Wednesday, 14 October 2020

Teeõhtu Kappermäel „Maamajapidamiste keskkonnasõbralik energia tarbimine ja tootmine“

Kätte on jõudnud aeg kuulutada välja meie järgmine töötuba. Seekord suundub TREA meeskond Otepää kanti. Seal tutvustame samu teemasid, millest räägiti Tartu töötoas ja lisaks on meil erikülaline Robert Mägi Solarflow OÜst.


Seekord saab lisaks kodumasinate monitoorimisele, nupukale kasutusele ja energiamärgistele teada ka, kuidas panna päikseenergia enda kasuks tööle.

Töötuba/Teeõhtu toimub 23. septembril kell 18.30, Kappermäel Lokumardi Talus (Google Map ja Waze otsing Kappermäe Selts).

Rohkem infot: https://www.trea.ee/blog/teeohtu-kappermael-maamajapidamiste-keskkonnasobralik-energia-tarbimine-ja-tootmine/





Monday, 5 October 2020

Töötuba „Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus“

 

Vihmasel teisipäevasel päeval (29.09.20) toimus Tartus SPARK Demo keskuses Smart Living projekti esimene kodumajapidamistele suunatud töötuba „Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus“.


Töötuba oli küll rohkem loengu nägu, kuid tegevust jätkus siiski ka publikule. Alustuseks rääkis projektijuht Annika natuke Interreg Eesti-Läti piiriülese programmi projektist Smart Living ehk Arukas Elamine. Siinkohal väärib üle kordamist projekti eesmärk, milleks on Aruka Elamise kontseptsiooni levitamine ehk teadlikkuse tõstmine ja meelde tuletamine, et meist igaüks saab energia säästu panustada oma aruka käitumisega ja läbi selle aidata kaasa kliimamuutuste peatumisele.

Annika tutvustas ka uusi ja juba tuttavaid nippe, kuidas oma kodumasinaid nupukalt kasutada. Sellekohase infolehe leiate siit: https://drive.google.com/file/d/1san_XRzXDYXe-QH3nh0IXRDlG6j6wgvD/view?usp=sharing

Annika tutvus töötoa ettevalmistamisel erinevate äppidega, mis pakuksid sarnaseid nippe, kuidas arukamalt elada ja oma kodumasinaid kasutada. Parim äpp, mida julgeme ka siin soovitada, on „Eco Life Hacks“. Sealt saad sa alustuseks teada oma süsinikujalajälje ja edasi saad lugeda juba põnevaid soovitusi ja nippe alamkategooriatest: tarbimine, energiakasutus, toit, kodu, jäätmed ja vee kasutus. Seega, kes ei soovi paberkandjal nippe lugeda leiab need ja palju muud huvitavat sealt äpist.

Annika ettekandega saate tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/1DBY-1OcSAZVaeTYdZajP9J9GlidzXhxI/view?usp=sharing

Marten tutvustas, kuidas ja mida kodus mõõta. Arukas elamine algab sellest, et me teame, kui palju me tarbime. „Seni kui pole selgeks tehtud oma (energia)kuluallikaid ei ole võimalik hästi aru saada ka oma energiasäästu võimalustest“.

Marteni soovitused Aruka Elamisega alustamiseks:

  • Tutvu oma (elektri)energiaarvetega;
  • Selgita välja suurimad elektritarbijad (kütteallikad, elektriboiler,…);
  • Võimalusel kontrolli tulemust mõõtmisega;
  • Hinda oma tarbimisharjumisi, tutvu säästunippide ja soovitustega – arutle enda ja perega milliseid saad rakendada;
  • Ka vaid oma energiatarbimist teadvustades ja vähendades, saad sa teadlikuks ehk arukaks tarbijaks!


Marteni ettekandega saate tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/1Coi5jyQJ4IvqfULbcgSYlRT3Wrj-p73n/view?usp=sharing

Lisaks rääkis Martin kodumasinate ja lampide energiamärgistest. Lisaks leiate tema ettekandest pikema tutvustuse valguse ja valgustite kohta. Martini ettekanne: https://drive.google.com/file/d/1gXqbUoTTYGhaShHeOC4OZ118x9tqPy47/view?usp=sharing


Väga hea ülevaate praegustest ja uutest energiamärgistest saate Boschi koduseadmete veebilehelt:  https://www.bosch-home.ee/miks-valida-just-bosch/jatkusuutlik-tootmine/energiamargis. Uued energiamärgised alatest 2021. aastat määratakse külmkappidele, nõudepesumasinatele, pesumasinatele, televiisoritele ja lampidele. Uued energiamärgised tähendavad seda, et kaovad „+“ märgid A tagant. Kui praegu võime mõelda, et iga „+“ A taga muudab ta 10% efektiivsemaks eelmisest, siis tulevikus on kindel A kuni G süsteem ja praegused A +, A++, A+++ jagatakse sinna vahemikku. Uuendusena lisatakse energiamärgistele QR kood, mille abil saab toote kohta täiendavat infot.

Lisaks üritasime kohaletulnutes tekitada ootusärevust, näidates tahvelarvutitest neile valmivat energiasäästu veebirakendust. Veebirakendus on leitav aadressilt: http://smartliving.flowin.lv/. Praegu on igaühel sealt võimalik teada saada, milline elektrienergia kaustaja ta on. Selleks on vaja teada oma keskmist elektritarbimist (kWh) kuus ja saadki teada, kas sa oled võrreldes teistega oma energiatarbimisega punases, oranžis või rohelises lahtris. Tulevikus on võimalik sealt edasi veebirakendusse sisse logida ja rakenduses enda virtuaalses kodus erinevaid energiatõhususe meetmeid katsetada. Sealt saad teada, kuidas just Sina saad enda kodus energialt säästa. Olgu siis selleks vana külmkapi asendamine uuega või vanade valgustite asendamine LED valgustitega. Samuti hakkab veebirakendus jagama neid samu eelmainitud infolehelt leitavaid nippe.



Päev lõppes lõbusa Kahootis toimunud energiaviktoriiniga, kus võitja oli igaüks, kes tuli kohale ja sai meeneks toreda Aruka Elamise külmkapimagneti.


Töötuba „Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus“ asub nüüd väikestviisi ringreisile. Sama teemat on plaanis tutvustada veel neljas Lõuna-Eesti väikelinnas. Eks me näe, kuidas uus koroonapuhang meid kõiki mõjutab, kuid loodame kohtuda juba oktoobris järgmiste toredate inimestega.

Kui peale selle postituse lugemist on sul tunne, et tead Lõuna-Eesti väikelinna kogukonda, kes sooviks saada rohkem teada Aruka Elamise kunstist, anna meile julgelt teada info@trea.ee.




Sunday, 13 September 2020

Töötuba "Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus!"

Kuidas säästa kodus elektrit ja raha, kasutades kodumasinaid õigesti ja nupukalt? Mida tähendavad energiamärgised kodumasinatel ja valgustitel? Tule 29. septembril kell 17.30-19.30 töötuppa "Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus!", mida viib läbi Tartu Regiooni Energiaagentuur ja saa teada!

Töötuba on osalistele tasuta ning toimub Tartus SPARK Demo hoones, Narva mnt 3.
Vajalik on eelregistreerimine siin: https://forms.gle/NqdSPrX3q39SvXie6

Rohkem infot: trea.ee
Loe lisaks: treasmartliving.blogspot.com





Aruka elamise nipid

Suvi on läbi ning on aeg tagasi pöörduda tavapärase kodurežiimi juurde. Selleks tuletame teile graafiliselt meelde mõned lihtsad energiasäästu nipid kodus:


Kui Teie kodul on ühe või kahekordse klaasiga aknad, kaaluge nende vahetamist energiatõhusamate - 3 kordse klaasiga akende vastu. Nii hoiate talvel kokku küttekuludelt ja pakasel talvepäeval saate nautida kauneid jäälilli. Suvel aitab siseruumide ülekuumenemise vastu päiksesirm või aknakatted.





Enne talve täitke kõik praod ukse- ja aknaraamides. Pragude kaudu poeb külm tuppa!



Vaipade ja vaipkatete kasutamisega saab hõlpsasti vähendada soojuskadu läbi põranda.

 



Esimestel jahedatel päevadel võiks kütte sisse lülitamise asemele panna selga soojema džempri ja jalga sussid ning võtta voodisse ühe lisa teki. Ehk ei pea kohe esimeste jahedate ilmadega kütet sisse lülitama.





Kõigest üks lõunapoolne aken suudab valgustada 20 kuni 100 korda endast suuremat ala.




Koos sügisega on saabunud külmemad välisõhu temperatuurid, kuid päikesel on veel jõudu küllaga. Tõmmake akende eest ära kardinad ja nautige toas veel kestvat päikesevalgust ja -soojust.




Keskkonnahoidlik eluviis võib mõnikord tunduda keeruline, aeganõudev või kallis, aga see võib olla ka väga lihtne: lihtsalt kustuta tuled!



Ärge jätke elektroonikaseadmeid terveks päevaks töötama. Lülitage seadmed sisse ainult siis, kui neid vajate. Lülitage välja ka telekas ja raadio kui lahkute toast või lähete kauemaks eemale. 



Ooterežiimis olevad seadmed võivad keskmise majapidamise elektritarbimisest moodustada kuni 10%. Võtke juhe seinast välja ja säästke elektrit.



Külmkapid ja külmikud töötavad kõige tõhusamalt siis, kui nad on täis, seega hoidke oma külmkapp võimalikult täis (kasutada nt veepudeleid, kui pole muud külmkappi panna). Siiski peab olema ettevaatlik, et külmkapis ei oleks liiga palju asju, sest see takistab õhuvoolu ja seetõttu peab seade rohkem tööd tegema.



Lülitage ahi välja paar minutit enne kui toit valmis saab – ahjus juba olev soojus jätkab toidu küpsetamist nii kaua, kuni toit on valmis. Enne söömist alati kontrollida, et toit oleks valmis.



Üritage igal nädalal üks kord vähem pesu pesta. Isegi siis, kui pesete pesu külma veega, võidate ühe vähema pesukorraga palju elektrit ja säästate vett.




Kuivatisse lisatud kuiv rätik vähendab tunduvalt kuivatamisaega. Olulise elektrienergia säästu saavutate, kui kuivatate riideid õhu käes. 



Pole paremat lõhna kui on värskelt pestud ja õues kuivanud linadel, rätikutel ja riietel. Kuivatage pesu õues pesunööril või toas. 



Lõpetage raha kulutamine pudeliveele, mis on pakendatud plastikpudelitesse. Osta parem korduvkasutatav klaasistpudel, mida saad kraaniveega täita. Nii säästad raha ja aitab planeeti.



Keerake hambapesu ajaks kraan kinni – väike liigutus, kuid säästab mitu liitrit vett.



Koguge vihmavett, et oma toa- ja aiataimi kasta.



Miljardite puude istutamine üle maailma on üks parimaid ja odavamaid viise, kuidas CO2 eemaldada atmosfääris võitlemaks kliimakriisiga. Kasvamise ajal puud neelavad ja säilitavad CO2, mis on peamine kliimasoojenemise põhjustaja. Parim aeg puude istutamiseks on kevadel või sügisel.



Päris paberist raamatud on imetoredad, aga kahjuks mitte väga keskkonnasõbralikud. Liitu raamatukoguga ja laenuta enda raamatud sealt, see on super jätkusuutlik.




Töökaaslasega sõidujagamine ei ole küll suur asi, kuid muudab palju. Juba vaid ühele töökaaslasele küüti pakkudes hoiate kahepeale kokku 50% oma CO2 emissioonilt. 


















Friday, 7 August 2020

Millised seadmeid endale koju osta ja mida lugeda energiamärgiselt


Tavaliselt tekib uue kodumasina järgi vajadus, kui masin on lõpetanud koostöö või on käsil uue kodu sisustamine või vana renoveerimine. Sellisel hetkel hakkavad inimesed mõtlema ja ka projektijuht Annika arutles omakeskis, et mille järgi valida uus kodumasin: välise meeldivuse, tootja ettevõtte, hinna või energiamärgise järgi? Elektroonikaseadmed moodustavad ligikaudu 12% kodusest elektrikulust. Seega siin postituses vaatleme kodusmasinaid lähtuvalt energiamärgisest ja räägime, mida need märgised üldse tähendavad.

Projektijuht Annika kolib augusti lõpus oma uude koju, mis on Tartu esimene uus A klassi kortermaja, sellega seoses on ka soov soetada võimalikult energiatõhusad kodumasinad mõistliku hinna eest. Siinkohal on mõistlik ära mainida ja lahti kirjutada energiavaesuse mõiste.

Energiaostuvõimetus ehk energiavaesus on praegu Eestis EL Energiatõhususe direktiivi järgi seotud toimetulekutoetusega: „Direktiivi ülevõtmisel seotakse energiaostuvõimetu isik toimetulekutoetusega, mis tähendab, et toimetulekutoetuse saajate arv ongi energiaostuvõimetute isikute hulk Eestis“ (https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf). Energiaostuvõimetuse vähendamine peaks keskenduma rohkem energiatõhususe suurendamisele, mis tooks kaasa energiatarbimise vähendamise. Seega võiksid energiavaeste alla käia ka need inimesed, kes näiteks ei ole võimelised ostma A+++ külmkappi vaid peavad leppima vähem energiasäästliku variandiga. See teema on hetkel ka ekspertide ja valituses vahel arutlemisel, et kuidas on tegelikult õige käsitleda energiavaesust Eestis.

Mida siis tähendavad energiamärgised ja mis vahet on A ja A+++ kodumasinal? Seadme energiatõhusese klass A (roheline) on kõige energiasäästlikum ja klass G (punane) kõige suurema energiatarbimisega. Klass A-le lisatakse täiendavalt veel klassid: A+, A++ ja A+++, kuid nende klasside kasutamine lõpetatakse alates 2021. aastast. Energiamärgis väljendab seadme otsest või kaudset mõju energia ning muude võimalike ressursside tarbimisele. Seega kindlaid elektritarbimise (kWh) vahemikke ei saa ühegi klassi taha kirjutada. All pool võrdlemegi kodumasinaid nende energiatõhususe klassi järgi ja vaatame millised on erinevused. Väga jämedalt võib öelda, et A+++ seade on 30% tõhusam ja A++ 20% tõhusam kui klass A seade. Täpsemalt saate lugeda kodumasinate energiamärgise määramise kohta ja märgiste kohta: https://ec.europa.eu/info/energy-climate-change-environment/standards-tools-and-labels/products-labelling-rules-and-requirements/energy-label-and-ecodesign/energy-efficient-products_en .



Vaatame nüüd kodumasinaid lähemalt, igas kodus on vaja pesumasinat, külmikut, pliiti ja ahju ning hea oleks ka nõudepesumasin. Nimelt nõudepesumasin on ainuke kodumasin, mida kaustades hoiate kokku rohkem ressursse, kui seda käsitsi tehes. Televiisor on ka enamus inimestel siiski veel kodus olemas. Võtame vaatluse alla tuntumad kodutehnika brändid. Siinkohal märgin ära, et reklaami ei soovi teha kellelegi ja igalt tootjalt valisin vaatluse alla odavama poolse hinnaga toote.  

Tabelites kasutasin elektrienergia hinna arvutamisel juuni 2020 keskmist ööpäevahinda, milleks oli Eesti Energia andmetel 0,0468 eur/kWh ja vee hinnaks võtsin 2,04 eur/m3.

Pesumasin

Lisasin Exceli tabelisse samale suurusele ja energiaklassile vastavad masinad erinevatelt tootjatelt. Pesumasinaid on väga erinevate funktsioonidega arvan, et on õige on võrrelda energiatarbimist standardse täituvusega 60°C pesu puhul (kWh). See on olemas ka kõigi masinate kasutusjuhendis. Samuti on oluline vee tarbimine, mis on ära märgitud ka energiamärgisel. Lähtudes pesumasinate kasutusjuhendistest, siis me peseme aastas pesumasinaga umbes 220 pesukorda. 



Elektrienergia kasutust võrreldes andis parima tulemuse LG pesumasin. Tabelist näeme, et sama energiaklassi A+++ puhul võib olla erinevus kuni 94,16 kWh ehk rohkem kui 4 EUR aastas. Kahjuks ei olnud välja toodud ühe tüüpilise pesukorra veekasutust, seega võrdlesin energiamärgiselt aastast veekulu. Seitsmest pesumasinast kuuel oli see sarnane, aga ühel täiesti erinev. Tooteinfost ei suutnud ma ka kuidagi leida infot, kuidas või miks nende pesumasin võrreldes teistega nii vähe vett tarbib. Uuesti tabelit vaadates näeme, et kui liita parimale tulemusele juurde elektrikulust ja veekasutusest tulevad lisa eurod, tuleb parima ja halvima masina vahe aastas üle 9 euro. 10 aasta peale, mis võiks olla kodumasina minimaalne eluiga, on see juba 100 euro lähedal. Seega, kui säästlikum pesumasin on küll pisut kallim, tasub ta ikkagi pika aja jooksul ära.

Enamus pesumasinaid turul ongi juba A+++ klassis ja seetõttu on neid igas hinnaklassis ning  kättesaadavus ilmselt võimetekohane paljudele.

Külmkapp

Külmkapp on kõige energiamahukam kodumasin, seega tuleb külmkapi valikusse suhtuda väga tõsiselt. Samuti tuleb pöörata tähelepanu külmkapi paigutusele köögis, sest kui külmkapp asub elektripliidi või -ahju kõrval kulutab külmkapp oluliselt rohkem energiat. Külmiku temperatuur tasub reguleerida 4 kraadi peale ja jääkapi osa -18°C, need on optimaalsed temperatuurid tema tööks. Oluline on meeles pidada, et 1°C külma suurendab energiatarvet 5 kuni 10%.

Külmkapid on väga erineva mahuga. Ühel tootjal on ainult ühes mahus külmkapid ja teisel teises. Valisin väljanägemiselt sarnased - külmaosa all ja enam-vähem sarnases kõrguses ning propotsioonis külmkapid. Energeetilise võrdluspunkti tekitamiseks arvutasin igale külmakapile energiatarbe aastas kWh liitri kohta ja siis valisin kõige väiksema mahtuvusega külmkapi algmahuks. 



Parima tulemuse andis Samsungi külmkapp, mille aastane kulu elektrile oleks 5,91 eurot, 267 liitrise kapi puhul. Vahe on 1,34 eurot halvima tulemusega, mis 10 aasta peale teeb 13,40 eurot, see on aga nii pika aja peale kaduvväike. Võib öelda, et A+++ külmkapid on kõik enam-vähem võrdsed oma energiatarbelt, seega energiamärgis töötab.

A+++ külmkapid on aga võrdlemisi kallid võrreldes A++ külmkappidega. All on toodud tabel, kust on näha säästu kulutustelt energiale, kui osta kõrgema energiatõhususe klassiga masin. Näiteks Samsungi A+++ külmkappi peaks kasutama 40 aastat, et see hinnavahe ennast ära tasuks. Seega siin jääb iga ühe enda otsustada, kas osta kallim A+++ külmkapp või vähe energiamahukam, aga odavam A++ külmkapp. 


Küpsetusahi

Integreeritavaid küpsetusahje vaadates on enamus ahjud A või A+ klassist, Euronicsi kodulehelt leidsin ainult ühe A++ ahju. Küpsetusahjude energiamärgistel on esitatud energiakulu, mis kulub külma ahju kuumutamiseks, seda siis kas ventilaatoriga või ilma ventilaatorita.



Kui võrrelda A+ küpsetusahjusid võib öelda, et energiakulu on palju suurem ilma ventilaatorita kuumutamisel. Seda vaadates on huvitavalt just A++ ahi kõige energiamahukam. Energiasääst tekib küpsetusahju kuumutamisel ventilaatoriga. Tabelist on näha, miks A++ küpsetusahi on endale sellise energiatõhususe klassi saanud. A+ küpsetusahjude puhul võib öelda, et nende energiakasutus jääb samasse suurusesse. Kui kasutada ahju 100 korda aastas jäävad kõigi vahel võrreldav erinevus 0,1 euro sisse.

Kuid võrdleme vahet ka A ja A+ ahjude vahel ja siis vaatame juba ainult ventilaatoriga kuumutamise kulusid:



Sellest tabelist võib tõdeda, et A+ toote puhul rahalise tasuvuseni jõudmiseks peab seda kasutama vähemalt sama kaua kui on maksimum kodulaenu pikkus. Siinkohal märgin, et alati ei saa kõike mõõta rahas. Vello Tohveri andmetel kulub 1 kWh elektrienergia tootmiseks 1,5 kg põlevkivi (https://raudvere.ee/2019/06/13/polevkivist-toodetud-elektrist-ja-muust/). Kui võrrelda kahte Electroluxi küpsetusahju ja arvestades, et kasutad aastas ahju 100 korda ja 10 aastat (0,9211-0,6708=0,2503*100=25,03*10=250,3), kulutab A klassi ahi 250,3 kWh elektrienergiat rohkem. See on 375,45 kg põlevkivi, mida on sama palju kui ühe mopeedauto kaal.


 

Allikad: http://autofrend.ee/index.php?page=68&action=show_product_details&product_id=709&group_id=17; http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html

Nõusepesumasin

Energia ja vee kokkuhoidu on võimalik saavutada juba vaid sellega, et kasutate kodus nõudepesumasinat. Lõbusaid videosid nõudepesumasina õige kasutamise kohta vaadake lingilt: https://www.youtube.com/watch?v=FHMchDyWli4&list=PLMT03eP7yHyR3RDnfKyvOhdB7VZ1fEmC8&index=2

Nõudepesumasinaid jagub ka erinevatesse energiaklassidesse, peamiselt on siiski esindatud A++ ja A+++. Siin võrdlemegi, kui säästlikud on A++ masinad võrreldes A+++. Vaatluse alla võtame 60 cm masinad, kuna need on lihtsalt rohkem levinud. Kui inimesed elavad üksi või kahekesi võiks siiski eelistada 45 cm masinat. Suured masinad võivad küll olla parema hinnaga oma energiaklassi kohta, kuid nende kasutamine kulutab ka rohkem ressursse. Kindlasti olgu nõudepesumasin alati täis enne pesu alustamist!

Kahjuks ei olnud kõigi nõudepesumasinate tootekirjelduse kirjas elektrikulu ühele pesukorrale, seega võrdluseks kasutasin energiamärgisel esitatud kWh/aastas ja leidsin energiakulu 13 nõudekompleti pesemise kohta. Sama 13 nõudekomplekti loogikat kasutasin ka veekulu võrdlusel



Huvitav on, et enamus nõudepesumasinate puhul pole veekasutuses vahet, kas tegu on A++ või A+++ masinaga. Elektrienergiakulu on 13 kompletiga masinatel täpselt sama, mis on samuti kahtlust tekitavalt huvitav. Tabelis toodud 13 kompleti võrdluses olid kõige säästvamad, 14 komplektiga masinad. Selle põhjus on ilmselt selles, et masinate maht on ikka sama suur lihtsalt riiulitega on mahutatud rohkem nõus sinna. Keskmine A++ masina elektrienergia tarve oli 263,33 kWh/a ja A+++ puhul 235,17. Vahe on 28,16 kWh ehk 1,32 eurot aastas (13,20 eurot 10 aasta peale (281,6 kWh ehk 422,40 kg põlevkivi). Toodete hinnavahed on aga kahjuks hoopis teisest liigast.

Televiisor

Televiisori puhul tasub lihtsalt meeles pidada, et mida suurem ekraan, seda energiamahukam ta on. See on toodud välja ka energiamärgisel, lisaks aastasele elektrikulule on välja toodud ka sisselülitatud televiisori elektritarbimine vattides.  Valisin vaatluse alla ühe kindlas tootja A ja A+ televiisorid. Olenemata energiaklassist võtab 32’’ televiisor 3 korda vähem elektrit kui 58’’.  


Televiisor
32''
43''
50''
58''
LED LCD A
35W (52 kWh/a)
71W (104 kWh/a)
75W (110 kWh/a) A
98W (144 kWh/a) A
LED LCD A+
28W (41 kWh/a)
39W (104 kWh/a)
67W (98 kWh/a) A
81W (119 kWh/a) A



Võrdlustabelitest lähtuvalt võib öelda, et energiatõhususe klassi siseselt on seadmed enam vähem võrdsete energiatarbimistega välja arvatud pesumasina puhul. Seega ülejäänud seadmeid võib osta enda eelistuse alusel, siin esitatu pole muidugi lõplik tõde vaid juhuvalimi tulemus. Iga + "A"-le juurde annab vähemalt elektrienergia kokkuhoidu, seega on võimalik otsese kuluna kommunaalarvetelt säästa.

Rõõm on tõdeda, et iga kodumasina kasutusjuhendis oli kirjeldatud, kuidas kasutada masinat energiasäästlikult ja mõnes oli lausa väljatoodud energiasäästu nippe. Soovitan kõigil avada ja lugeda kodumasinate kasutusjuhendit ja hinnata ettevõtete soovi panustada koos tarbijaga energiasäästu.

Võrreldes neid väljatoodud tooteid ja nähes nende hindasid tekitab see minus mõtteid ja küsimusi. Kui kodumasina ühe ja teise energiatõhususe klassi vahe ressursside (elektri-vee) säästmisel on kaduvväike, aga hinna vahe päris suur, siis need ressursid mida ma kulutan selle teenimiseks ei korva kallima toote energia kulu (tööle transport, kommunaalkulud tööl, lõunasöök)? Kas ehk kõike seda arvestades ma olengi mitte läbimõtlev tarbija (kokkuhoidlik) vaid hoopis energiavaene?

Ilmselt saabki energiavaesust tõlgendada väga laialt, alustades inimese sissetuleku suurusest. Kui A+++ ja A++ külmkapi hinna vahe on 100 eurot, siis kulubki erineva palgaga inimestel erinev kogus ressurssi selle teenimiseks, minul kulub selleks vähemalt 2 tööpäeva (4 sõitu kodu ja töökoha vahet, 2 lõunat, 4 tassi kohvi automaadist, kontori kahe päeva kommunaalkulud), mõnel teisel ehk vaid 2 tundi (võib-olla ei võta ta selle aja jooksul isegi kohvi ja ainuke kulu on elekter arvutile ja valgustusele). Ilmselt sellest algabki energiavaesus mõiste laiem avamine.

Siinkohal soovitan kõigil enne kodumasinate ostmist võrrelda nende hindu erinevates e- ja tava poodides, hinnavahe võib olla sama toote puhul kuni 100 eurot. Kuna meil on siiski energeetika teemaline blogi, soovitan poes külmkappi valides kujutada endale ette A++, A+++ kõrvale ka väikeauto suurust kuhja põlevkivi (see on ilmselge liialdus, kuna põlevkivi erikaal on kordades suurem kui autol) ja kaunis Ida-Virumaa looduses sama suurt auku pinnases (mida on põhjustab maapinna vajumine tühjadesse kaevanduskäikudesse).

Pikemalt kodumasinate peale mõeldes võiks kaaluda ka koju rohelise energia ostmist. Siin kehtib lihtne majandusseadus, et nõudlus tekitab pakkumist. Mida rohkem on Eestis rohelise elektri tarbijaid, seda suurem on vajadus toota kohapeal ja ka osta elektrimüügi ettevõtetel börsilt taastuvatest allikatest toodetud elektrit. 



Monday, 13 July 2020

Keskkonnasõbralikud lugemissoovitused suvepuhkuseks

See suvi on eriline, kuna koroona tõttu on paljud eestlased otsustanud sooja mere äärde sõitmise asemel veeta oma suvepuhukus Eestis suvekodus või suvilas, kus on aega oma hinge kosutada mõne huvitava raamatuga. Lisaks ilukirjandusele võiks lugeda ka mõnda raamatut, mis jagab keskkonnasõbralikke teadmisi, sest just maal märkame enim kaunist loodust ja keskkonda meie ümber.

Eestis on endiselt palju maakodusid ja suvilaid, kus pole elektrit ja nendeni elektrikaabli vedamine on väga kallis. Selleteemaline artikkel ilmus ka mõni nädal tagasi Eesti Päevalehes (Elektrilevi küsib 530 meetri kauguselt kaabli vedamise eest 22 000 eurot. Maapere võibki vooluta jääda. 30.06.2020 Eesti Päevaleht). Seega, kui sa istud maakodu hoovis ja mõtled, et külmkapp külma karastusjoogi ja jäätise hoidmiseks oleks ikka hea, soovitame lugeda raamatut „Elekter päikesest ja tuulest“, lood Eesti inimestelt ja kasulikud vihjed ise elektri tootmiseks. Raamat ilmus aastal 2012, seega võivad raamatus esitatud tehnoloogia ja lahendused juba vananenud olla, kuid innustavat juttu on raamatus küllaga.


Raamatust leiate valiku põnevaid jutte taastuvenergialahenduste kohta suvekodudes, nt pikaaegse Von Krahli teatri juhi Peeter Jalaka unistuste kodust mereääres Topul; kuidas on jõudnud taastuvenergia Eesti väike saartele nagu Prangli, Mohni, Osmussaare, Naissaare, Vaindloo, Hobulaid; Ala-Rõuge külalistemaja vana vesiveski moodne kasutus; moodsad lahendused Piusa külastuskeskuses ja ABB tehasekontori katusel. Lisaks neile personaallugudele leiab raamatust ka käsiraamatule kohaselt üldiseid teadmisi elektrist ja selle tootmisest ning ülevaate arvutustest ja seadmetest, mis on vajalikud väiketootjale.

Toon siia lühidalt raamatust kaks näidet, kus mandri-Eestis elatakse ilma Elektrilevi ühenduseta mitte omal soovil, vaid ebamõistlikult kalli hinna pärast.

Raamatu kirjutamise ajal oli Lääne-Virumaal Suigu külas kaks maja: üks seisis tühjana ja teises elas Mart Saarne. Raamatus räägib Saarne, et elektriliin tema majapidamisse ei tule ja elektrit ei ole varem kunagi Tagavälja talus olnudki. Elektri lubajaid olevat aga õue peal seisnud küllaga, eriti aegadel, kui valimised tulemas, kuid lubadused on vaid selleks jäänudki. Ikka on toodud põhjuseks, et pole mõtet ja tahtmist või liiga kallis ning keeruline asjaajamine.

Õhtul televiisori vaatamiseks on Saarne aja jooksul palju erinevaid viise katsetanud. Kord ajanud ta traktori vastu köögiaknet, vedanud juhtmed tuppa  ja laadinud traktori akude pealt toas akusid, et telekas saaks voolu ja tema uudiseid vaadata. Huvitavatest koduseadmetest on Saarne talus vana Rootsi külmkapp, mis algselt töötas petrooliga, aga tuli gaasi peale ümber ehitada, et odavamalt hakkama saada.

Lõpuks valis Saarne elektrikriisist päästeteeks taastuvenergia ja ütleb: „Päiksepaneelid, tuulegeneraator ja akud tunduvad küll esimese hooga kallid, aga pikemas perspektiivis tuleb ikkagi soodsam kui leping Eesti Energiaga. Samuti oma aias toodetud elektri eest ei pea maksma, sest tuul ja päike on ju puhta tasuta käes.“. Tagavälja talus toodavad nüüd elektrit päiksepaneelid (520W) ja 14-meetrise mastiga tuulik (500W). Vaata tehnilist lahendust all pool.

Sarnane lugu on raamatus ka Otepää kandis asuvast Kösti talust. Talus oli 1930ndatel elekter, aga aja jooksul on metallivargad koos elektriliinidega ära varastanud ka elektri. 2005 aastal tegi Eesti Energia neile pakkumise uute liinide ehitamiseks ja liitumistasu osas, milleks aga kujunes mitme maja hind.

Ka Kösti talu pererahvas oli alguses sunnitud kasutama autot akulaadijana elektritööriistade laadimiseks ja arvutist teleka vaatamiseks. Sealt edasi oli järgmine samm bensiinigeneraator, kuid suur bensiinikulu ja generaatori podin hakkasid peagi maaidülli tõsiselt häirima. Nende teel taastuvenergiani olid veel mõned jätkusuutmatud katsetused, millega saate tutvuda raamatus. Lõpuks jõudsid nad ikkagi taastuvenergiani ja avastasid enda rõõmuks, et Otepää kandi kuplite ja metsa vahel on isegi piisavalt tuult, et katta ära nende talvine elektrivajadus. Nüüd annab nende kodule elektrit 18-meetrise mastiga tuulik (760W) ja päiksepaneelide komplekt (640W).

Tagavälja talu elektrisüsteemi tehniline lahendus (vasakul), Kösti talu lahendus paremal.

Selle raamatu peamine mõte tuleb Peeter Jalakalt: „Kui ressursse on piiratud, siis see distsiplineerib. Ei saa jätta televiisorit mängima, vett kraanist jooksma, tulesid põlema.“ Seda mõtet peaks kõik meeles hoidma ka mugavas ja piiramata ressurssidega linnakorteris. Igasugune arutu tarbimine on keskkonnakahjulik, kas kaudselt või otseselt.


Teiseks raamatuks mida soovitame lugeda ja sirvida on Bea Johnsoni „Jäätmeteta KODU Kuidas elada prügivabalt?“ (Raamat on küll kirjutatud Ameerikas elava kirjaniku poolt, kuid sisse on toimetatud palju Eesti lahendusi.) See teema väärib kindlasti läbimõtlemist, kuna suvekodus ei käi prügiauto oma iganädalasel tiirul ja kõik sinna viidud jäätmed tuleb tagasi linna prügikonteinerisse viia.



Raamat on inimesele, kes tunneb ennast ära mõnes nendes mõtetes: kasutad liigselt autot, pakid asju ühekordsesse plastkottidesse, jood palju pudelivett, kasutad ja viskad ära hulganisti paberätte ja salvrätikuid ning kasutad toksilisi tooteid kodu koristamiseks ja keha eest hoolitsemiseks.

Raamatu sissejuhatuseks on jätkusuutlikkuse mantra „kärbi, korduskasuta, käitle, komposteeri, keeldu“, seda peaksime kõik tarbimise kõrval meeles pidama.

Samm 1: Keeldu (sellest, mida sa ei vaja)!
Kõik mida vastu võtame, loob nõudlust rohkem toota. Tarbimisühiskonnas on külluslikult võimalusi keeldumiseks:
  • Ühekordne plastik – ühekordsed plastikkotid, pudelid, topsid, kaaned, kõrred ja söögiriistad. Need tooted on Vaikse ookeani prügisaare ning maantee ääres, linnades, parkides ja metsades nähtav reostus allikas.
  • Tasuta asjad – hotellitoa tualett-tarbed, peokingitused, toidunäidised, nännikotid. Kas need ikka on tasuta? Tasuta esemed valmistatakse odaval viisil peaasjalikult plastikust, mis tähendab, et need lähevad kiiresti katki. Iga vabriku- või plasttoode on suure süsinikujäljega ning keskkonnakulu.
  • Rämpspost – lugematu hulk inimesi viib rämpsposti postkastist otse paberiprügisse. Kuid selle teoga hoitakse üleval rämpsposti saatmist. Rämpspost aitab kaasa metsade kadumisele ning kasutab hinnalisi energiaressursse. Eestis aitab rämpsposti vähendada postkastile märgise „Siia ainult tellitud post“ lisamine.
  • Mittejätkusuutlikud harjumused – eraldi pakitud toit, ostukviitungite ja visiitkaartide vastuvõtmine, üleliigse pakendi ostmine.
Kõik mis sul öelda tuleb on: „Vabandage, kuid mul ei ole prügikasti“

Samm 2: Kärbi (seda, mida sa ei vaja ja millest ei saa keelduda)!
Kärpimine ja vähendamine on kohene leevendus meie keskkonnakriisile. Kärpimine annab tulemuseks lihtsama elustiili, mis võimaldab kvantiteedi asemel keskenduda kvaliteedile ning asjade asemel kogemustele.

Kolm harjumust mille abil kodus olevaid asju aktiivselt vähendada:
  • Varasemate tarbimisharjumuste hindamine. Enne millegi uue koju ostmist hinda proportsionaalselt selleks töötatud aega. Varasemate ostude annetamine või müümine toetab teise ringi turgu ning kogukonda. Vähem tähendab vähem muretsemist, koristamist, hoidmist parandamist või hiljem äraviskamist
  • Praeguse ja tulevase tarbimise koguse ja suuruse kärpimine. Ostlemise piiramine (uue ja kasutatud puhul) hoiab selgelt kokku väärtuslikke ressursse. Mida silmas pidada tarbimise juures: pakendi vähendamine (kas saan lahtist kaupa osta?), auto kasutamine (kas saan rohkem rattaga sõita?), kodu suurus (kas saan väiksemasse kolida?), isiklikud mõjud (kas vajan seda?), tehnoloogia (kas saan ilma hakkama?) ning paberid (kas mul on vaja seda printida?)
  • Tarbimist toetavate ja selleni viivate tegevuste vähendamine. Kokkupuude meediaga ning vaba aja veetmiseks ostlemine võib hulgaliselt inspiratsiooni pakkuda, kuid seda rahastav sihtturundus ja seda omakorda soodustav kaval kaupade tutvustamine võib meid panna tundma end hoopis halvasti. 
Kuigi uuskasutuspoed on mugav viis asjadest kiiresti vabaneda, siis on ka palju teisi kohti, mis on kasutaud esemete jaoks isegi kohasemad. Näiteid Eesti teiseringi ettevõtetest. Uuskasutuspoed nagu Uuskasutuskeskus ja Sõbralt Sõbrale ja taaskasutuskeskused. Antiigi- ja vanavarapoed (nt Idla Antiik, Mööbeldaja, Antiigladu, antiigistuudio.ee) vanavaralaadad: Luige vanavara- ja käsitöölaat, Alastkivi vanavara laat. E-poed: mobiilrakendus Basaar, Paavli kaltsuka ja Taaskasutusekskuse Sahtel e-pood. Edasikinkimise võimalus on sotsiaalmeediakanalites, kus saab küsida ning anda tasuta või sümboolse summa eest soovitud kaupa. Eesti erinevates linnades ja külades on ka tasuta asjade poed (nt Kraam Tallinnas). Heategevuspoed on Tallinnas Aarete Laegas, EMMA pood, Magda Misjonipood. Pärnus on näiteks Jenny Kruse (https://jennykruse.ee/) laeva ehitamiseks, parandamiseks ja misjonitegevuse toetamiseks Jenny Kruse pood. Lisaks on veel Vintage-poed, kasutatud rõivaste kauplused, kirbuturud, iseteenindavad kirbuturud, komisjonipoed, kirikud, misjonipoed, müügigrupid Facebookis.

Samm 3: Korduskasuta (seda, mida tarbid, ning millest ei saa keelduda ega loobuda)!
Korduvkasutus tähendab toote kasutamist selle algsel toodetud kujul mitmeid kordi, et suurendada selle kasutust ning tõsta selle kasulikku eluiga. Korduvkasutamine tegeleb nii tarbimise kui ka loodushoiuga ning võimaldab möödapääsu äraviskamisest. See suudab efektiivselt kaotada raiskava tarbimise, leevendada ressursside kulutamist ning pikendada soetatud eseme kasulikku eluiga.

Tartus tegutseb SPARK Makerlab, mis on ühiselt kasutatav töökoda kõigile huvilistele. Päris uus on Apraaditehases asuv Paranduskelder, mis on keldrikorrusele avatud töökoda, mis korraldab parandamisele ja taaskasutamisele suunatud koolitusi ning töötube, organiseerib  tööriistavahetust ning on keskkonnaks taaskasutuspõhistele mikroettevõtetele. Üle eesti on ka ettevõtteid, kes on spetsialiseerunud tööriistade ja muu tehnika laenutamisele.

Samm 4: Käitle, taaskasuta (seda, mille puhul ei saa keelduda, kärpida ega korduskasutada)!
Taaskasutamine sõltub hetkel liiga paljudest muutujatest, et olla jäätmeprobleemi usaldusväärseks lahenduseks. Iga ostuga tuleks hinnata toote elutsüklit, kaasa arvatud taaskasutamist. Taaskasutus säästab energiat, hoiab kokku looduslikke ressursse, suunab materjali prügimägedest eemale ning loob nõudluse taastatud materjalide järele.

Näiteks Eestis tegeleb ettevõte WeeRec (https://weerec.ee/) elektri- ja elekroonikajäätmete käitlemisega ning sekundaarsete plastide taaskasutusse suunamisega.

Samm 5: Komposteeri
Komposteerimine on looduse viis taaskasutada, lagundada aja jooksul orgaanilised materjalid ning tagastada toitained pinnasele. Kolmandik kodumajapidamise jäätmetest on orgaanilised seega komposteerimine prügi vähendamiseks on väga arukas lahendus.

Kompostimisnippe jagab veebileht https://www.kompostiljon.ee/. Vermikompostiusse saab osta kalastustarvete kauplusest ning ettevõtetelt, kes tegelevad kompostimistarvikute müügiga. Pilk tasub ka peale heita Negavatt konkursilt tuule tiibadesse saanud siseruumides kasutamiseks mõeldud elektroonilisele komposterile Festera (https://wastefox.ee/)

Jäätmevabadus peaks olema elustiil ning kui tahta seda pikaajaliselt praktiseerida tuleb see muuta enda jaoks mugavaks ja tegeliku eluga kooskõlas olevaks.

Seda raamatut sirvides rannas või suvila hoovis tasub lugeda lk 64 mõtet „D-vitamiini madala taseme eest hoiatab ka Keskkonnaministeeriumi koostatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“, kuna kliimasoojenemisest tulenevalt on prognooside kohaselt Eesti talved sombusemad ning pilves. See aga vähendab D-vitamiini süsteesi ning teisipidi suurendab depressiooni riski (2016 keskkonnaministeerium).“

Tänapäeval saab randa või maakodu tagahoovi võtta raamatu kaasa ka ekraanil. Üks digiraamat mida soovitan veel lugeda on TREA poolt projekti Energiaarukas kogukond raames välja antud „Energilised inimesed, 6 energiapäevikut“. Raamatus on kajastatud kuut erinevat lugu energiakasutusest:
  • Autoinimene. Jutt sellest kuidas hoida kokku autokütustelt ja liikuda rohkem jala või kergliiklusvahendiga.
  • Noor pere. Jõulud. Energiaseire noore pere kodus jõulupühade aeg 2018 ja üldine energiakasutus kodumajapidamises.
  • Väikemajapidamine. Lihtsad valikud. Energiasääst algab Energiakäitumise muutmisest, mille mantra oleks: uuri – saa aru – muuda.
  • Korteriühistu juhatuse liige. Remontida, aga kuidas? Takistused korteriühistus ja renoveeritud kortermaja plussid.
  • Väiketalunik. Toob ahjupuud oma metsast. Traditsioonilised halupuud ja 21. sajandi puitkütused.
  • Hajaenergeetik. Toodab elektri ise. PV-jaam kaksikelamu katusel



Nautigem suve arukalt ja ärgem unusta kasutada päikesekreemi D-vitamiini varude kogumisel 😊

Teeõhtu Kappermäel „Maamajapidamiste keskkonnasõbralik energia tarbimine ja tootmine“

K ätte on jõudnud aeg kuulutada välja meie järgmine töötuba. Seekord suundub TREA meeskond Otepää kanti. Seal tutvustame samu teemasid, mill...