Keskkonnasõbralikud lugemissoovitused suvepuhkuseks

See suvi on eriline, kuna koroona tõttu on paljud eestlased otsustanud sooja mere äärde sõitmise asemel veeta oma suvepuhukus Eestis suvekodus või suvilas, kus on aega oma hinge kosutada mõne huvitava raamatuga. Lisaks ilukirjandusele võiks lugeda ka mõnda raamatut, mis jagab keskkonnasõbralikke teadmisi, sest just maal märkame enim kaunist loodust ja keskkonda meie ümber.

Eestis on endiselt palju maakodusid ja suvilaid, kus pole elektrit ja nendeni elektrikaabli vedamine on väga kallis. Selleteemaline artikkel ilmus ka mõni nädal tagasi Eesti Päevalehes (Elektrilevi küsib 530 meetri kauguselt kaabli vedamise eest 22 000 eurot. Maapere võibki vooluta jääda. 30.06.2020 Eesti Päevaleht). Seega, kui sa istud maakodu hoovis ja mõtled, et külmkapp külma karastusjoogi ja jäätise hoidmiseks oleks ikka hea, soovitame lugeda raamatut „Elekter päikesest ja tuulest“, lood Eesti inimestelt ja kasulikud vihjed ise elektri tootmiseks. Raamat ilmus aastal 2012, seega võivad raamatus esitatud tehnoloogia ja lahendused juba vananenud olla, kuid innustavat juttu on raamatus küllaga.

Raamatust leiate valiku põnevaid jutte taastuvenergialahenduste kohta suvekodudes, nt pikaaegse Von Krahli teatri juhi Peeter Jalaka unistuste kodust mereääres Topul; kuidas on jõudnud taastuvenergia Eesti väike saartele nagu Prangli, Mohni, Osmussaare, Naissaare, Vaindloo, Hobulaid; Ala-Rõuge külalistemaja vana vesiveski moodne kasutus; moodsad lahendused Piusa külastuskeskuses ja ABB tehasekontori katusel. Lisaks neile personaallugudele leiab raamatust ka käsiraamatule kohaselt üldiseid teadmisi elektrist ja selle tootmisest ning ülevaate arvutustest ja seadmetest, mis on vajalikud väiketootjale.

Toon siia lühidalt raamatust kaks näidet, kus mandri-Eestis elatakse ilma Elektrilevi ühenduseta mitte omal soovil, vaid ebamõistlikult kalli hinna pärast.

Raamatu kirjutamise ajal oli Lääne-Virumaal Suigu külas kaks maja: üks seisis tühjana ja teises elas Mart Saarne. Raamatus räägib Saarne, et elektriliin tema majapidamisse ei tule ja elektrit ei ole varem kunagi Tagavälja talus olnudki. Elektri lubajaid olevat aga õue peal seisnud küllaga, eriti aegadel, kui valimised tulemas, kuid lubadused on vaid selleks jäänudki. Ikka on toodud põhjuseks, et pole mõtet ja tahtmist või liiga kallis ning keeruline asjaajamine.

Õhtul televiisori vaatamiseks on Saarne aja jooksul palju erinevaid viise katsetanud. Kord ajanud ta traktori vastu köögiaknet, vedanud juhtmed tuppa  ja laadinud traktori akude pealt toas akusid, et telekas saaks voolu ja tema uudiseid vaadata. Huvitavatest koduseadmetest on Saarne talus vana Rootsi külmkapp, mis algselt töötas petrooliga, aga tuli gaasi peale ümber ehitada, et odavamalt hakkama saada.

Lõpuks valis Saarne elektrikriisist päästeteeks taastuvenergia ja ütleb: „Päiksepaneelid, tuulegeneraator ja akud tunduvad küll esimese hooga kallid, aga pikemas perspektiivis tuleb ikkagi soodsam kui leping Eesti Energiaga. Samuti oma aias toodetud elektri eest ei pea maksma, sest tuul ja päike on ju puhta tasuta käes.“. Tagavälja talus toodavad nüüd elektrit päiksepaneelid (520W) ja 14-meetrise mastiga tuulik (500W). Vaata tehnilist lahendust all pool.

Sarnane lugu on raamatus ka Otepää kandis asuvast Kösti talust. Talus oli 1930ndatel elekter, aga aja jooksul on metallivargad koos elektriliinidega ära varastanud ka elektri. 2005 aastal tegi Eesti Energia neile pakkumise uute liinide ehitamiseks ja liitumistasu osas, milleks aga kujunes mitme maja hind.

Ka Kösti talu pererahvas oli alguses sunnitud kasutama autot akulaadijana elektritööriistade laadimiseks ja arvutist teleka vaatamiseks. Sealt edasi oli järgmine samm bensiinigeneraator, kuid suur bensiinikulu ja generaatori podin hakkasid peagi maaidülli tõsiselt häirima. Nende teel taastuvenergiani olid veel mõned jätkusuutmatud katsetused, millega saate tutvuda raamatus. Lõpuks jõudsid nad ikkagi taastuvenergiani ja avastasid enda rõõmuks, et Otepää kandi kuplite ja metsa vahel on isegi piisavalt tuult, et katta ära nende talvine elektrivajadus. Nüüd annab nende kodule elektrit 18-meetrise mastiga tuulik (760W) ja päiksepaneelide komplekt (640W).

Tagavälja talu elektrisüsteemi tehniline lahendus (vasakul), Kösti talu lahendus paremal.

Selle raamatu peamine mõte tuleb Peeter Jalakalt: „Kui ressursse on piiratud, siis see distsiplineerib. Ei saa jätta televiisorit mängima, vett kraanist jooksma, tulesid põlema.“ Seda mõtet peaks kõik meeles hoidma ka mugavas ja piiramata ressurssidega linnakorteris. Igasugune arutu tarbimine on keskkonnakahjulik, kas kaudselt või otseselt.

Teiseks raamatuks mida soovitame lugeda ja sirvida on Bea Johnsoni „Jäätmeteta KODU Kuidas elada prügivabalt?“ (Raamat on küll kirjutatud Ameerikas elava kirjaniku poolt, kuid sisse on toimetatud palju Eesti lahendusi.) See teema väärib kindlasti läbimõtlemist, kuna suvekodus ei käi prügiauto oma iganädalasel tiirul ja kõik sinna viidud jäätmed tuleb tagasi linna prügikonteinerisse viia.

Raamat on inimesele, kes tunneb ennast ära mõnes nendes mõtetes: kasutad liigselt autot, pakid asju ühekordsesse plastkottidesse, jood palju pudelivett, kasutad ja viskad ära hulganisti paberätte ja salvrätikuid ning kasutad toksilisi tooteid kodu koristamiseks ja keha eest hoolitsemiseks.

Raamatu sissejuhatuseks on jätkusuutlikkuse mantra „kärbi, korduskasuta, käitle, komposteeri, keeldu“, seda peaksime kõik tarbimise kõrval meeles pidama.

Samm 1: Keeldu (sellest, mida sa ei vaja)!

Kõik mida vastu võtame, loob nõudlust rohkem toota. Tarbimisühiskonnas on külluslikult võimalusi keeldumiseks:

• Ühekordne plastik – ühekordsed plastikkotid, pudelid, topsid, kaaned, kõrred ja söögiriistad. Need tooted on Vaikse ookeani prügisaare ning maantee ääres, linnades, parkides ja metsades nähtav reostus allikas.
• Tasuta asjad – hotellitoa tualett-tarbed, peokingitused, toidunäidised, nännikotid. Kas need ikka on tasuta? Tasuta esemed valmistatakse odaval viisil peaasjalikult plastikust, mis tähendab, et need lähevad kiiresti katki. Iga vabriku- või plasttoode on suure süsinikujäljega ning keskkonnakulu.
• Rämpspost – lugematu hulk inimesi viib rämpsposti postkastist otse paberiprügisse. Kuid selle teoga hoitakse üleval rämpsposti saatmist. Rämpspost aitab kaasa metsade kadumisele ning kasutab hinnalisi energiaressursse. Eestis aitab rämpsposti vähendada postkastile märgise „Siia ainult tellitud post“ lisamine.
• Mittejätkusuutlikud harjumused – eraldi pakitud toit, ostukviitungite ja visiitkaartide vastuvõtmine, üleliigse pakendi ostmine.

Kõik mis sul öelda tuleb on: „Vabandage, kuid mul ei ole prügikasti“

Samm 2: Kärbi (seda, mida sa ei vaja ja millest ei saa keelduda)!

Kärpimine ja vähendamine on kohene leevendus meie keskkonnakriisile. Kärpimine annab tulemuseks lihtsama elustiili, mis võimaldab kvantiteedi asemel keskenduda kvaliteedile ning asjade asemel kogemustele.

Kolm harjumust mille abil kodus olevaid asju aktiivselt vähendada:

• Varasemate tarbimisharjumuste hindamine. Enne millegi uue koju ostmist hinda proportsionaalselt selleks töötatud aega. Varasemate ostude annetamine või müümine toetab teise ringi turgu ning kogukonda. Vähem tähendab vähem muretsemist, koristamist, hoidmist parandamist või hiljem äraviskamist
• Praeguse ja tulevase tarbimise koguse ja suuruse kärpimine. Ostlemise piiramine (uue ja kasutatud puhul) hoiab selgelt kokku väärtuslikke ressursse. Mida silmas pidada tarbimise juures: pakendi vähendamine (kas saan lahtist kaupa osta?), auto kasutamine (kas saan rohkem rattaga sõita?), kodu suurus (kas saan väiksemasse kolida?), isiklikud mõjud (kas vajan seda?), tehnoloogia (kas saan ilma hakkama?) ning paberid (kas mul on vaja seda printida?)
• Tarbimist toetavate ja selleni viivate tegevuste vähendamine. Kokkupuude meediaga ning vaba aja veetmiseks ostlemine võib hulgaliselt inspiratsiooni pakkuda, kuid seda rahastav sihtturundus ja seda omakorda soodustav kaval kaupade tutvustamine võib meid panna tundma end hoopis halvasti. 

Kuigi uuskasutuspoed on mugav viis asjadest kiiresti vabaneda, siis on ka palju teisi kohti, mis on kasutaud esemete jaoks isegi kohasemad. Näiteid Eesti teiseringi ettevõtetest. Uuskasutuspoed nagu Uuskasutuskeskus ja Sõbralt Sõbrale ja taaskasutuskeskused. Antiigi- ja vanavarapoed (nt Idla Antiik, Mööbeldaja, Antiigladu, antiigistuudio.ee) vanavaralaadad: Luige vanavara- ja käsitöölaat, Alastkivi vanavara laat. E-poed: mobiilrakendus Basaar, Paavli kaltsuka ja Taaskasutusekskuse Sahtel e-pood. Edasikinkimise võimalus on sotsiaalmeediakanalites, kus saab küsida ning anda tasuta või sümboolse summa eest soovitud kaupa. Eesti erinevates linnades ja külades on ka tasuta asjade poed (nt Kraam Tallinnas). Heategevuspoed on Tallinnas Aarete Laegas, EMMA pood, Magda Misjonipood. Pärnus on näiteks Jenny Kruse (https://jennykruse.ee/) laeva ehitamiseks, parandamiseks ja misjonitegevuse toetamiseks Jenny Kruse pood. Lisaks on veel Vintage-poed, kasutatud rõivaste kauplused, kirbuturud, iseteenindavad kirbuturud, komisjonipoed, kirikud, misjonipoed, müügigrupid Facebookis.

Samm 3: Korduskasuta (seda, mida tarbid, ning millest ei saa keelduda ega loobuda)!

Korduvkasutus tähendab toote kasutamist selle algsel toodetud kujul mitmeid kordi, et suurendada selle kasutust ning tõsta selle kasulikku eluiga. Korduvkasutamine tegeleb nii tarbimise kui ka loodushoiuga ning võimaldab möödapääsu äraviskamisest. See suudab efektiivselt kaotada raiskava tarbimise, leevendada ressursside kulutamist ning pikendada soetatud eseme kasulikku eluiga.

Tartus tegutseb SPARK Makerlab, mis on ühiselt kasutatav töökoda kõigile huvilistele. Päris uus on Apraaditehases asuv Paranduskelder, mis on keldrikorrusele avatud töökoda, mis korraldab parandamisele ja taaskasutamisele suunatud koolitusi ning töötube, organiseerib  tööriistavahetust ning on keskkonnaks taaskasutuspõhistele mikroettevõtetele. Üle eesti on ka ettevõtteid, kes on spetsialiseerunud tööriistade ja muu tehnika laenutamisele.

Samm 4: Käitle, taaskasuta (seda, mille puhul ei saa keelduda, kärpida ega korduskasutada)!

Taaskasutamine sõltub hetkel liiga paljudest muutujatest, et olla jäätmeprobleemi usaldusväärseks lahenduseks. Iga ostuga tuleks hinnata toote elutsüklit, kaasa arvatud taaskasutamist. Taaskasutus säästab energiat, hoiab kokku looduslikke ressursse, suunab materjali prügimägedest eemale ning loob nõudluse taastatud materjalide järele.

Näiteks Eestis tegeleb ettevõte WeeRec (https://weerec.ee/) elektri- ja elekroonikajäätmete käitlemisega ning sekundaarsete plastide taaskasutusse suunamisega.

Samm 5: Komposteeri

Komposteerimine on looduse viis taaskasutada, lagundada aja jooksul orgaanilised materjalid ning tagastada toitained pinnasele. Kolmandik kodumajapidamise jäätmetest on orgaanilised seega komposteerimine prügi vähendamiseks on väga arukas lahendus.

Kompostimisnippe jagab veebileht https://www.kompostiljon.ee/. Vermikompostiusse saab osta kalastustarvete kauplusest ning ettevõtetelt, kes tegelevad kompostimistarvikute müügiga. Pilk tasub ka peale heita Negavatt konkursilt tuule tiibadesse saanud siseruumides kasutamiseks mõeldud elektroonilisele komposterile Festera (https://wastefox.ee/)

Jäätmevabadus peaks olema elustiil ning kui tahta seda pikaajaliselt praktiseerida tuleb see muuta enda jaoks mugavaks ja tegeliku eluga kooskõlas olevaks.

Seda raamatut sirvides rannas või suvila hoovis tasub lugeda lk 64 mõtet „D-vitamiini madala taseme eest hoiatab ka Keskkonnaministeeriumi koostatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“, kuna kliimasoojenemisest tulenevalt on prognooside kohaselt Eesti talved sombusemad ning pilves. See aga vähendab D-vitamiini süsteesi ning teisipidi suurendab depressiooni riski (2016 keskkonnaministeerium).“

Tänapäeval saab randa või maakodu tagahoovi võtta raamatu kaasa ka ekraanil. Üks digiraamat mida soovitan veel lugeda on TREA poolt projekti Energiaarukas kogukond raames välja antud „Energilised inimesed, 6 energiapäevikut“. Raamatus on kajastatud kuut erinevat lugu energiakasutusest:

• Autoinimene. Jutt sellest kuidas hoida kokku autokütustelt ja liikuda rohkem jala või kergliiklusvahendiga.
• Noor pere. Jõulud. Energiaseire noore pere kodus jõulupühade aeg 2018 ja üldine energiakasutus kodumajapidamises.
• Väikemajapidamine. Lihtsad valikud. Energiasääst algab Energiakäitumise muutmisest, mille mantra oleks: uuri – saa aru – muuda.
• Korteriühistu juhatuse liige. Remontida, aga kuidas? Takistused korteriühistus ja renoveeritud kortermaja plussid.
• Väiketalunik. Toob ahjupuud oma metsast. Traditsioonilised halupuud ja 21. sajandi puitkütused.
• Hajaenergeetik. Toodab elektri ise. PV-jaam kaksikelamu katusel

Raamatu leiate lingilt: https://www.trea.ee/wp-content/uploads/2018/11/TREA_Energilised-inimesed_EstLat_SEC.pdf

Nautigem suve arukalt ja ärgem unusta kasutada päikesekreemi D-vitamiini varude kogumisel 😊