Tänu päikesele saame
kasvatada toitu ja keha saab vajalikku D-vitamiini. Lisaks sellele saame päikesekiirgust
kasutada veel mitmeti, muutes seda endale kasulikuks energiaks.
Päike on suur
gaasikera meie päikesesüsteemis. Päikeseenergia jõuab meieni kiirtena. Osasid
valguskiiri me näeme ja osasid mitte – meenutame siin päiksekiiri, mis
paistavad läbi pilvede. Päike saadab välja väga suurel hulgal energiat igal sekundil-minutil-tunnil.
Ühe ruutmeetri kohta jõuab Eestis keskmiselt maapinnale 3489 MJ päikeseenergiat
aastas, mis vastab 969 kWh/m2.
Eesti kõige
päikesepaistelisem aasta oli 2011 Saaremaal Roomassaares, kui päikesepaiste
kestus oli 2440 tundi ehk 54% võimalikust. Kõige vähem on paistnud päike Raplamaal
Kuusikul 1977. aastal – 1124 tundi ehk 25% võimalikust. Riigi ilmateenistuse
andmetel oli aasta 2019 päikesepaistelt 9ndal kohal, 1971,8 tunniga. (Muid
põnevaid ilmafakte leiate 2019. aasta kohta lingilt https://view.genial.ly/5dee0c89cd11850f6350a117/interactive-content-aasta-ilma-ulevaade-2019)
Eesti päikesepaiste
kestus (keskmiselt aastas tundides)
Loetleme
siia mõned viisid, kuidas päikeseenergiat kodus või matkal targalt kasutada:
- Kasvata endale toitu - Ainult päikese, mulla ja veega saab kasvatada juurvilju ja puuvilju. Täitsa ise kasvavad metsas tänu päikesele mustikad, metsmaasikad, -vaarikad ja murakad. Päikese soojendatud kasvuhoones saab kasvatada tomateid, kurke ja ka eksootilisi taimi nagu arbuusid ning melonid.
- Vee soojendamine - Päike aitab suvel soojendada tarbevett, kasutades selleks päikese kollektoreid või lihtsalt paaki majakatusel või hoovis. Tee tegemiseks peaks ikkagi kasutama veekeetjat. 😊
- Vee puhastamine - Kui sa oled matkal ja puhas joogivesi on lõppemas, võid täita läbipaistvast plastikust pudeli jõe või järve veega. Hoides seda vähemalt 6 tundi päikesekiirguses, kas seotult seljakotile või telkimiskohas pingil, on vesi kõlblik joomiseks. Päikese violettkiirgus tapab kõik bakterid või organismid vees.
- Toidu küpsetamine - Päikese käes saab kuivatada puuvilju, juurvilju ja kala. Samuti on kasutuses Päikeseahjud. Selline päikeseenergia abil küpsetamine hoiab telkimisplatside lähedal ära „lageraie“ lõkkepuudeks ja samuti saab toiduks valmistada midagi paremat kui mustaks põlenud vorstike. All olevalt pildilt saate näha päikeseahju tööpõhimõtet.
https://science.howstuffworks.com/environmental/green-science/solar-cooking1.htm
- Riiete kuivatamine - Pesukuivati on suur elektritarbija ja selle asemel võiks suvel kasutada riiete kuivatamiseks päikeseenergiat. Valgus ja kuumus jõuab päikeselt maapinnale 8 minuti ja 19 sekundiga, riided küll nii kiiresti kuivaks ei saa.
- Väikeste elektriseadmete laadimine - Väikeseid laetavaid elektriseadmeid nagu nutitelefon ja tahvelarvuti saab laadida „Päikeselaadijaga“ – laadija mis on varustatud päikesepaneelidega. See on odav ja lihtne viis kodus elektri kokku hoidmiseks. Nii saab kasutada ka päikeseenergiat korteri aknalaual ja samuti tuleb see kasuks suvel matkates. Väiksed taskuarvutid on juba ammusest ajast varustatud väikse päikesepaneeliga.
- Õuevalgustid - Suvel saab kaunistada oma aeda päikesepatareidega valgustitega, mis laevad ennast ise päeval ja on kaunid terve öö.
- Maja kütmine - Kui majal on rohkem aknaid ja klaasseinu lõuna suunas ja vähem klaaspindu põhja suunas on võimalik hoida kokku küttearvetelt. Läbi suurte lõunasuunas asetsevate klaaspindade aitab päike enda energiaga kütta toa soojaks seda eriti varakevadel.
- Kodune elektritootmine - Paigaldades maja katusele PV-paneelid, saab meist igaüks hakata prosumeriks. Prosumer mitte ainult ei tarbi, vaid ka toodab ise päikeseenergiast elektrienergiat. See on üks arenevamaid ja popimaid päikeseenergia kasutamise viise. Sellest räägime lähemalt ka järgmises peatükis.
Kodune elektritootmine
Päikeseelektrijaama paigaldustööde järjestus:
- Elektriprojekti koostamine;
- Elektrilevi liitumistaotluse ja Elering AS-i taastuvenergiatoetuse taotluse esitamine;
- Päiksepaneelide paigaldamine;
- Elektritööd;
- Elektripaigaldiste nõuetekohasuse tunnistus.
PV-jaama rajamisel peaks arvestama:
- PV-paneeli pinda 2% võrra kinni kattes või varjates võib tootmisvõimsus väheneda kuni 70%. Seetõttu on just statsionaarse päikesejaama projekteerimisel äärmiselt oluline arvestada varjudega. Samuti tuleb teada, et paneelidele koguneb aegamisi mustust, mida tuleks eemaldada. Mustusest tingitud tootlikkuse vähenemine võib olla kuni 5%.
- Suurim paneelide tootlikkus saavutatakse jaheda ilmaga, madala temperatuuri korral just varakevadel või hilissügisel, kui päikese intensiivsus on kõrgem. Eesti kliimas toodavad päikesepaneelid rohkem elektrienergiat just rannikualadel ja saartel, kuna nendel aladel on tuulisem ning see tagab parema jahutuse. Teiseks põhjuseks on pilvkatte vähesem esinemine kui sisemaal. Just madalama temperatuuri mõjul on Eestis PV-paneelide tootlikkus võrreldav Saksamaa paljude piirkondadega. Seega on paneelide puhul tähtis ka temperatuurikoefitsient, mis näitab, mitu protsenti langeb PV-paneeli toodang iga kraadi kohta, mis paneel kuumeneb üle elemendi normaaltemperatuuri (NOCT, tavaliselt 45 °C).
- Mono - ja polükristalliliste PV-paneelide temperatuurikoefitsiendid on vahemikus −0,32…−0,51 %/°C, mis tähendab, et iga kraad üle 45 °C PV-paneeli pinnal vähendab tootlikkust keskmiselt 0,4%. Päikeseelektrijaama rajades on seega kadudel oluline roll ning süsteemi planeerides tuleks eelkõige jälgida kaabeldusest, inverterist, varjutusest ja paneelide paigutusest tulenevaid kadusid.
Vaata ka allolevat lõbusat videot päikesest ja
päikese energia kasutusest:
No comments:
Post a Comment