Wednesday, 20 January 2021

Uuel aastal uute energiamärgistega

Energiamärgis annab tarbijale infot suurte kodumasinate energia- ja veetarbimise kohta. Energiamärgis peab olema toodetel nähtav nii poodides kui ka müüjate veebilehel. Energiamärgise eesmärk on anda ühest infot masinate energiatõhususe kohta võimaldades neid paremini võrrelda teiste masinatega. Nii saab tarbija valida toote, mis tarbib vähem energiat ja aitab seeläbi raha säästa.

Kuna kodumasinad on muutunud üha energiatõhusamaks, siis aastast 2021 on muutunud energiamärgised järgmistel tootekategoorjatel:

-      Pesumasinad ja pesumasin-kuivatid;

-      külmikud/sügavkülmikud, veinikülmikud;

-      kuvarid sh televiisorid;

-      nõudepesumasinad;

-      valgusallikad.

Ülejäänud kodumasinate energiamärgised vaadatakse üle 2022. aastal.

Muudatuseks on see, et kaovad A+++, A++ ja A+ klassid, mis asendatakse ühtse energiatarbimise skaalaga A kuni G. Seitsmeastmeline värviskaala jääb samaks. Oluline on mainida, et muutunud on energiamärgise arvutamisemetoodika. Seega ei saa vana märgist konverteerida uueks, vaid on võimalik ainult ligikaudne võrdlus, mis on välja toodud all joonisel.

Pildi allikas: https://www.harveynorman.ie/energy-label-guide.html

Lisaks on kõikidel uutel energiamärgistel QR kood, mis on ühendatud Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasiga EPREL (https://ec.europa.eu/info/energy-climate-change-environment/standards-tools-and-labels/products-labelling-rules-and-requirements/energy-label-and-ecodesign/product-database_en).


Uued energiamärgised


Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja pesumasin-kuivatite energiamärgised

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2014 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R2014&from=EN). Selle määruse alla käib ka kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite märgis.

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate märgis:


Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A-st kuni G-ni;
  5. ergiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;
  6. kaalutud energiatarbimine 100 tsükli kohta (kWh, ümardatud täisarvuni) vastavalt IV lisale;
  7. nimitäitekogus (kg) programmi „eco 40–60“ kasutamisel;
  8. tsükli kaalutud veetarbimine liitrites, ümardatud täisarvuni, vastavalt IV lisale;
  9. programmi „eco 40–60“ kestus nimitäitekoguse korral; esitatakse tundides ja minutites (h:min) ning ümardatakse minutiteni;
  10. kuivatamistõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa punkti B kohaselt;
  11. tsentrifuugimisetapil õhus leviva müra võimsus, mida väljendatakse ühikutes dBA nulltaseme 1 pW suhtes ja mis ümardatakse täisarvuni, ning õhus leviva müra klass, mis määratakse kindlaks vastavalt II lisa punktile C;
  12. käesoleva määruse number, mis on „2019/2014“.

Uuendused:

  • Vee ja elektrienergia tarbimist ei näidata enam aasta kohta, vaid vastavalt 1 ja 100 pesutsükli kohta.
  • Energiamärgise üks muudatusi on testprogrammis, millele kõik märgise väärtused viitavad. Näiteks energiatarve, mis põhineb 100 pesutsüklil. Uus „Eco 40-60“ programm sobib tavaliselt määrdunud puuvillaste, linaste või segakiuliste kangaste puhastamiseks, mida vastavalt nende hooldussümbolile võib pesta 40 °C või 60 °C juures. Nimetatud kangaid võib selles pesutsüklis kombineerida. „Eco 40-60“ programm on „energiatarbe ja veekulu“ kombinatsiooni mõistes kõige tõhusam programm.
  • Pesumasina puhul nagu ka teiste koduseadmete puhul juurutatakse uut A - D mürataseme klassi, et teha mürataseme dB (A) näitamine läbipaistvamaks.

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite märgis:


Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A–G täieliku tsükli korral (vasakul) ja pesemistsükli korral (paremal);
  5. täieliku tsükli energiatõhususe klass (vasakul), mis määratakse kindlaks II lisa kohaselt, ning pesemistsükli energiatõhususe klass (paremal), mis määratakse kindlaks II lisa kohaselt;100 tsükli kaalutud energiatarbimine (kWh), ümardatud täisarvuni vastavalt IV lisale, täieliku tsükli korral (vasakul)
  6. 100 tsükli kaalutud energiatarbimine (kWh), ümardatud täisarvuni vastavalt IV lisale, pesemistsükli korral (paremal);
  7. nimitäitekogus täieliku tsükli korral (vasakul) ja pesemistsükli korral (paremal);
  8. tsükli kaalutud veetarbimine (l), ümardatud täisarvuni vastavalt IV lisale, täieliku tsükli korral (vasakul) ja pesemistsükli korral (paremal);
  9. tsükli kestus nimitäitekoguse korral täieliku tsükli (vasakul) ja pesemistsükli puhul (paremal);
  10. tsentrifuugimistõhususe klass, mis on kindlaks määratud II lisa punkti B järgi;
  11. õhus leviva müra klass programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimisetapil, müra võimsus ühikutes dBA nulltaseme 1 pW suhtes, ümardatud täisarvuni;
  12. käesoleva määruse number, mis on „2019/2014“.

Uuendused:

  • Märgise kujundust on muudetud: pesemise ja kuivatamise ala ning pesemise ala on näidatud oma skaalaga ja väärtused on selgemini välja toodud. Vee ja elektrienergia tarbimist ei näidata enam aasta kohta, vaid vastavalt 1 ja 100 pesutsükli kohta.
  • Juurutatakse ka uued A - D mürataseme klassid, et teha mürataseme dB (A) näitamine läbipaistvamaks.


Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate märgis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2017 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R2017&from=EN).


Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A-G;
  5. energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa punkti A kohaselt;
  6. programmi „eco“ energiatarbimine (EPEC) kilovatt-tundides 100 tsükli kohta, ümardatud täisarvuni;
  7. nimimahutavus tavaliste nõudekomplektide puhul programmi „eco“ kasutamise korral;
  8. programmi „eco“ veetarbimine (EPWC) liitrites tsükli kohta, ümardatuna esimese kümnendkohani;
  9. programmi „eco“ kestus tundides ja minutites (hh.mm), ümardatud minutiteni;
  10. õhus leviv müra, väljendatuna dBA nulltaseme 1 pW suhtes ja ümardatud täisarvuni, ning õhus leviva müra klass, mis määratakse kindlaks II lisa punkti B kohaselt;
  11. käesoleva määruse number „2019/2017“.

Uuendused:

  • Juurutatud on uued, realistlikumad nõudekomplektide arvutused mahutavuse määramisel (nt. arvestades ka potte). Seetõttu pole need väärtused otseselt võrreldavad vana energiamärgisega.
  • Vee ja elektrienergia tarbimist ei näidata enam aasta kohta, vaid vastavalt 1 või 100 pesutsükli kohta.
  • Juurutatakse ka uued A - D mürataseme klassid, et teha mürataseme dB (A) näitamine läbipaistvamaks. 
  • Nõudepesumasinate energiaklass põhineb jätkuvalt „Eco“ programmil. Samas on muudetud testimise standardit. Näiteks kasutatakse puhastamise ja kuivatamise tõhususe hindamisel tasse, potte ja plastiknõusid, mis peegeldavad tegelikku kasutust paremini. Uus funktsioon on Eco programmi kestuse spetsifikatsioon. See programm on iseäranis keskkonnasõbralik ning ideaalne normaalselt määrdunud nõude puhastamiseks ning kõige tõhusam programm „energiatarbe ja veekulu“ mõistes.

Kodumajapidamises kasutatavate kuvarite märgis sh televiisorid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2013 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R2013&from=EN).


Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A-G;
  5. energiatõhususe klass, mis on määratud II lisa B osa kohaselt, kasutades näitajat PmeasuredSDR;
  6. sisselülitatud seisundi energiatarbimine (kWh 1 000 tunni kohta) SDR-režiimis signaali esitamisel, ümardatud täisarvuni;
  7. energiaklass, mis on määratud II lisa B osa kohaselt, kasutades näitajat PmeasuredHDR;
  8. sisselülitatud seisundi energiatarbimine (kWh 1 000 tunni kohta) HDR-režiimis signaali esitamisel, ümardatud täisarvuni;
  9. ekraani nähtava osa diagonaal sentimeetrites ja tollides ning eraldusteravus horisontaalselt ja vertikaalselt pikslites;
  10. käesoleva määruse number, mis on „2019/2013“.

Uuendused:

  • Elektrienergia tarbimist ei näidata enam aasta kohta, vaid 1000 tunni kohta.
  • Energiamärgiselt on eemaldatud sisselülitatud seisundis elektritarbimine vattides ja väljalülitatud seisund. Viimane kuvati televiisorite puhul, millel puudub selgesti nähtav lüliti, mis väljalülitatud asendisse viimisel lülitab televiisori seisundisse elektritarbimisega mitte üle 0,01 W.

 

Kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadme märgis.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2016 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R2016&from=EN).

Jahutus-külmutusseadme märgis:


Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A-st kuni G-ni;
  5. energiatõhususe klass, mis on määratud II lisa kohaselt;
  6. aastane energiatarbimine (AE) (kWh/aasta), ümardatud täisarvuni;
  7. külmutuskambrite mahtude summa (liitrites), ümardatud täisarvuni;
    1. kui külmutusseade ei sisalda külmutuskambreid, siis VII punkti piktogramm ja väärtus (liitrites) jäetakse ära;
  8. jahekambrite ja mittekülmutuskambrite mahtude summa (liitrites), ümardatud täisarvuni;
    1. kui külmutusseade ei sisalda mittekülmutuskambreid ega jahekambreid, siis VIII punkti piktogramm ja väärtus (liitrites) jäetakse ära;
  9. õhus leviv müra (dBA, nulltaseme 1 pW suhtes), ümardatud täisarvuni. Õhus leviva müra klass, nagu on sätestatud tabelis 2;
  10. käesoleva määruse number, mis on „2019/2016“.

Uuendused:

  • Nagu ennegi, näidatakse märgisel aastast elektrienergia (kWh) tarbimist.
  • Juurutatakse uued A - D mürataseme klassid, et teha mürataseme dB (A) näitamine läbipaistvamaks.
  • Energiaklassi määramise protseduur on nüüd põhjalikum. See arvestab seadme liigiga, selle tööpõhimõttega, toatemperatuuriga ning sahtlite arvu ja suurusega. Muud elemendid jäävad uuel energiamärgisel põhimõtteliselt samaks.
  • Märgis annab teavet ka kõigi külmiku sahtlite ja sügavkülmiku sahtlite kogumahu kohta.


Veinikülmiku märgis:

Märgisel esitatakse järgmine teave:

  1. ruutkood;
  2. tarnija nimi või kaubamärk;
  3. tarnija mudelitähis;
  4. energiatõhususe skaala A-G;
  5. energiatõhususe klass, mis on määratud II lisa kohaselt;
  6. aastane energiatarbimine (AE) (kWh/a), ümardatud täisarvuni;
  7. arv, kui palju standardseid veinipudeleid saab veinikülmikus säilitada;
  8. õhus leviv müra (dBA, nulltaseme 1 pW suhtes), ümardatud täisarvuni. Õhus leviva müra klass, nagu on sätestatud tabelis 2;
  9. käesoleva määruse number, mis on „2019/2016“.
  10. Nagu ennegi, näidatakse märgisel aastast elektrienergia (kWh) tarbimist.

Uuendused:

  • Nagu ennegi, näidatakse märgisel aastast elektrienergia (kWh) tarbimist.
  • Juurutatakse uued A - D mürataseme klassid, et teha mürataseme dB (A) näitamine läbipaistvamaks.
  • Sarnaselt varasemaga on ära toodud ka aastane energiatarve ja standardsete veinipudelite arv, mis sinna mahub.

 

Valgusallikate energiamärgistus

Valgusallikate uuest energiamärgisest ilmus postitus „Milliseid valgusteid valida?“  juba sügisel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2015 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R2015&from=EN).


Märgisel esitatakse järgmine teave:
  1. tarnija nimi või kaubamärk;
  2. tarnija mudelitähis;
  3. energiatõhususe skaala A-G;
  4. energiatarbimine, mis on väljendatud valgusallika energiatarbimisena sisselülitatud seisundis kilovatt-tundides (kWh) 1 000 tunni kohta;
  5. ruutkood;
  6. energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt;
  7. käesoleva määruse number, mis on „2019/2015“.
Uuendused:
  • Nagu ennegi, näidatakse märgisel elektrienergia (kWh) tarbimist 1000 tunni kohta.
  • Lisandunud on ruutkood ja valgusallikate energiamärgist määratleva määruse number 2019/2015.
 
Teadlikku tarbimist Teile kõigile! 

Wednesday, 30 December 2020

Head uut aastat! Miks mitte seekord teistmoodi?

Sel korral on blogipostituses juttu aastavahetusega seonduvalt ilutulestikust ning sellest, kuidas aastavahetuse traditsiooniks saanud ilutulestikku keskkonnasõbralikumaks muuta. Minu soov on jõuda kõigi lugejateni ja öelda neile: palun ärge laske aastavahetusel taevasse mürgist ilutulestikku, mis mürgitab meie õhku, loodust ja inimesi. Samuti tekitab ilutulestik mürareostust ja prügi, mida pole vaja.

Hea artikli ilutulestiku särast ja pahupoolest on kirjutanud Helen Pistaja eelmise aastavahetuse eel Müürilehte: https://www.muurileht.ee/keskkonnakolumn-ilutulestik-sadelus-metallitolm-ja-hirmunud-loomad/

Toon siinkohal välja mõned keskkonnasõbralikud asendustegevused ilutulestikule.

Tänast olukorda arvestades on soovitatud liikuda looduses ja õige riietusega sobib selleks iga ilm. Aastavahetuse tähistamiseks sobib suurepäraselt vastutustundlikult lõkke tegemine, mis pakub soojust, valgust ja õdusust. Tänapäevased soojad aastavahetused soosivad igati õues ja looduses viibimist. Miks mitte siis metsavahel või koduhoovis saluutide laskmise asemel vaadata hoopis lõket, kuulata puude praksumist ja vaadata lendavaid sädemeid.

Edevamateks lahendusteks, mida võiksid linnad rakendada aastavahetuse tähistamisel, on laseri- või droonishowd. See vajab juba suuremat investeeringut ja kulutab elektrit, kuid on keskkonnale palju parem kui ilutulestik. Samuti võiks seda täiendada kõvade paukude asemel hoopis kaunis muusika. Elavmuusika pakub rõõmu kuulajatele ja ka lemmikloomad magavad kodus rahulikumalt.

Droonishow Shangaist aastavahetuse tähistamisest:


Aastavahetuse lasershow Rootsist Söderhamni linnast:


Head näide valguslahendustest on meil seekord ka Eestist. Sel aastal on Tallinn kaunistanud linna üle 300 valgusinstallatsiooniga, mis muudab linna talviseks muinasjutumaaks. See kulutab küll palju elektrit, kuid õnneks on Tallinna munitsipaalsektoris tarbitud elekter ainult roheline elekter. Kes soovib saada osa uhketest valgusfiguuridest ja värvidest, siis on Tallinna Laululaval tasuline Valgusfestival Võlumaa. Miks mitte jalutada 31. detsembril ja nautida seda ilu mida pakuvad valguslahendused.

Kõik eelnev on selleks, et mõistaksime, et iga meie tegu ja otsus mõjutab kliimamuutuseid. Pingutame kõik koos, et tänased noored saaks tulevikus tunda aastavahetusel külma talveööd ja näha taevas säravaid virmalisi, mis on justkui looduse ilutulestik.

Loome kauni keskkonna enda ümber ilma raskemetallide, tolmu ja prügita ning ärgem pidagem pöördumatuks aastavahetuse traditsiooniks keskkonnavaenulikku ilutulestikku.

Kes tahab rohkem infot ilutulestiku mõjust lemmikloomadele ja lindudele võib järgi kuulata Vikerraadio 29.12.2020 Huvitaja saadet – Ilutulestiku mõju keskkonnale.

Wednesday, 9 December 2020

Kuidas kodu kütta ja soojana hoida?

Talve esimesel kuul on viimane aeg rääkida eluruumide kütmisest. Tavaliselt puudutab see kodumajapidamisi, kus ahju või keskkütte katelt köetakse klassikaliselt puudega ja puupliidil valmistatakse süüa, kuid ära ei maksa unustada ka saunaahje ja kaminaid. Meie püüame selles blogipostituses rääkida õigest kütmisest puitküttega majas, kuid natuke avame ka teemat, kuidas kortermajad soojaks saavad.

Eestis käsitletakse kolme erinevat soojavarustuse liiki:

  • Kohtküte - ruumikeskse soojavarustuse süsteem (ahi, kamin jt);
  • lokaalküte - hoonekeskse soojusvarusteuse korral, nt katel kortermaja keldris, maasoojuspump, nn Pioneer-pliit eramus jms;
  • kaugküte - asula või piirkonna mitut tarbijat või hoonet teenindav soojusvarustussüsteem.

Enim valmistab peavalu ja probleeme kohtküte: Kas tead, et valesti kütmine raiskab puid, annab vähem sooja ja saastab palju rohkem keskkonda? Õhusaaste mõjub ka tervisele halvasti, põhjustades hingamisteede, südameveresoonkonna-, maksa- ja vereringe- ning kopsuhaigusi.

Kohtküte on ruumikeskne küttelahendus. See tähendab, et küttekeha (näiteks ahi) on ühes toas või kahe toa vahel ja annab sooja mõlemasse tuppa. Kohtkütteks loetakse ka elektriradiaatoreid, mis asuvad tubades ja kütavad üht või mitut tuba. Samuti on kohtküte üht ruumi küttev õhk-õhk soojuspump.

Bullerjan ahi on õhkkütteseade ja mõeldud rohkem tööstushoonete ja töökodade kütteks, kuid seda kasutatakse ka kodudes. Sageli suudavad nad kütta kogu eramut, kui ahju korpuse moodustavatest torudest väljuvat sooja õhku oskuslikult ruumidesse suunata. 

Kohtküte on levinud peamiselt eramutes ja enne esimest maailmasõda ehitatud suuremates puitelamutes (nn kortermajades). Põhilisteks kütteseadmeteks on ahi, pliit soemüüriga ja kamin. Kaminat kasutatakse ka keskküttega majades ja korterites dekoratiivsel eesmärgil õdususe loojana ja vahel teise kütteallikana. Salvestuskaminad võivad asendada ka ahje. Õhksoojuspumpasid loetakse ka rohkem kohtkütte seadmeks, kuigi ühe sissepuhke asukohaga on võimalik ära kütta kogu maja, kui see ei ole väga suur.

Mis on kõige olulisemad aspektid ahikütte juures:

  • Nagu tavaliselt iga kaubandusest koju ostetud uue asjaga, tuleb jälgida tootja juhendit ja seda ka kütmise puhul;
  • kui ahju on Teile ladunud pottsepp, tuleb jälgida pottsepa poolt väljastatud ahjupassis toodud juhiseid.

Ahju kasutama asudes tuleb jälgida järgmiseid etappe:

  • Enne puude ahju ladumist puhasta ahi vanast tuhast. Kogu jahtunud tuhk mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal.
  • Kontrolli, et stardisiiber oleks avatud ja aseta halud koldesse. Kolde põhja aseta jämedamad halud ning peenemad halud nende peale. Tulekolle täida maksimaalselt ¾ ukse kõrgusest. Külma, täielikult maha jahtunud ahju kütmist alusta väikese küttekogusega.
  • Enne süütamist puhasta koldeesine prahist ja ülejäänud halgudest, et võimalikud sädemed ei tekitaks tulekahju.
  • Küta alati kuivade puudega! Kuiva puidu kütteväärtus on mitu korda suurem ja nii eraldub põlemisel palju vähem saasteaineid. Küttepuid, mille niiskusesisaldus on üle 20%, ei loeta ahjus põletamiseks piisavalt kuivaks. Aasta-kaks kuivamist välistingimustes annab puidu niiskuseks u 20%. Hoiusta puid ventileeritud ja sademete eest kaitstud kohas.
  • Puud too tuppa paar päeva varem, et pindmine niiskus ära kuivaks.
  • Niiske materjal tekitab põlemisel madalama temperatuuri, tahma korstna sisepinnale ja tuleohu tõusu. Niiskete puude põletamisel läheb veeaur korstnasse ja kui korsten on jahe, siis veeaur kondenseerub sinna ja kui ka tahm jõuab korstnasse, siis nende kahe koosmõjul tekib pigi. Pigitunud korsten on aga väga tuleohtlik. Lisaks eeltoodule, võivad selle tagajärjel siibrid pigituda ja suitsukäigud aheneda, mille tagajärjel korsten ei tõmba enam ja korsten pigitub ja tahmab veelgi.
  • Niisked küttepuud põhjustavad pikema süttimisfaasi, see suurendab märgatavalt vingugaasi ja peenosakeste hulka õhus. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris on katsetega tõestatud, et kui kasutada märja halupuidu asemel kuiva halupuitu, on peenosakeste heitkogused üle 2-3 korra kõrgemad. Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasutades veelgi suuremad, olles kohati isegi kuni kümme korda kõrgemad.
  • Parimad küttepuud on lepp ja kask, soovitatakse ka haavapuud kasutada, sest see pidavat aitama vältida tahma teket. Kõige kõrgema mahulise kütteväärtusega (MWh/rm) on Eesti metsades kasvavatest puudest tamm ja saar.
  • Süüta alati pealt! Ülevalt alla põlemine soojendab all olevad puud ette. Seega on eralduvad lendosad ette soojenenud ning põlemisprotsess on puhtam ehk kokkuvõttes satub lõõridesse vähem tahma. Tänu sellele saavutatakse soojem ahi vähema kütusega.
  • Kui koldeehitus võimaldab, siis tasub halud laduda restina, kuna tänu sellele põlevad puud palju kõrgemal temperatuuril ja keskkonda eraldub palju vähem saasteaineid.
  • Süütamiseks kasuta süüterulli või -tabletti.
  • Tuld süüdates hoia ahjuuks avatud ning ava kõik õhu juurdevoolu klapid.
  • Küta alati lahtise siibriga. Pooleldi avatud siiber ei anna rohkem soojust vaid vastupidi. Sedasi kütmine tekitab tahma, mis koguneb lõõri seintele tekitades isolatsioonikihi ja seega ei saa kivi soojust endale vaid soojus lendab korstnasse. Vältimaks/leevendamaks pigi teket korstnas, küta esimene pliiditäis suvesiibriga. Nii saad korstna soojaks ja parandad tõmmet.
  • Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud.
  • Tuli vajab põlemiseks õhku. Kui kütta ahju kinnise uksega (kui õhu pealevool ei ole lahendatud teisiti), toimub põlemine madalal temperatuuril, kolle ei saavuta täielikuks põlemiseks vajalikku temperatuuri. Täieliku põlemise asemel toimub mittetäielik põlemine ja tulemuseks on jällegi tahm.
  • Õhu juurdepääs tagatakse väljast (see tuleb ette näha juba ahju ehitamisel), vanemate ahjude puhul võetakse õhk eluruumidest. Olenevalt sellest, kuidas õhk tulele juurde pääseb, võivad tulemused optimaalse vs mitteoptimaalse töörežiimi vahel erineda kordadesKolle tuleks täita korraga halgudega vaid 2/3 osas, sest puit kui pikaleegiline kütus vajab põlemiseks vaba ruumi, kus gaasid saavad õhuga seguneda.
  • Puid võiks panna koldesse kahes jaos, teine osa siis, kui esimene ahjutäis on põlenud ja moodustunud paks sütekiht.
  • Koldes põlegu ainult puit või tootja poolt ettenähtud materjal. Väga suure tõenäosusega ei ole tootja/pottsepp ette näinud koldes põletamiseks kilet ja muid pakkematerjale, suitsupakke, plastmassi, klantsajakirju, keemiliselt töödeldud puitu (immutatud, värvitud, liimitud, OSB, PLP) jne.
  • Prügi põletamisel eralduvad saasteained, mis kahjustavad tervist. Prügi põletamisega sead ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise. Olenevalt põletatavast jäätmematerjalist, võib vähki tekitavaid ühendeid tekkida sadu ja isegi tuhandeid kordi rohkem kui puhast puitu põletades. Koduahi ei ole Iru elektrijaam, kus kõik mürgised suitsugaasid ära põlevad või kinni püütakse/neutraliseeritakse!
  • Prügi põletamisel moodustub ahjus tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja kütmise efektiivsust.
  • Väldi liigkütmist, sest see võib lõhkuda küttekollet ja põhjustada tahmapõlengu. Keskmise suurusega ahjudes ei ole mõistlik korraga üle 12 kg puid põletada. Vajadusel kütke kahes jaos, nii hommikul kui õhtul.
  • Ahi hakkab maksimaalselt sooja andma alles mõni tund pärast kütmise lõpetamist ja siibri sulgemist. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis üks-kaks korda päevas.
  • Eluruumide hommikune kütmine peaks hoidma ca 5-10% kütust kokku. Päeva alguses küttes on õhtune sisetemperatuur jahedam ning und soodustav. Küttes ahjusid alles õhtul, ei pruugi liigne palavus head und tagada.
  • Ära lahku kodust või mine magama enne, kui kütmine on lõppenud ja söed kustunud.
  • Lase kütteseadmeid regulaarselt hooldada! Lase vähemalt kord aastas korstnapühkijal korstnat ja küttekoldeid puhastada. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Korstna või kolde puhastamisel ära kasuta keemilisi vahendeid.
  • Kui kütmise ajal tuleb korstnast hõredat, valget suitsu, on kütmisega kõik korras.
Küta alati kuiva puuga, homse kütmise puud too sisse täna!

Siinkohal tasub vaadata projekti Smart Energy Community raames valminud minutifilmi ahju kütmisest „Ära küta ilma!“



Kaugküte on peamiselt kasutusel korterelamutes, kuid oma mugavuse tõttu on seda hakatud paigaldama ka üha rohkem eramajadesse. Kaasaegne kaugküte on kõige turvalisem ja keskkonnasõbralikum kütteviis. Kaugküte on olemas ka aasta kõige külmemal päeval ning klient võib olla kindel, et tarbevesi ja radiaatorid on soojad, ilma, et ta peaks ise sellele mõtlema.

Kaugküte on tsentraalselt toodetud soojuse jaotamise süsteem elamutele ja hoonetele. Soojusallikas (katlamajas, koostootmisjaamas) toodetud kuum vesi suunatakse isoleeritud torustiku kaudu hoonete soojussõlmedeni, mis on soojusvahetite abil ühendatud hoone küttesüsteemiga. Soojusvahetites kantakse keskkütte soojus üle hoone küttesüsteemides ringlevale kütteveele ja soojale tarbeveele. Küttevee temperatuuri reguleerimine toimub soojussõlmes vastavalt hoone kütmisvajadusele, lähtudes tarbija soovist ja välisõhu temperatuurist. Kaugküttes kasutatakse tavaliselt kütusena kohalikku kütust, nagu turvas, hakkpuit, puidu- ja olmejäätmed jne. Tipukoormuste katmiseks väga külmadel talvedel kasutatakse osades tipukateldes kütusena ka maagaasi. Perspektiivne on kaugküttesüsteemis tööstuse heitsoojuse ning soojuspumpade kasutamine ja elektri ning soojusenergia koostootmine.


Kaugkütte eelised:

  • Keskkonnasõbralikkus: Suuremad katlamajad on varustatud kaasaegsete puhastusseadmetega, mis vähendavad märgatavalt õhureostust ja heitmete kontsentratsiooni tiheasustusaladel.
  • Efektiivsus: Kaugküttevõrk võimaldab soojuse ja elektri koostootmist, kus kasutatakse biokütuseid, mis võimaldab kütustes sisalduva energia efektiivse ärakasutamise.
  • Konkurentsivõimelise hinna tagavad keskkonnasäästlikud kohalikud kütused.
  • Kaugkütte tulevik: avatud kaugküte, kus on võimalik ära kasutada heitsoojust tootmisprotsessidest või kanalisatsioonidest jooksvalt reoveelt ja päikeseenergiat.

Siinkohal pean väga oluliseks ka ära mainida koostootmisjaamade energiatõhususe. Palju on saanud kõlapinda, kuidas biomassist toodetakse roheelektrit, kuid seal juures on unustatud mainida, et seda tehakse biomassi koostootmisjaamades (koos toodetakse soojust ja elektrit). Koostootmisjaamades on kütuses sisalduva energia kasutamine tõhusam, sest kütus muundatakse samade seadmetega nii elektriks kui soojuseks. Kütusega koldesse antavast energiast saame kasulikult kätte ~85%. Kui me toodame elektrit kondensatsioonelektrijaamas (nt Eesti elektrijaamas), siis me kasutame katlasse antavast kütusest kasulikult ainult ~40%, ülejäänu läheb jahutusveega keskkonda ja suitsugaasidega korstnasse. 

Kaugkütte õige kasutamise esimene tingimus on hoone soojuskadude vähendamine. Hoone soojuskadusid saab vähendada üldise renoveerimise ja soojustamisega. Hoone soojusseadmete- ja süsteemide kaasajastamisega – automaatse soojussõlme paigaldamise ja hoone küttesüsteemi häälestamise ning tasakaalustamisega. Kaasaegne soojussõlm võimaldab reguleerida hoone sisetemperatuuri vastavalt majaelanike soovidele alandada või tõsta temperatuuri nii ööpäeva- kui nädalaringselt ning vältida ülekütmist. Tasakaalustamine tagab soojuse ühtlase jaotamise majas. Elu muutub mugavamaks, sest soojus hakkab jõudma ka radiaatoritesse, mis on aastaid leiged olnud.

Lihtsaid energiasäästunippe kaugküttega kodus:

  1. Ära kata radiaatoreid kinni - seo kardinad kinni nii, et need ei kata küttekeha. Samuti tuleks liigutada radiaatori eest ära suuremad mööbliesemed, et need ei takistaks sooja õhuvoolu. Tänu sellele on õhu liikumine ühtlasem ning soe õhk ei tõuse otse lae alla.
  2. Kata põrandad - vaipu kasutatakse kodudes põhjusega - katmata põrandad võivad moodustada kuni 10% üldisest soojakaost. Aseta vaip sinna, kus tihedamini liigud või istud. Vaip takistab külma õhu liikumist tuppa ning tundub jalale soojemana kui katmata puit- või kivipõrand.
  3. Tekita toas õhuringlus - soe õhk liigub toas ülespoole, seega võib kõrgetes ruumides kogu köetud õhk lae alla koguneda. Sellises olukorras oleks kaval tekitada õhuringlus, mis ühtlustab ruumi temperatuuri erinevatel kõrgustel. Kasuta selleks ventilaatorit, mis annab nii oma olemuse kui ka tegevusega toale uue hingamise.
  4. Ära lase sooja välja - akende tihendamine aitab soojust hoida. Kui ukse- ja aknatihendid külmale vastu ei pea, vooderda oma kodu tuuletakistajaga asetades see ukse ette või aknalauale. Lihtne ja odav lahendus on poroloontihend või ise valmistada tuuletakistaja - vali selleks sobiv kangas ja täitematerjaliks näiteks riis, vatiin või tatar.


Lokaalküte käitub toas justkui kaugküte: radiaatorid on seinal või põrandaküte põrada all. Küttesüsteem, mis asub kortermaja või eramaja keldris (eraldi katlaruumis) võib sisaldada katelt, mida köetakse tavaliselt halupuudega või pelletitega. Samuti võib katla asemel olla maasoojuspump või õues õhk-vesi soojuspump. Mõnel pool on ka elektrikatlad. Eks neistki osa vajavad oskuslikku kütmist, kuid seadmed vajavad kindlasti asjatundlikku hooldamist.

Lokaalkütte lahendust kasutatakse tavaliselt kortermajade piirkondades, kus puudub kaugküte. Eramajade puhul kasutatakse seda lahendust sellisel juhul kui tahetakse hoida tubasid puhtana ahjudest ja sellega kaasnevast ning on võimalik vedada küttetorustik mööda maja laiali.


Lisaks eeltoodule:


Friday, 13 November 2020

Majapidamiste keskkonnasõbralik energia tarbimine ja tootmine

Järgmine TREA korraldatav töötuba toimub Võru lähistel, Navi seltsimajas. Räägime majapidamiste keskkonnasõbralikust energia tarbimisest ja tootmisest. Meiega liitub ka erikülaline Robert Mägi.


Tule saa vastused oma küsimustele päikeseenergia kohta. Lisaks käsitleme ka seda, kuidas  kasutada kodumasinaid nupukalt ja mida tähendavad energiamärgised kodumasinatel, valgustitel jne.

Töötuba toimub 20. novembril kell 17.30, Navi küla seltsimajas.

Rohkem infot: https://www.trea.ee/uritus/tootuba-maamajapidamiste-keskkonnasobralik-energia-tarbimine-ja-tootmine/



Wednesday, 28 October 2020

Milliseid valgusteid valida?

Valgusallikad meie kodudes on suured elektrienergia tarbijad. Eriti märkimisväärne on see sügisest kevadeni, kui suur osa ööpäevast on õues pime või hämar. Valgusallikad annavad meile valgust, mis meid inspireerib, võimaldab suhelda, määrab meeleolu ja emotsionaalse heaolu. Kvaliteetne valgusallikas on ka tootlikkuse ja võimekuse töövahend. Valgus elustab igat ruumi, tähtsam on valguse kvaliteet kui kvantiteet. Üheainsa küünla soe leek loob õdusama atmosfääri kui katmata elektripirni kalk valgus.


Mis on valgus?

Valguse võib laias laastus jagada kaheks: nähtavaks ja nähtamatuks valguseks. Seda valguse osa, mida me näeme, nimetatakse nähtavaks valguseks.

Kehasid, mis kiirgavad valgust, nimetatakse valgusallikateks. Mõned valgusallikad kiirgavad lisaks valgusele ka soojust, selliseid valgusallikaid nimetatakse soojuslikeks valgusallikateks. Soojuslikes valgusallikates tekib valgus osakeste soojusliikumisel. Soojuslikud valgusallikad on näiteks Päike ja lõke. Hõõglamp on samuti soojuslik valgusallikas, kuna selles tekib valgus hõõgumiseni kuumutatud hõõgniidist (traadist), mille temperatuur võib ulatuda üle 3000˚C.

Lisaks soojuslikele valgusallikatele on olemas ka külmad valgusallikad. Sellised valgusallikad kiirgavad peamiselt valgust, väga vähesel määral ka soojust. Ka selliste valgusallikatega puutume kõik igapäevaselt kokku (nt telefoni ja arvutiekraan). Külmi valgusallikaid kohtame ka looduses, näiteks suvel pimedas metsas võib märgata rohekaid helendavaid „tulukesi” − emaseid jaanimardikad, kes annavad oma tuledega märku isastele jaanimardikatele. Polaaraladel võib mõnikord taevas märgata virmalisi, mis on samuti külmad valgusallikad.

Kõik valgusallikad vajavad valguse tekitamiseks energiat. Valgusallikad saavad oma energia keemilise reaktsiooni energiast (lõke, küünlaleek, jaanimardikad),  termotuumareaktsioonidest (Päike, teised tähed) või elektrienergiast (hõõglambid, arvuti- ja telefoniekraanid).

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/36#/section/1674


Valgusühikud

Luumen (lm) on valguse kogus, mida valgusallikas suudab toota. See on esimene näitaja, mida valgusti puhul järgida. Eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Mida suurem on luumeni väärtus, seda rohkem valgust lamp suudab toota.
Luks (lx) on valgustihedus ehk valgustatus, mis on pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta ehk ta väljendab valguse intensiivsust mingis punktis ja näitab, kui hästi on pind valgustatud. Üldvalgustuseks piisab 100-200 luksi ja tööpinnal 500-1000 luksi. Selle mõõtmiseks kasutame seadet nimega luksmeeter. Üks luks on ühe luumeni tugevuse valguse hajumine ruutmeetrisele pinnale (võrdselt kogu pinnale).

https://greenbusinesslight.com/resources/lighting-lux-lumens-watts/


Vatt (W) on valgusallika võimsus, W=V x A (pinge x elektrivoolu tugevus). Valgusallika võimus ei anna tänapäeval valguse vihu omadusest adekvaatset infot. See näitab ainult valgusti efektiivsust ehk siis kui palju võimsust vajab ta antud valgusvoo tootmiseks ehk elektrikulu tunnis.

Siinkohal tuleks ära mainida: Ära osta võimsust, osta valgusvoogu ehk luumeneid, mitte vatte!!!

https://www.lambiketid.ee/

Lisaks eelmainitud ühikutele on valgusallikate puhul oluline jälgida ka valgustemperatuuri ja värviedastusindeksit.

Kelvin (K) on värvustemperatuur ehk valguse toon, mis väljendab värvi nägemisega kaasnevat soojuslikku muljet. Kui värvustemperatuur on kuni 3300K, tundub valgus enamasti soojana, aga kui üle 5300K siis külmana. Mida suurem on väärtus, seda külmem on ka valgus. Alla 3000 K on soe valgus, vahemikus 3300–3500 on vahepealne ja üle 4000 K on külm valguse värv. Valguse värvusel on teadaolevalt suur mõju inimese tervisele ja meeleolule, eelkõige mõjutab see meie virgust. Kodus ja õhtusel ajal, kui soovime hubasemat olemist, kasutame enamasti „soojemat“ valgust, kuid selleks, et püsida koolis ja töökohal erksa ning töövõimelisena, on parem kasutada „külmemat“ valgust. Inimesele mõjub kõige soodsamalt valguse täisspekter ehk päikesevalgus. Päikesevalguse spekter on alati ühtlane täisspekter.

Eluruumidesse on mõistlik valida valgusallikad valgustemperatuuriga 2700-3500K. Soovitatakse 3000K, see on soe valgus, mille käes näeb hästi. Köögitasapindu ja vannitoapeeglit võiks valgustada valgema valgusallikaga 3500-4000K. Kontori üldvalgus võiks olla 4000-6500K. 


https://common.ee/blog/valgustemperatuuri-olulisus


Värviedastusindeks (CRI) on parameeter, mis näitab, kui tõetruult valgusallikas edastab objektide värve. Interjööri tehisvalgus peab võimaldama inimsilmal tajuda värve õigesti, see tähendab, nagu loomulikus päevavalguses. Moonutuseta värviedastusindeks on Ra=100, mis tähendab, et kõiki värve tajutakse ühtviisi hästi. Aksepteeritav värviedastusindeks on alates CRI >80.

Erineva valgustemperatuuri puhul on värvide nähtavus erinev. Sooja valguse käes kaovad isegi ideaalis teatud toonid ära, sama kehtib ka väga külma valguse kohta. Enim värve näeb kuskil 6500K valguse (nn päevavalguse) käes. Olenevalt rakendusest loetakse ideaalseks professionaalseks valgustuseks 5400-6500K valgustemperatuuriga valgust.

Mida valgem on valgus, seda paremini eristab silm erinevaid toone ja näeb pisidetaile.

Olulised näitajad valgusallikate puhul on valgusvoo ühik (lm), valgustemperatuur (K) ja värvieraldusindeks (CRI).

 

Valgusallikad kodus

Siseruumides loome valgustite abil erinevad meeleolusid. Valgustus määrab ära kogu ruumi sisu ja stiili, olles seega üks osa ruumikujundusest – valguse õige kasutamine võib suuresti muuta ruumi õhustikku. Vale valgus või valgusti võib seevastu rikkuda kogu ruumi üldilme. Lisaks mõjutab valgus meid ka füüsiliselt. Hea valgus annab energiat ja loob hea meeleolu, halb valgus võib meid muuta väsinuks ja ärritunuks ning rikkuda silmi.

Tänapäeval on laialdaselt kasutusel valgusdioodid, mida kasutatakse näiteks arvutite, nutitelefonide ja telerite ekraanides. Valgusdioodlampi tuntakse ka LED-valgustina (ingl k − light emitting diode). LED on p-n-siiret sisaldav tahkisseadis, mis ergastamisel elektrivooluga emiteerib optilist kiirgust ja mille kiirgusspektri põhiline osa asub spektri nähtavas alas.

Kuna LED-valgustid on väga energiasäästlikud, kasutatakse neid üha rohkem ka tavaliste hõõg- ja luminofoorlampide (nn säästulampide) asemel.

Näiteks nii hõõglambis kui valgusdioodlambis muudetakse elektrienergia valgusenergiaks. Seejuures kiiratakse hõõglambis suurem osa (üle 80%) muundunud elektrienergiast infrapunakiirgusena (soojuskiirgusena), aga valgusdioodlambis nähtava valgusena.

LED valgustite plussid:

1. Energiasääst. LEDid on energiasäästlikumad ja efektiivsemad. Keskmine energiasääst kodumajapidamises ja büroodes on kahekordne, tööstuses aga võib see olla kuni kolmekordne.

2. Pikk eluiga. Luminofoorvalgustid peavad vastu umbes 10 000-20 000 tundi, siis LED tehnoloogial põhinevad valgustid kestavad keskmiselt 50 000 tundi. Büroodes kui ka kodumajapidamises mängib valgusti vastupidavuses rolli ka see, et selle sagedane sisse- ja väljalülitamine ei lõhu LED-valgustit ega vähenda selle eluiga.

3. Valgustemperatuur. LED annab võimaluse ruumi disaini muuta valgusribade, profiilivalgustite ja erilahendustega nii karniisides kui ka triipudena laes. LED valgustid pole mitte ainult külmas sinises valguses vaid nende puhul on võimalik valida endale sobilik toon. RGB tüüpi LED-valgustite puhul on võimalik valida sobiv värvitoon 16 miljoni värvitooni hulgast.

Mida lühem on lampide eluiga, seda halvem on nende mõju keskkonnale. Mida pikem on lambi eluiga, sest harvem on vaja lampe vahetada. Lampide elueast sõltub otseselt nende keskkonnamõju, sest lampide tootmise ja laialivedamisega üle maailma kaasneb mõju keskkonnale. Kuna osade LED-lampide eluiga on kümneid tuhandeid tunde, siis on sageli karbil märge lambi tööea kohta aastates.

Keskmised valgustite eluead:

  • harilik hõõglamp - 1000 tundi
  • halogeenlamp - 500-3000 tundi
  • säästulamp - 6000-20 000 tundi
  • LED-lamp - 25 000-50 000 tundi

https://www.mooblifurnituur.ee/files/Loox-LED-INFORMATION-est.pdf

Energiamärgis valgustitel

Valgusallikate (elektripirnide) energiatõhusust tähistatakse A-, B- ja C-klassiga. Energiatõhususe hindamiseks arvutatakse valgusvoo hulka kasutatava võimsuse kohta (lm/W). Seega, mida suurem on valgusvoog ühe võimsuse vati kohta, seda tõhusam on lamp. Seetõttu tasub valgusallika ostmisel jälgida ka luumeneid ehk valgusvoo hulka, mida valgusallikas kiirgab inimese silma poolt registreerituna. Mida rohkem luumeneid, seda eredam valgus.

Kõik säästulambid ja LED-lambid kuuluvad energiatõhususe A- kuni A++-klassi, täiustatud halogeenlambid aga C- või D-klassi. Näiteks vajab C-klassi jääv halogeenlamp A-klassi jäävast LED-lambist ligi kolm korda rohkem energiat.

Pakenditel olev elektrilampide energiamärgis (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1602574801038&uri=CELEX:32019R2015 ):

Hetkel veel kasutusel aga turult lahkuv energiamärgis

Uus energiamärgis 2021 aastast





I

Tarnija nimi või kaubamärk

I

Tarnija nimi või kaubamärk

II

Tarnija mudelitähis

II

Tarnija mudelitähis

III

Energiatõhususe skaala A++ kuni E

III

Energiatõhususe skaala A kuni G

IV

Energiatarbimine, mis on väljendatud valgusallika energiatarbimisena sisselülitatud seisundis kilovatt-tundides (kWh) 1000 tunni kohta

IV

Energiatarbimine, mis on väljendatud valgusallika energiatarbimisena sisselülitatud seisundis kilovatt-tundides (kWh) 1000 tunni kohta

 

 

V

Ruutkood

 

 

VI

Energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt

 

 

VII

Käesoleva määruse number, mis on „2019/2015“

Euroopa Liidu poolt koostatud tarbija juhendi leiate lingilt: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/consumer_guide_to_energy_efficient_lighting.pdf

Soovitusi valgustite paigutamiseks kodus

Üldvalgustid

Elu-, magamis- ja söögituba vajavad mahedamat üldvalgust. Hea üldvalgustus peab olema hajutatud ja valgusti ise tagasihoidlik, et domineeriks valgus, mitte selle allikas. Kui ruumis on ainult üks üldvalgusti, siis selline valgus väsitab, muudab õhkkonna tuimaks ja tekitab nurkadesse varje, mis muudavad ruumi ahtaks.

Suur laevalgusti pole kuigi ökonoomne, sest see valgustab vaid peamiselt toa ülemist osa, kuid samas suurendavad ülespoole avanevad valgustid lae valgustatust – kuna valgus peegeldub sel juhul laest tuppa, jaotavad sellised lambid valgust toas ühtlasemalt. Mugav on reguleeritav reostaatlüliti, mis lubab laevalgustust muuta sumedamaks või eredamaks ning luua niiviisi ruumi soovikohane meeleolu.

Erilise taustavalguse loovad ka varjatud valgustid karniisi, sokli või ka näiteks köögimööbli taga. Sellise valgusega saab teatud detaile rõhutada või siis hoopiski varju jätta. Ka põrandasse võib paigaldada punktvalgustid, mis tähistavad liikumisrada.

Kohtvalgustid

Enamik ruume vajavad lisaks üldvalgustusele ka kohtvalgusteid. Näiteks võib elutuppa paigutada punktvalgustid diivani juurde, kus rohkem loetakse, ning väiksemaid lampe seintele. Ruumi saab valgustite abil jagada vastavateks tsoonideks: mängimiseks, teleri vaatamiseks, puhkuseks, lugemiseks. Näiteks pole teleri vaatamiseks tarvis intensiivset valgust ning paigaldada võib mõned seinalambid, kus saab kasutada nõrgemaid pirne. Kui kasutada igas tsoonis kohalikku valgustust, muutub elu palju valgemaks ja mugavamaks.

Kohtvalgustid, mis on paigutatud ruumis ühtlaselt ja erinevatele kõrgustele, teevad ruumi suuremaks. Ka väikeses ruumis oleks vaja vähemalt nelja erinevat valgusallikat – vaheta nende asukohta ja kõrgust nii, et pilk saaks läbi ruumi liikuda. Tekita ruumis valguse ja varjude mäng. Proovi valgustust ruumi erinevates osades, eriti nurkades, mis on seni valgustamata.

Suunatud valgusega kohtvalgustid sobivad tööpiirkonda või sinna, kus valgus langeb kollektsioonile, pildile või mõnele detailile, mis väärib tähelepanu. Sellised valgustid on väga vajalikud esikus, köögis, töölaual ja vannitoas. Mujal võib nende valgus mõjuda tuimana, seega tuleks elutoas allapoole suunatud valgusvooga valgustite arvu piirata. Suuna valgus pigem seinale ja lakke, et luua kumav taustavalgus. Kui suunata valgus lakke, paistab tuba kõrgem ja avaram.

Töökoha valgustus

Töökoht peab olema hästi valgustatud nii töötoas või kontoris kui ka köögis. Kui tegemist on liikuva tööga, peab kogu ruum olema valge, seega vajab köök head valgustust. Ülemiste kappide alla süvistatud halogeenid või ka päevavalguslamp ei ole piisav. Kõige kasulikumad on piisaval arvul lakke süvistatud valgustid. Kui see pole võimalik, võib kasutada valgusteid, mille paigaldatud lambikesi saab suunata erinevatesse suundadesse. Väiksemas köögis piisab üldvalgusena ka ühest suurest laevalgustist.

Kodukontoris, kus istutakse laua taga ja töö toimub enamasti arvutiekraanil, on vaja korraliku laualampi, mis annab ekraanile lisavalgust – suurem valgusnurk hoiab meeled kauem ärksana ja väsimus ei ründa töötegijat nii ruttu. Oluline on silmas pidada, et laua taga töötamisel ei piisa vaid laualambist, vaid ruumis peavad põlema teisedki tuled.

Niiske ruumi valgusti

Pesuruumi valgustuse juures on välja töötatud erinevad tsoonid, mille puhul tuleb arvestada valgustite niiskuskindlusega (IP). Üldjoontes on nõuded järgmised:

  • 0-tsoon on vanni või dušikabiini sees, voolava vee vahetus läheduses. Valgusti peab olema madalapingeline, täiesti veekindel, nõutav IP minimaalselt 67.
  • 1-tsoon on vanni ümbritsevad seinad kuni kõrguseni 2,25 m; samuti dušikabiini kohal olev tsoon, nõutav IP minimaalselt 44.
  • 2-tsoon on 60 cm raadiuses ümber vanni kõrguseni 2,25 m; samuti 60 cm raadiuses ümber valamusegisti, minimaalne IP 40 (täiesti kindel variant aga siiski IP 44).
  • 3-tsoon jääb väljapoole tsoone 1 ja 2. Veega kokkupuute tõenäosus puudub, IP nõuet ei rakendata, kuid oleks soovitatav siiski nt IP 20.

Uuel aastal uute energiamärgistega

Energiamärgis annab tarbijale infot suurte kodumasinate energia- ja veetarbimise kohta. Energiamärgis peab olema toodetel nähtav nii poodide...