Pöörane energiahind

Suvi on möödas ja eelmisel nädalal algas taas kool. On aeg suvisest muretust puhkuserežiimist tagasi pöörduda. Uurides tähelepanelikumalt meediat, on viimasel nädalal silma hakanud hoiatavad pealkirjad nagu „Gaas ja elekter kallinevad marulises tempos“ või „Homme on elekter pööraselt kallis“.

Juba juulis oli kuulda, et 1. septembrist tõuseb gaasi hind. Eesti Gaasi hinnakiri muutus koduklientidele, hinnatõus olevat keskmiselt lausa 51%. Loodan, et kõik, kellel kodus gaasiseadmed, on seda uudist märganud ja ei avasta seda alles oktoobrikuus saabuvalt gaasiarvelt.

Elektrihind on ka Nord Pooli andmetel teinud ja tegemas suuri hinnarekordeid. 1 septembril 2021 oli Eestis Nord Pool´i börsil elektrienergia hind 110,47 EUR/MWh ja 2. septembriks lubati juba 112,63 EUR/MWh. Need mõlemad on selle aasta kõrgeimad börsihinnad (seisuga 01.09.21). Võrdluseks oli Nord Pool´i börsil elektrihind 5. jaanuaril 2021 47,29 EUR/MWh ja 6. jaanuaril 2020 30,16 EUR/MWh.

Kindlasti tõstab tulevikus energia hinda ka juuli keskel Euroopa Komisjoni poolt avaldatud ELi kliima- ja energiaalase seadusandluse pakett koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni. Paketi üldeesmärk on sisustada ELi tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada ELi üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Paketi kohta saate lähemalt lugeda: EL kliimapakett "Eesmärk 55" | Energiatalgud.

Lähtuvalt eelnevast oleks nüüd viimane aeg varbad liivast tõmmata ja hakata taas mõtlema, kuidas kodus energiat kokku hoida ning kuidas muuta enda energiakäitumist. Arvestades praeguseid jahedaid ilmu, võib arvata, et kütteperioodi alguski pole enam kaugel.

Pärast suvepuhkust püüame ka meie TREAga olla teile kõigile postituste ja töötubadega abiks. Koos tuletame meelde kõik trikid ja nipid, kuidas kodus energiat kokku hoida.  Samuti on vahepeal valminud meie projekti „Arukas elamine“ raames koduse energiakasutuse hindamise veebilahendus - https://www.livingsmart.io/ (hetkel ainult inglise keeles, peagi ka eesti keeles kättesaadav). Selle abil saab lihtsalt ja mänguliselt teada, milline koduseade kulutab enim elektrit, kuhu kaob vesi ja kas soojusenergiat on kasutatud mõistlikult. Selle veebilahenduse tulemuste ja soovituste põhjal on ehk ka lihtsam otsustada, millal on aeg muretseda uus koduseade. Tasub mainida, et vähem tarbimist on alati parem. Seega uut külmkappi ei tasu osta enne, kui vana on katki või tõeliselt vana ning väga energiamahukas.

Refereerides Rahageeniuse portaali, tuletan siinkohal meelde ka mõned lihtsad nipid, kuidas energiat ja raha kokku hoida. (https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/neli-lihtsat-ja-tohusat-nippi-kuidas-elektrikulude-pealt-kokku-hoida/)

Veendu oma küttesüsteemi energiasäästlikkuses

Eesti kliimas peab kodusid kütma rohkem kui pool aastat, seega kulub sinna kõige rohkem energiat. Samuti on seal ka kõige suurem võimalus säästa. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused. Näiteks elektril töötavate radiaatorite ja põrandakütte kasutuselevõtuks vajalik esmane investeering võib olla küll kõige väiksem, aga püsikulud on talvel kõrgema elektrihinna tõttu ka märkimisväärselt kõrgemad.

Kui armastad vannitoas jalge all sooja kivipõrandat, siis tea, et just sellel mugavusel võib olla suur mõju ka sinu talvisele elektriarvele. Vanast õliradiaatorist või elektripuhurist märksa ökonoomsem lahendus on näiteks õhksoojuspump. Kui kasutad praegu ahikütet, on soojuspump tuleohutum ja keskkonnasäästlikum variant: puudub vajadus küttematerjalide ladustamiseks ning kodu saab soojaks suitsu-, tahma- ja tuhavabalt.

Kas sulle sobib kõige paremini õhk-õhk, õhk-vesi või maasoojuspump, oskavad soovitada asjatundjad, kes annavad nõu erinevate mudelite osas ning pakuvad ka seadmete paigaldust.

Vaheta välja energiaröövlitest seadmed

Viimaste kümnendite jooksul on elektritarbimine kodumajapidamistes kordades tõusnud, sest ka elektriseadmete hulk meie kodudes on oluliselt kasvanud. Pea igas kodus leidub täna vähemalt üks digiboks, ruuter, arvuti, veekeetja ja palju teisi elektriseadmeid.

Üldiselt tasuks uut kodumasinat ostes jälgida mitte ainult letihinda, vaid ka seda, kui palju seadme ülalpidamine tema kasutusajal maksab. Kallim, kuid ökonoomsem masin tasub sageli ära paari aastaga. Hinnanguliselt hoiavad A++ energiaklassi seadmed kokku 45% energiat võrreldes pikka aega tipuks peetud A energiaklassiga. Osade koduseadmete puhul ei vasta see väide enam tõele, kuna alatest 1. jaanuarist 2021 muutus energiamärgiste määramise süsteem ja kõikidel seadmetel ei olegi enam A+++ klassi ja kõrgeim ongi A klass (vt meie jaanuari blogipostitust https://treasmartliving.blogspot.com/2021/01/uuel-aastal-uute-energiamargistega.html).

Vaata üle oma valgustid

Kas teadsid, et vanade hõõglampide kasutamisel võib valgustuse peale kuluda kuni veerand elektriarvest?

LED-valgustid muudavad peaaegu kogu kasutatava elektrienergia valguseks ja ainult 10–20% muutub teisteks energialiikideks. Hõõglamp töötab just vastupidiselt ja muudab vaid umbes 20% energiat valguseks ning ülejäänud 80% muutub soojusenergiaks (nii saad küll toa soojemaks, kuid mitte piisavalt, et ei peaks radiaatorit sisse lülitama). Tänu sellele saab LED-valgustust kasutades säästa märkimisväärselt elektriarvetele kuluvat raha ja ometi saada seejuures rohkem valgust, kui kasutades hõõglampe.

LED-lambid on halogeenvalgustusest keskkonnasõbralikumad, sest on mitu korda efektiivsemad, mis tähendab väiksemat energiakulu ning see omakorda aga väiksemat süsiniku jalajälge.

Lõpeta elektri tarbimine kallimatel tundidel

Kui oled valinud börsihinnal põhineva paketi, on oluline teada, et börsihind muutub turul iga tund. Nõnda võibki aeg-ajalt juhtuda, et varahommikul on elektrihind võrdlemisi odav, hommikuse tipptunni ajal aga juba kümme korda kallim.

Tunnihinda saab jälgida Nord Pool kodulehel, paljude energiamüüjate kodulehtedel või mobiiliäppides ning vastavalt sellele suuremat elektritarbimist odavamale ajale sättida. Näiteks kui ees seisab saunaõhtu, saad elektrihinna järgi otsustada, kas panna elektrikeris kütma kell kuus või kell kaheksa õhtul. Tarbimise ajastamisega saad kokku hoida ligi 10% elektrikuludest.

Gaasitarbimine

Gaasitarbimine on meil seotud tavaliselt söögitegemisega, vee või ruumi soojendamisega. Siin kehtib lihtne reegel, mida vähem tarbid, seda rohkem hoiad kokku. Ehk on sel talvel mõistlik loobuda toas lühikeste pükste kandmisest ja otsustada, et pikad püksid, kampsun ja villased sokid on talvel täitsa OK. Iga alandatud toatemperatuuri kraad vähendab küttekulusid umbes 5%.

Lisaks neile soovitustele soovitame sirvida ka meie blogi ja tuletada meelde KÕIK praktilised kodused energia säästmise nipid.

Lõpetuseks üks lõbus video 10 aasta tagusest ajast, kui TREA reklaamis Energiatark projekti raames säästupirni. Tehnika meie ümber muutub, kuid üks jääb: Iga päev tuleb mõelda, kuidas saab energiat kokku hoida ja mida meist igaüks saab selleks teha!