Keskkonnakuu

Maikuu on Eesti Rahvusringhäälingus traditsiooniliselt keskkonnakuu. Sel kevadel keskendutakse toidule ja selle väärtustamisele. Toidu raiskamine on ülemaailmne probleem, mis iseloomustab ka Eestit. Kõige rohkem läheb seejuures toitu raisku kodudes. ERR-i Novaatori portaalis on aga avatud spetsiaalselt keskkonnakuule pühendatud leht: https://novaator.err.ee/k/keskkonnakuu.

https://www.google.com/search?q=keskkonnakuu&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=2ahUKEwiGw__m9ubwAhVTm4sKHUqZAhAQ_AUoAXoECAEQAw&biw=1920&bih=937#imgrc=1eh_4SqnFQaUqM

Vaatame meie siinkohal ETV2 ja MTÜ Mondo koostöös valminud lühilugude sarja Homo sapiens-ile omasest käitumisest ja kohanemisest keskkonnaalaste väljakutsetega.

Lennukiga lendamine

Linnud lendavad lõunamaale talvituma, kalad ujuvad lõunamaale kudema, aga inimesed lendavad lõunamaale suvitama. Paljud peavad lennukiga sõitma ka tööga seoses, kuid koroonaajal väljakujunenud Zoomi ja Teamsi koosolekud ja koosolemised kindlasti muudavad seda harjumust. Nüüd on kõigil inimestel palju lihtsam aru saada, et kahetunniseks koosolekuks ei pea lendama teise Euroopa otsa. Koroonaaja uued interaktiivsed veebilahendused aitavad tulevikus kindlasti kokku hoida töörände lennukilomeetreid.

Helesinine vesi ja soe Aasia kliima – kuidas küll võõrduda sellest. Eestimaal on külmad suved ja trööstitu pime talveperiood, mis kulutab ära viimsegi energiavaru igas eestlases. See tekitab masendust ja soovi minna kuhugi, kus paistab päike. Ilmselt ei ole enamus meist 2019. aastal alanud koroonaajast alates kuskil reisinud ja oleme endiselt elus ning enamjaolt ka terved. Sel perioodil said suure populaarsuse osaks RMK matkarajad ja matkad metsas. Pärast esimese reisikire kustutamist soovitan kõigil mõelda puhkusevõimalustele Eestis ja lähipiirkonnas. Suvel on Pärnus või Hiiumaal sama mõnus puhata kui Vahemere ääres ja sidruni gelato asemel saab süüa mustika-kama magustoitu. Talvel tasub võimaluse korral iga päikeselise ilmaga viibida õues. Muidugi on olemas ka moodsad valgusravikabiinid ja päevavalgusteraapia lambid, millega saab iga põhjamaalane enda D-vitamiini vaegust leevendada kodus või spaas.

Leia rõõmu enda ümber ja sisusta puhkus seiklustega kodumaal!

Video I osa Ränded https://jupiter.err.ee/1608205156/homo-sapiens

Muutused ühiskonnas – demokraatia

Keskkonnaprobleemid ja lahendused läbi poliitika – see on väga keeruline teema, millele mõelda. Ilmselt saavad kõik aru, et ainult isiklikest pingutustest on vähe, kui riigi- või kohalik poliitika seda ei toeta. (https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/may/24/climate-change-crisis-culture-politics-technology?fbclid=IwAR2Ye825eCtybhm2wrEMR1JjmhEHLyen3n6zPozKi8abBZfecce65KFyNn4)  

Euroopas muutuvad üha populaarsemaks roheliste erakonnad. Ilmselt tuleb ka uus Saksamaa kantsler roheliste parteist. Kahjuks pole Eestimaa Roheliste erakonda veel edu saatnud. Ka ise ei tõtta ma rohelist erakonda valima, sest olen kuulnud nende valimislubadustest küll ilusat juttu jätkusuutlikkumast tulevikust, kuid arusaamatuks on jäänud, kust tuleb raha arstidele ja õpetajatele palga maksmiseks. Ilmselt sisuline puudujääk ongi see, miks Eestis puudub tugev roheline erakond. Huvi ühiskonnas ja noorte hulgas, kes saavad 16ndast eluaastast kohalikel valimistel valida, on olemas küll. Ühiskonnast peegelduv soov ja surve rohelisema ning jätkusuutlikuma tuleviku poole annaks ka poliitikutele uue võimaluse läheneda enda valijatele ja teha midagi head, mis päriselt loeb.

Minge valima ja valige erakond, mis sobib kõige paremini Teie vaadetega!

Video II osa Karjaline eluviis https://jupiter.err.ee/1608205129/homo-sapiens

Toidu raiskamine

Sel korral on ERR keskkonnakuu pühendatud toidu raiskamisele ja toidu hoidmisele. Sellekohast infot ja saateid leiate hulgaliselt lingilt: https://novaator.err.ee/k/keskkonnakuu.

Näiteks, kas teadsid, et keskmine eestlane kulutab umbes 20% oma sissetulekust toidule, kuid enam kui kolmandik sellest läheb prügikasti. 2015. aasta SEI uuringu andmetel oli kogu Eestis ära visatava toidu väärtuseks aastas suisa 63 miljonit eurot. See on hoomamatu summa, mis lihtsalt iga aasta prügikasti visatakse. Uuenenud uuringu andmed on kohe-kohe välja tulemas, aga võib arvata, et see number on veelgi tõusnud. Ühest küljest kulutame toidu tootmiseks tohutult ressursse ja teisalt raiskame toitu ära visates oma raha. Saaksime vist paremini?

Toidu raiskamise vastu aitab ilmselt kõige paremini planeerimine nagu ka kõige muu kokku hoidmise puhul. Tee nädalamenüü ja poenimekiri!

Isiklikult soovitan õhtul poes käies osta tooteid, mis on allahinnatud, kuna Täna on viimane kõlblik kuni kuupäev. Kui mina ja sina neid tooteid ei osta, siis lõpetavad need sageli toidupoe taga prügikastis. Seda juttu räägin ma endale tihti ka õhtuti saiakeste leti juures, kui need on 50% allahinnatud (kehale täiesti mittevajalik toidugrupp, aga ometi nii maitsev järgmise päeva hommikul kohvi kõrval). Allahinnatud lihatooteid annab jäätada, kui neid ei jõua enam täna küpsetada. Piimatoodete puhul pean säilivuskuupäevast olulisemaks enda lõhna- ja maitsemeelt ja järgmisel päeval võib süüa rohkem seda tootegruppi ja muud vähem. Samuti saab natuke „vana“ piimatoodet kasutada edukalt küpsetistes ja kastmetes. Poeletil olev küpsetatud kook, mis on tänase kuupäevaga, on homme veel täpselt sama hea.

Osta poest ainult nii palju toitu, kui vaja ja võimalusel vali tänase kuupäevaga toode, tihti on see ka palju odavam.

Video III osa Toidutagavara https://jupiter.err.ee/1608205135/homo-sapiens

Taastuvelekter kodus

Taastuvenergiast on juba Arukas Elamine blogis olnud palju juttu. Soovin teid kõiki suunata vähema ja taastuva energia tarbimise poole. Samuti kulub energiat nii seadmete tootmiseks kui ka nende käitlemiseks. Kodus tasub jälgida enda seadmete elektrienergia tarbimist. Selle kohta saate infot postitusest https://treasmartliving.blogspot.com/2020/10/tootuba-kodumasinate-ja-valgustite.html ja otsige sealt üles Marteni ettekanne.

Samuti on peaaegu valmis meie Smart Living projekti raames valmiv koduse energiakasutamise hindamise veebilahendus, mis juunis peaks olema kättesaadav juba ka eesti keeles. Sinna sisse logides ja enda kodus leiduvate seadmete infot sisestades saad teada, millised on suurimad elektri tarbijad sinu kodus. Portaal jagab sulle ka nippe kuidas neid koduseadmeid energiatõhusamalt kasutada. Soovitan kõigil seda proovida: https://www.livingsmart.io/ (praegu olemas inglise keeles).

Eelmisel nädalavahetusel avastasin ka ennast kohutavast elektrienergia ületarbimislõksust. Käisin elutuppa laelampe ostmas, 2 lampi kuhu läheb kokku 6 pirni. Koju jõudes hakkasin kokku lugema valgusallikaid enda kodus. Minu korteris on 3 tuba ja siin elab 2 inimest, pirne lampides on meil nüüd kokku 20 + üks luminofoorlamp kirjutuslaual + köögikappidealune valgustus + köögikubu valgus + vannitoas peegelkapi lamp + külmkapp ja ahi. See on hirmuäratav kogus elektrienergiat tarbivaid valgusallikaid kahe inimese kohta. Need kõik on LED valguallikad ja ei põle meil koguaeg, kuid igas nurgas on loodud võimalus tarbida mugavalt valgust, mis ilmselgelt ka suurendab tarbimist.

Taastuvelektri ostmise osas olen tihti inimestelt kuulnud vastuväiteid nagu: pistikust tuleb ju nagunii põlevkivi elekter, taastuvelekter eksisteerib ainult Excelis, ma juba maksan taastuvenergiatasu, milleks mulle veel taastuvelektri ost. Siin olen mina arvamusel, et turumajandus toimib nii, et ilma nõudluseta ei teki ka pakkumist. Olgugi see taastuvelekter Excelis, kuid kui on rohkem soovijaid siis peavad need kWh kuskilt tulema ja on lootust, et sellevõrra toodetakse vähem elektrit põlevkivist. Minu kortermajal on katusel päikesepark ja ostan Imatra sertifikaadiga 100% taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat. Tean, et Tartus tuleb osa elektrist hakkepuidul töötavast Fortumi koostootmisjaamast ja loodan, et minu kodu on ka päriselt varustatud ainult taastuvelektriga. Kuid siiski jälgin, et ei süüta enda kõiki 26 valgusallikat korraga ja kustutan toast lahkudes alati tule.

Video IV osa Energiavajadus https://jupiter.err.ee/1608205147/homo-sapiens

Ületarbimine

Tarbimise puhul tasub meeles pidada, et iga gramm toodet muutub ühel päeval grammiks jäätmeks, ükskõik kui hästi me seda hoiame, parandame ja mitu korda taaskasutame. Seega tasub väga läbi mõelda, mis on need asjad mida me soovime enda ümber koguda ja mida meil vaja on. Poes tasub alati enne asja ostmist mõelda, kas ma tegelikult ka ilma selleta hakkama ei saa. Kahjuks enamus meist, tänapäeva läänemaailma inimestena, seisab seal riiuli ees ja mõtleb, et ma ei saa ilma selleta hakkama, sest see asi teeb minu elu mugavaks/lihtsamaks ja ma tahan, et mu elu oleks mugav. Kui sul on kodus tolmuimeja olemas, siis on kindlasti vaja juurde robottolmuimejat, mis pühib ise põrandad nii, et mulle jääb ainult nupu vajutamise vaev ja ülejäänud aja ööpäevas veedab robottolmuimeja laadija küljes, mis on ööpäevaringselt vooluvõrku ühendatud.

Paljudel inimestel, eriti naistel, on „probleem“ ka riiete tarbimisega. Ei saa salata, et isegi olen selles osas tugevalt puudutada saanud. Kaks korda aastas kui sorteerin välja suve või talve riideid tabab mind paanika: miks mul üldse peab olema nii palju riideid. Kuid siiski ei möödu kuud, kui eelarve Excelis ei ole midagi kirjas „kulud riietele“ lahtris. Facebooki #Kogumispäeviku grupist leidsin viite Fashion Footprint Calculatorile (https://www.thredup.com/fashionfootprint?fbclid=IwAR0LcVFDtvvrodWyNwfHAGPhGfXCvXLjEWGtjkBuMps1nP8d8pPR_Lw-ZS0), mida soovitan katsetada. Selle järgi ei olegi minu olukord veel kõige hullem. Samas grupis kohtasin enda jaoks ka uut mõistet Kapselgarderoob (https://tarbija.ohtuleht.ee/900987/elu-piiratud-arvu-riietega-kuidas-luua-kapselgarderoob). See peaks siis tähendama seda, et kõik garderoobis olevad riided sobivad omavahel kokku ja on multifunktsionaalsed ning mis kõige tähtsam: neid on vähe. Kuid esimene takistus kapselgarderoobi poole on minu peas mõte: „Eiiii, hull oled peast või, ma kandsin seda juba eile“. Samuti mõte sellest, kuidas ma loobun enda roosast plisseerseelikust, mida pole juba aastaid kandnud, kuid ta on ju nii ilus ja mõnel soojal suveõhtul oleks temaga väga ilus Raekojaplatsil kohvikus olla ja sealt edasi sarnane jutt iga garderoobis seisma jäänud riideeseme kohta.

Parim soovitus lisaks lihtsalt mitte tarbimisele, on osta vajalik kaup taaskasutusest. Korralike riideid ja kodukaupa on võimalik edukalt soetada ka taaskasutuspoodidest, mida leidub igas väikemaski linnas.

Video V osa Korilustung https://jupiter.err.ee/1608205150/homo-sapiens

Digitaalne prügi ja süsiniku jalajälg

Seda on meil kõige raskem tunnetada. Seda me ei tunneta nagu kapitäit riideid, 26 lambipirni, hallitama läinud tomatit või lennuki õhkutõusmise kiirendust.

Näiteks isegi nii süütuna tunduva liigutuse kui ühe Google`i otsingu süsiniku jalajälg on samas suurusjärgus kannutäie vee keetmise või 16 meetri autoga sõitmisega. See ei tundugi nii hirmus, kuid kui mõelda, mitu korda päevas me otsingumootoreid kasutame, siis kokku kõigi inimeste peale on seda ikka väga palju.

Ühe e-kirja saatmine toodab süsinikku neli grammi, kui kirjal on küljes pilt, kasvab süsiniku kogus juba 50 grammini. 65 e-kirja saatmine on süsiniku tootmise poolest võrdne ühe kilomeetri autoga sõitmisega. Ühe aasta jooksul terves maailmas aset leidev e-kirjavahetus toodab sama palju süsinikku, kui teedel sõidaks lisaks olemasolevatele veel seitse miljonit autot.

Netflixi ja YouTube pideva kasutamise peamine probleem on suured andmemahud. 80% kogu andmemahust, mis veebis liigub, on videod ja neist omakorda 60% sellised, mida ei laeta endale alla, vaid vaadatakse üle veebi Netflixist, YouTubeist või Jupiterist. Sedasorti tegevus tootis 2018. aastal 300 miljonit tonni CO₂, näiteks sama palju kui toodab terve Hispaania.

Majandusteadmiste levitamisega tegeleva portaali Core Project poolt kokku pandud Selfie Indeks mõõdab endast sotsiaalmeediasse ülesriputatud piltide keskkonnajalajälge. Selle indeksi põhjal on ca kümne selfie CO₂ emissioon umbes sama suur, kui ühe kilomeetri autoga sõitmise korral. Kuigi see ei tundu suure reostamisena, tasub meeles pidada, et ühes päevas käib näiteks läbi Instagrami 350 miljonit ja läbi Facebooki 80 miljonit pilti. Selliste hiiglaste nagu Facebook, Apple ja Google andmekeskuste ülevalhoidmiseks kulub tohutus koguses energiat. (https://digitark.ee/kui-palju-reostab-keskkonda-uks-netiotsing/)

Saada e-kirjaga vähem faile nii tööl kui ka eraelus. Nunnude kassipiltide saatmine sõpradele võiks jääda minevikku.

Video VI osa Homo digitalis

https://jupiter.err.ee/1608205153/homo-sapiens