Kõige käepärasem, kiirem ja odavam viis suurendada oma kodu
energiatõhusust, on parandada enda ja oma pere energiakäitumist. Energiakäitumine väljendub selles, kuidas energiat majapidamises, elukorralduses ja
liikumisvajadustes kasutatakse. Meie energiakäitumine on kinni jäänud
harjumustesse ja tavadesse, lisaks sellele mängib suurt rolli ka teadmatus. [1] Euroopa Keskkonnaagentuur on hinnanud, et kui
muuta oma käitumist, vabaneda raiskavatest harjumustest ning renoveerida oma
kodu, on oodata käitumislikku kokkuhoidu vähemalt 15% [2].
Miks on energiakäitumine oluline?
- Energiakäitumist saab muuta KIIRESTI, KOHE;
- energiakäitumist muuta on ODAV, väga ODAV;
- seevastu taristuinvesteeringud on kulukad ja võtavad aastaid;
- energiasääst toob otsest kasu ja rahalist kokkuhoidu;
- vähendame süsinikuheidet ja leevendame kliimamuutuseid. [1]
Energiakäitumise oluline osa on oma energiatarbimise
monitoorimine. Leibkonna liikmed peaksid huvituma energiatarbimisest ja
-arvetest ning neist aru saama, eriti juhul, kui kulud on ebatavaliselt kõrged.
Elektrienergia tarbimist saab mugavalt jälgida nt Eesti Energia või mõne muu
elektrimüüja mobiilirakenduse abil. Enda majapidamise soojusenergia ja
veekasutuse jälgimine on keerulisem. [1]
Smart Living projektijuht Annika on jälginud enda
kodumajapidamise kommunaalkulusid juba aastaid. Selleks kasutab ta kõigile
tuttavat Excelit. Annika sisestab Excelisse enda kommunaalarvetelt iga kuu
kasutatud elektrienergia koguse (kWh), kasutatud vee (m3) ja kütte
eurodes ning arvutab sellest kWh. Nii on väga lihtne enda tarbimist
graafiliselt jälgida.
Annika elab 38,5 m2 korteris ja tema leibkonnas
on 2 inimest.
Elektrienergia kulu graafik näeb välja selline
Joonis
1.1 Annika elektrienergia kulu graafik perioodil 01.05.2016–30.04.2020
Annika kortermaja renoveeriti 2019 aasta suvel, selle
käigus toodi majja elektriboileri asemel linna soe vesi. Sellest on tingitud
suur kukkumine juuni-juuli elektritarbimises
(vt joonis 1.1). Oktoobris käis Annika elukaaslasega nädal aega puhkamas
ja ka seda on graafikult näha (vt joonis 1.1). Veebruari tarbimise langus on
tingitud sellest, et veebruaris on vähem päevi kui teistes kuudes.
Aastal
2018 oli Eesti keskmise kodumajapidamise elektrienergia kulu aastas 3086,62 kWh
[3]. Annika kodus oli elektrienergia kulu viimasel 12 kuul 2463 kWh (mai 2019 –
aprill 2020).
Veetarbimise graafik on vähem mõjutatav välistest
tingimustest. Juuli ja augusti vahel on näha suurt hammast (vt joonis 1.2), aga
see tulenes remontöödest ja veearvestamise meetodist. Tavaliselt on Annika
majapidamises veetarbimine keskmiselt 10 m3. Annika on usin
spordiklubi külastaja ja käib seal ka pesemas. Huvitav on see, et märtsis ja
aprillis 2020 oli spordiklubi kinni, kuid see ei väljendu kuidagi
graafikul.
Joonis
1.2 Annika veetarbimise graafik perioodil 01.01.2017-30.04.2020
Soojusenergia jälgimise on Annika eriti tõsiselt
ette võtnud. Varem kogus ta tabelisse soojusenergiat ainult eurodes, kuid
pärast TREA-sse tööle asumist lisas ta tabelisse ka kuu keskmised temperatuurid
(vt joonis 1.3), et andmed oleks võrreldavad, kuna Eestis pole ju aastad ega
kuud vennad [4]. Samuti arvutab ta tabelis eurodest kulunud kWh-d. Alates 01.01.2019
on Fortum Tartu soojusenergia müügihind 48,50+KM [5].
Joonis
1.3 Annika soojusenergia jälgimise Exceli tabel
Soojusenergia eest tasutud summadest moodustub joonisel
1.4 olev graafik, kust on selgelt näha, et 2019 aasta suvel on kortermajades
teostatud renoveerimistööd, samuti mõjutas tulemusi ka erakordselt soe talv
aastatel 2019-2020, mida on näha ka tabeli keskmistest temperatuuridest.
Joonis
1.4 Soojusenergia eest tasutud summad aastatel 2016-2020
Energiakäitumine Oma kodu kohta sama huvitava info kogumist ja analüüsimist soovitame igaühele!
Projekt Smart Living soovib lahendada üht paljudest
ühiskonna probleemidest, milleks on personaalse energiakasutuse ja
energiakäitumise simulatsiooni ja statistika puudumine. Nimelt luuakse projekti
raames interaktiivne platvorm, kuhu iga majapidamine saab sisestada enda
energiakulud ja kodused energia seadmed luues nii enda kodu simulatsioon.
Sellel platvormil on võimalik katsetada erinevaid lahendusi, kuidas on võimalik
enda kodu muuta energiatõhusamaks, nt vahetada välja hõõglambid LED pirnide
vastu või vähendades toas temperatuuri 1 kraadi võrra. Lisaks võimaldab see
platvorm võrrelda oma energiatarbimist, teiste samalaadsete kodudega.
Selleks, et projekti raame loodud interaktiivne platvorm
tuleks võimalikult mitmekesine, palun täita küsitlus enda energiakasutuse
kohta: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfybAhC4aKJt2kxqBrGyJTgIB6uu6zcDOud0w8FdA_qabGtiw/viewform?usp=sf_link
Küsitlus on täiesti anonüümne, me ei küsi Teie nime ega
aadressi, kuid Teil on vaja teada enda majapidamise viimase aasta kommunaalarveid
ja veidi aega.
Kasutatud
kirjandus:
1.
Roose,
A., Ligi-null-energia inimene. Sirp. 2018. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ligi-null-energia-inimene/
2.
Achieving
energy efficiency through behaviour change: what does it take? European
Environment Agency, 2013. https://www.eea.europa.eu/publications/achieving-energy-efficiency-through-behaviour
3.
Statistikaamet.
http://andmebaas.stat.ee/?lang=et
4.
Riigi
Ilmateenistus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/
No comments:
Post a Comment