Maikuu on Eesti Rahvusringhäälingus traditsiooniliselt keskkonnakuu. Sel kevadel keskendutakse toidule ja selle väärtustamisele. Toidu raiskamine on ülemaailmne probleem, mis iseloomustab ka Eestit. Kõige rohkem läheb seejuures toitu raisku kodudes. ERR-i Novaatori portaalis on aga avatud spetsiaalselt keskkonnakuule pühendatud leht: https://novaator.err.ee/k/keskkonnakuu.
https://www.google.com/search?q=keskkonnakuu&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=2ahUKEwiGw__m9ubwAhVTm4sKHUqZAhAQ_AUoAXoECAEQAw&biw=1920&bih=937#imgrc=1eh_4SqnFQaUqM
Vaatame meie siinkohal ETV2 ja MTÜ Mondo
koostöös valminud lühilugude sarja Homo sapiens-ile omasest käitumisest ja
kohanemisest keskkonnaalaste väljakutsetega.
Lennukiga lendamine
Linnud lendavad lõunamaale talvituma, kalad
ujuvad lõunamaale kudema, aga inimesed lendavad lõunamaale suvitama. Paljud
peavad lennukiga sõitma ka tööga seoses, kuid koroonaajal väljakujunenud Zoomi
ja Teamsi koosolekud ja koosolemised kindlasti muudavad seda harjumust. Nüüd on
kõigil inimestel palju lihtsam aru saada, et kahetunniseks koosolekuks ei pea
lendama teise Euroopa otsa. Koroonaaja uued interaktiivsed veebilahendused aitavad
tulevikus kindlasti kokku hoida töörände lennukilomeetreid.
Helesinine vesi ja soe Aasia kliima – kuidas
küll võõrduda sellest. Eestimaal on külmad suved ja trööstitu pime
talveperiood, mis kulutab ära viimsegi energiavaru igas eestlases. See tekitab masendust
ja soovi minna kuhugi, kus paistab päike. Ilmselt ei ole enamus meist 2019.
aastal alanud koroonaajast alates kuskil reisinud ja oleme endiselt elus ning enamjaolt
ka terved. Sel perioodil said suure populaarsuse osaks RMK matkarajad ja matkad
metsas. Pärast esimese reisikire kustutamist soovitan kõigil mõelda
puhkusevõimalustele Eestis ja lähipiirkonnas. Suvel on Pärnus või Hiiumaal sama
mõnus puhata kui Vahemere ääres ja sidruni gelato asemel saab süüa mustika-kama
magustoitu. Talvel tasub võimaluse korral iga päikeselise ilmaga viibida õues. Muidugi
on olemas ka moodsad valgusravikabiinid ja päevavalgusteraapia lambid, millega
saab iga põhjamaalane enda D-vitamiini vaegust leevendada kodus või spaas.
Leia rõõmu enda ümber ja sisusta puhkus
seiklustega kodumaal!
Video I osa Ränded https://jupiter.err.ee/1608205156/homo-sapiens
Muutused ühiskonnas – demokraatia
Keskkonnaprobleemid ja lahendused läbi poliitika
– see on väga keeruline teema, millele mõelda. Ilmselt saavad kõik aru, et
ainult isiklikest pingutustest on vähe, kui riigi- või kohalik poliitika seda
ei toeta. (https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/may/24/climate-change-crisis-culture-politics-technology?fbclid=IwAR2Ye825eCtybhm2wrEMR1JjmhEHLyen3n6zPozKi8abBZfecce65KFyNn4)
Euroopas muutuvad üha populaarsemaks roheliste
erakonnad. Ilmselt tuleb ka uus Saksamaa kantsler roheliste parteist. Kahjuks
pole Eestimaa Roheliste erakonda veel edu saatnud. Ka ise ei tõtta ma rohelist
erakonda valima, sest olen kuulnud nende valimislubadustest küll ilusat juttu
jätkusuutlikkumast tulevikust, kuid arusaamatuks on jäänud, kust tuleb raha
arstidele ja õpetajatele palga maksmiseks. Ilmselt sisuline puudujääk ongi see,
miks Eestis puudub tugev roheline erakond. Huvi ühiskonnas ja noorte hulgas,
kes saavad 16ndast eluaastast kohalikel valimistel valida, on olemas küll. Ühiskonnast
peegelduv soov ja surve rohelisema ning jätkusuutlikuma tuleviku poole annaks
ka poliitikutele uue võimaluse läheneda enda valijatele ja teha midagi head,
mis päriselt loeb.
Minge valima ja valige erakond, mis sobib kõige
paremini Teie vaadetega!
Video II osa Karjaline eluviis https://jupiter.err.ee/1608205129/homo-sapiens
Toidu raiskamine
Sel korral on ERR keskkonnakuu pühendatud toidu
raiskamisele ja toidu hoidmisele. Sellekohast infot ja saateid leiate
hulgaliselt lingilt: https://novaator.err.ee/k/keskkonnakuu.
Näiteks, kas teadsid, et keskmine eestlane
kulutab umbes 20% oma sissetulekust toidule, kuid enam kui kolmandik sellest
läheb prügikasti. 2015. aasta SEI uuringu andmetel oli kogu Eestis ära visatava
toidu väärtuseks aastas suisa 63 miljonit eurot. See on hoomamatu summa, mis
lihtsalt iga aasta prügikasti visatakse. Uuenenud uuringu andmed on kohe-kohe
välja tulemas, aga võib arvata, et see number on veelgi tõusnud. Ühest küljest
kulutame toidu tootmiseks tohutult ressursse ja teisalt raiskame toitu ära visates
oma raha. Saaksime vist paremini?
Toidu raiskamise vastu aitab ilmselt kõige
paremini planeerimine nagu ka kõige muu kokku hoidmise puhul. Tee
nädalamenüü ja poenimekiri!
Isiklikult soovitan õhtul poes käies osta
tooteid, mis on allahinnatud, kuna Täna on viimane kõlblik kuni kuupäev. Kui mina
ja sina neid tooteid ei osta, siis lõpetavad need sageli toidupoe taga
prügikastis. Seda juttu räägin ma endale tihti ka õhtuti saiakeste leti juures,
kui need on 50% allahinnatud (kehale täiesti mittevajalik toidugrupp, aga ometi
nii maitsev järgmise päeva hommikul kohvi kõrval). Allahinnatud lihatooteid
annab jäätada, kui neid ei jõua enam täna küpsetada. Piimatoodete puhul pean säilivuskuupäevast
olulisemaks enda lõhna- ja maitsemeelt ja järgmisel päeval võib süüa rohkem
seda tootegruppi ja muud vähem. Samuti saab natuke „vana“ piimatoodet kasutada
edukalt küpsetistes ja kastmetes. Poeletil olev küpsetatud kook, mis on tänase
kuupäevaga, on homme veel täpselt sama hea.
Osta poest ainult nii palju toitu, kui vaja ja
võimalusel vali tänase kuupäevaga toode, tihti on see ka palju odavam.
Video III osa Toidutagavara https://jupiter.err.ee/1608205135/homo-sapiens
Taastuvelekter kodus
Taastuvenergiast on juba Arukas Elamine blogis
olnud palju juttu. Soovin teid kõiki suunata vähema ja taastuva energia tarbimise
poole. Samuti kulub energiat nii seadmete tootmiseks kui ka nende käitlemiseks.
Kodus tasub jälgida enda seadmete elektrienergia tarbimist. Selle kohta saate
infot postitusest https://treasmartliving.blogspot.com/2020/10/tootuba-kodumasinate-ja-valgustite.html
ja otsige sealt üles Marteni ettekanne.
Samuti on peaaegu valmis meie Smart Living
projekti raames valmiv koduse energiakasutamise hindamise veebilahendus, mis
juunis peaks olema kättesaadav juba ka eesti keeles. Sinna sisse logides ja
enda kodus leiduvate seadmete infot sisestades saad teada, millised on suurimad
elektri tarbijad sinu kodus. Portaal jagab sulle ka nippe kuidas neid koduseadmeid
energiatõhusamalt kasutada. Soovitan kõigil seda proovida: https://www.livingsmart.io/ (praegu
olemas inglise keeles).
Eelmisel nädalavahetusel avastasin ka ennast
kohutavast elektrienergia ületarbimislõksust. Käisin elutuppa laelampe ostmas,
2 lampi kuhu läheb kokku 6 pirni. Koju jõudes hakkasin kokku lugema
valgusallikaid enda kodus. Minu korteris on 3 tuba ja siin elab 2 inimest,
pirne lampides on meil nüüd kokku 20 + üks luminofoorlamp kirjutuslaual +
köögikappidealune valgustus + köögikubu valgus + vannitoas peegelkapi lamp +
külmkapp ja ahi. See on hirmuäratav kogus elektrienergiat tarbivaid valgusallikaid
kahe inimese kohta. Need kõik on LED valguallikad ja ei põle meil koguaeg, kuid
igas nurgas on loodud võimalus tarbida mugavalt valgust, mis ilmselgelt ka
suurendab tarbimist.
Taastuvelektri ostmise osas olen tihti inimestelt
kuulnud vastuväiteid nagu: pistikust tuleb ju nagunii põlevkivi elekter,
taastuvelekter eksisteerib ainult Excelis, ma juba maksan taastuvenergiatasu,
milleks mulle veel taastuvelektri ost. Siin olen mina arvamusel, et turumajandus
toimib nii, et ilma nõudluseta ei teki ka pakkumist. Olgugi see taastuvelekter
Excelis, kuid kui on rohkem soovijaid siis peavad need kWh kuskilt tulema ja on
lootust, et sellevõrra toodetakse vähem elektrit põlevkivist. Minu kortermajal
on katusel päikesepark ja ostan Imatra sertifikaadiga 100% taastuvatest
energiaallikatest toodetud elektrienergiat. Tean, et Tartus tuleb osa elektrist
hakkepuidul töötavast Fortumi koostootmisjaamast ja loodan, et minu kodu on ka
päriselt varustatud ainult taastuvelektriga. Kuid siiski jälgin, et ei süüta
enda kõiki 26 valgusallikat korraga ja kustutan toast lahkudes alati tule.
Video IV osa Energiavajadus https://jupiter.err.ee/1608205147/homo-sapiens
Ületarbimine
Tarbimise puhul tasub meeles pidada, et iga
gramm toodet muutub ühel päeval grammiks jäätmeks, ükskõik kui hästi me seda
hoiame, parandame ja mitu korda taaskasutame. Seega tasub väga läbi mõelda, mis
on need asjad mida me soovime enda ümber koguda ja mida meil vaja on. Poes
tasub alati enne asja ostmist mõelda, kas ma tegelikult ka ilma selleta hakkama
ei saa. Kahjuks enamus meist, tänapäeva läänemaailma inimestena, seisab seal
riiuli ees ja mõtleb, et ma ei saa ilma selleta hakkama, sest see asi teeb minu
elu mugavaks/lihtsamaks ja ma tahan, et mu elu oleks mugav. Kui sul on kodus
tolmuimeja olemas, siis on kindlasti vaja juurde robottolmuimejat, mis pühib
ise põrandad nii, et mulle jääb ainult nupu vajutamise vaev ja ülejäänud aja ööpäevas
veedab robottolmuimeja laadija küljes, mis on ööpäevaringselt vooluvõrku
ühendatud.
Paljudel inimestel, eriti naistel, on „probleem“
ka riiete tarbimisega. Ei saa salata, et isegi olen selles osas tugevalt
puudutada saanud. Kaks korda aastas kui sorteerin välja suve või talve riideid
tabab mind paanika: miks mul üldse peab olema nii palju riideid. Kuid siiski ei
möödu kuud, kui eelarve Excelis ei ole midagi kirjas „kulud riietele“ lahtris.
Facebooki #Kogumispäeviku grupist leidsin viite Fashion Footprint Calculatorile
(https://www.thredup.com/fashionfootprint?fbclid=IwAR0LcVFDtvvrodWyNwfHAGPhGfXCvXLjEWGtjkBuMps1nP8d8pPR_Lw-ZS0),
mida soovitan katsetada. Selle järgi ei olegi minu olukord veel
kõige hullem. Samas grupis kohtasin enda jaoks ka uut mõistet Kapselgarderoob (https://tarbija.ohtuleht.ee/900987/elu-piiratud-arvu-riietega-kuidas-luua-kapselgarderoob).
See peaks siis tähendama seda, et kõik garderoobis olevad riided sobivad
omavahel kokku ja on multifunktsionaalsed ning mis kõige tähtsam: neid on vähe.
Kuid esimene takistus kapselgarderoobi poole on minu peas mõte: „Eiiii, hull
oled peast või, ma kandsin seda juba eile“. Samuti mõte sellest, kuidas ma
loobun enda roosast plisseerseelikust, mida pole juba aastaid kandnud, kuid ta
on ju nii ilus ja mõnel soojal suveõhtul oleks temaga väga ilus Raekojaplatsil
kohvikus olla ja sealt edasi sarnane jutt iga garderoobis seisma jäänud
riideeseme kohta.
Parim soovitus lisaks lihtsalt mitte
tarbimisele, on osta vajalik kaup taaskasutusest. Korralike riideid ja kodukaupa
on võimalik edukalt soetada ka taaskasutuspoodidest, mida leidub igas
väikemaski linnas.
Video V osa Korilustung https://jupiter.err.ee/1608205150/homo-sapiens
Digitaalne prügi ja süsiniku jalajälg
Seda on meil kõige raskem tunnetada. Seda me
ei tunneta nagu kapitäit riideid, 26 lambipirni, hallitama läinud tomatit või
lennuki õhkutõusmise kiirendust.
Näiteks isegi
nii süütuna tunduva liigutuse kui ühe Google`i otsingu süsiniku jalajälg on
samas suurusjärgus kannutäie vee keetmise või 16 meetri autoga sõitmisega. See
ei tundugi nii hirmus, kuid kui mõelda, mitu korda päevas me otsingumootoreid
kasutame, siis kokku kõigi inimeste peale on seda ikka väga palju.
Ühe e-kirja
saatmine toodab süsinikku neli grammi, kui kirjal on küljes pilt, kasvab
süsiniku kogus juba 50 grammini. 65 e-kirja saatmine on süsiniku tootmise
poolest võrdne ühe kilomeetri autoga sõitmisega. Ühe aasta jooksul terves
maailmas aset leidev e-kirjavahetus toodab sama palju süsinikku, kui teedel
sõidaks lisaks olemasolevatele veel seitse miljonit autot.
Netflixi ja
YouTube pideva kasutamise peamine probleem on suured andmemahud. 80% kogu
andmemahust, mis veebis liigub, on videod ja neist omakorda 60% sellised, mida
ei laeta endale alla, vaid vaadatakse üle veebi Netflixist, YouTubeist või Jupiterist.
Sedasorti tegevus tootis 2018. aastal 300 miljonit tonni CO2, näiteks
sama palju kui toodab terve Hispaania.
Majandusteadmiste
levitamisega tegeleva portaali Core Project poolt kokku pandud Selfie Indeks
mõõdab endast sotsiaalmeediasse ülesriputatud piltide keskkonnajalajälge. Selle
indeksi põhjal on ca kümne selfie CO2 emissioon umbes sama suur, kui
ühe kilomeetri autoga sõitmise korral. Kuigi see ei tundu suure reostamisena,
tasub meeles pidada, et ühes päevas käib näiteks läbi Instagrami 350 miljonit
ja läbi Facebooki 80 miljonit pilti. Selliste hiiglaste nagu Facebook, Apple ja
Google andmekeskuste ülevalhoidmiseks kulub tohutus koguses energiat. (https://digitark.ee/kui-palju-reostab-keskkonda-uks-netiotsing/)
Saada e-kirjaga vähem faile nii tööl kui ka eraelus.
Nunnude kassipiltide saatmine sõpradele võiks jääda minevikku.
No comments:
Post a Comment