale tarbeveele. Küttevee temperatuuri reguleerimine toimub
soojussõlmes vastavalt hoone kütmisvajadusele, lähtudes tarbija soovist ja välisõhu
temperatuurist.
Kaugkütte eelised:
- Keskkonnasõbralikkus: Suuremad katlamajad on varustatud kaasaegsete puhastusseadmetega, mis vähendavad märgatavalt õhureostust ja heitmete kontsentratsiooni tiheasustusaladel.
- Efektiivsus: Kaugküttevõrk võimaldab soojuse ja elektri koostootmist, kus kasutatakse biokütuseid, mis võimaldab kütustes sisalduva energia efektiivse ärakasutamise.
- Konkurentsivõimelise hinna tagavad keskkonnasäästlikud kohalikud kütused.
- Kaugkütte tulevik: avatud kaugküte, kus on võimalik ära kasutada heitsoojust tootmisprotsessidest või kanalisatsioonidest jooksvalt reoveelt ja päikeseenergiat.
Siinkohal pean väga oluliseks ka ära mainida koostootmisjaamade
energiatõhususe. Palju on saanud kõlapinda, kuidas biomassist toodetakse
roheelektrit, kuid seal juures on unustatud mainida, et seda tehakse biomassi
koostootmisjaamades (koos toodetakse soojust ja elektrit). Koostootmisjaamades on
kütuses sisalduva energia kasutamine tõhusam, sest kütus muundatakse samade
seadmetega nii elektriks kui soojuseks. Kütusega koldesse antavast energiast
saame kasulikult kätte ~85%. Kui me toodame elektrit
kondensatsioonelektrijaamas (nt Eesti elektrijaamas), siis me kasutame katlasse
antavast kütusest kasulikult ainult ~40%, ülejäänu läheb jahutusveega keskkonda
ja suitsugaasidega korstnasse.
Kaugkütte õige kasutamise esimene tingimus on hoone
soojuskadude vähendamine. Hoone soojuskadusid saab vähendada üldise
renoveerimise ja soojustamisega. Hoone soojusseadmete- ja süsteemide
kaasajastamisega – automaatse soojussõlme paigaldamise ja hoone küttesüsteemi
häälestamise ning tasakaalustamisega. Kaasaegne soojussõlm võimaldab
reguleerida hoone sisetemperatuuri vastavalt majaelanike soovidele alandada või
tõsta temperatuuri nii ööpäeva- kui nädalaringselt ning vältida ülekütmist.
Tasakaalustamine tagab soojuse ühtlase jaotamise majas. Elu muutub mugavamaks,
sest soojus hakkab jõudma ka radiaatoritesse, mis on aastaid leiged olnud.
Lihtsaid energiasäästunippe kaugküttega
kodus:
- Ära kata radiaatoreid kinni - seo kardinad kinni nii, et need ei kata küttekeha. Samuti tuleks liigutada radiaatori eest ära suuremad mööbliesemed, et need ei takistaks sooja õhuvoolu. Tänu sellele on õhu liikumine ühtlasem ning soe õhk ei tõuse otse lae alla.
- Kata põrandad - vaipu kasutatakse kodudes põhjusega - katmata põrandad võivad moodustada kuni 10% üldisest soojakaost. Aseta vaip sinna, kus tihedamini liigud või istud. Vaip takistab külma õhu liikumist tuppa ning tundub jalale soojemana kui katmata puit- või kivipõrand.
- Tekita toas õhuringlus - soe õhk liigub toas ülespoole, seega võib kõrgetes ruumides kogu köetud õhk lae alla koguneda. Sellises olukorras oleks kaval tekitada õhuringlus, mis ühtlustab ruumi temperatuuri erinevatel kõrgustel. Kasuta selleks ventilaatorit, mis annab nii oma olemuse kui ka tegevusega toale uue hingamise.
- Ära lase sooja välja - akende tihendamine aitab soojust hoida. Kui ukse- ja aknatihendid külmale vastu ei pea, vooderda oma kodu tuuletakistajaga asetades see ukse ette või aknalauale. Lihtne ja odav lahendus on poroloontihend või ise valmistada tuuletakistaja - vali selleks sobiv kangas ja täitematerjaliks näiteks riis, vatiin või tatar.
Lokaalkütte
lahendust kasutatakse tavaliselt kortermajade piirkondades, kus puudub
kaugküte. Eramajade puhul kasutatakse seda lahendust sellisel juhul kui
tahetakse hoida tubasid puhtana ahjudest ja sellega kaasnevast ning on võimalik
vedada küttetorustik mööda maja laiali.
Lisaks eeltoodule:
- Kuula TREA poolt toetatud Äripäeva raadio saatesarja Särtsakas tulevik saadet „Kahe allikaga soojatootmine tasub ära“: https://www.aripaev.ee/raadio/episood/kahe-allikaga-soojatootmine-tasub-ara
- Keskkonnaministeeriumi õppevideosid saate vaadata: https://kutaoigesti.ee/et/
- Projekti Baltic ForBio raames ilus TREA sulest hiljuti vähe teaduslikum ja spetsialistile mõeldud „Puitkütuste kasutaja käsiraamat“. Huvi korral saab seda lugeda lingilt: https://www.trea.ee/wp-content/uploads/2020/11/Puitk%C3%BCtuste-kasutaja-k%C3%A4siraamat.pdf
No comments:
Post a Comment