Smart Living: Puude istutamine

Kui mets maha raiutakse, ei tähenda see, et metsa enam ei ole. Raielangil algab uus eluring. Inimese kaasabil ehk metsa majandades kulgeb see kiiremini, ainult looduse loomingu puhul aeglasemalt. Isegi, kui keegi ei istuta metsa, hakkavad puud seal ise kasvama, sest Eesti asub metsavööndis ja teisiti pole see lihtsalt looduslikult võimalik. Ainuke olukord, kui raiet võib nimetada metsa hävitamiseks, on raadamine. Sel juhul juuritakse välja ka kännud ning maa kasutusotstarvet muudetakse - sinna ehitatakse tee, hooned või rajatakse kaevandus.

Looduslikule uuenemisele jäetud metsade puhul tuleb suuremale jaole kasvukohtadest kõigepealt lehtpuuvõsa, hiljem saavutavad ülemvõimu okaspuud, mis kasvavad suureks metsaks. On ka erandeid, näiteks märjast lodust saab sanglepik, kuival nõmmel on aga nõus kasvama vaid männid.

Kõige kiirem ja kindlam, aga ka kõige kallim võimalus saada uus metsapõlv kasvama, on istutamine. Eelkõige tehakse seda viljakates kasvukohatüüpides, sest looduse enda kätetööle lootma jäädes kattub lank metsamajandamise mõttes väheväärtuslike lehtpuudega, nt toomingas, sarapuu või hall-lepp.

Lisaks puudele elavad metsas paljud teised taimed, loomad ja seened. Mõned neist armastavad vanemat, mõned nooremat metsa. Metsmaasikad armastavad just lageraielanke. Iga aasta, kui käin metsa istutamas, saan teada uue koha, kust saan järgmisel 2-3 suvel metsmaasikaid korjata.

Kasvades seovad puud atmosfääris suure hulga süsinikku ja lukustavad selle endas. Puu kõdunedes pääseb süsinik atmosfääri tagasi. Kui aga targalt metsa majandada, võetakse puit kasutusse ja nii jääb süsinik puidu sisse kauemaks.

Vaata RMK videot Puu kui kliimakangelane, mis näitab meile metsa eluringi:

Videost saame teada, et RMK uuendab kõik raielangid ja istutab iga aasta meie metsadesse vähemalt 22 miljonit puud. Sel aastal (2021) istutatakse riigimetsa lausa 24 miljonit taime, mis tähendab, et uue metsapõlve rajamine toimub 12 000 ha, millest 400 ha moodustavad väheväärtuslikud rohumaad ja põõsastikud, kus varem metsa ei kasvanud.

RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät ütleb: „Metsa rajamine 400 hektarile, kus seda enne ei olnud, mängib olulist rolli ka kliimamuutuste leevendamisel, sest 70 aastaga seob see tagasi sellise hulga süsinikku, mille paiskavad õhku 50 000 sõiduautot ühe aastaga. Mittemetsamaal jääks see süsinik sidumata“.

RMK plaanib istutada 11 miljonit mändi, 10,3 miljonit kuuske, 2,4 miljonit kaske ja 190 000 sangleppa. Seega ei teki ainult kuuskedest puupõllud, mida meie kliimavöötmes on juba niigi väga keeruline saavutada.

Metsa istutati meie aladel juba esimese Vabariigi ajal. Tänased vanad metsad on istutatud või ise kasvama hakanud 1930- ja 1940-ndate aastaste ulatuslikele raielankidele või tekkinud endise põllumajandusmaa metsastumise tulemusena.

Istutamiseks on hea aeg aprilli keskpaigast kuni maikuu lõpuni. See erineb ka taimekasvatamise meetodist. Suletud juurekavaga taimi, niinimetatud potitaimi, võib istutada kogu kasvuperioodi vältel, avajuurseid taimi tuleb istutada võimalikult istutushooaja alguses. Eriti oluline on jälgida lehtpuude puhul pungade paisumist.

Järjest soojem kliima on süvendanud kevadel istutatud taimede väljalangemise riski ja kasvatanud sügisese uuendamise populaarsust. Sügisel istutatakse alates augusti keskpaigast kuni septembrikuu lõpuni. Sügisest istutust läbi viies tuleb alati lähtuda ilmastikust. Kui istikutel ei jää piisavalt aega juurdumiseks, tuleb istutamine jätta ikkagi kevadeks.

Kindlasti ei tohi mõelda, et puude istutamine on jalutus metsas päikselisel päeval keset lilli ja linnulaulu. Olles ise käinud juba viimased 17 aastat kevadeti puid istutamas nii enda pere metsas kui ka eraettevõttele, võin öelda, et see on üks pingutust nõudev ja raske töö. Puid tuleb istutada ka siis, kui mai alguses sajab lund või tibutab vihma, kui õues on nii 5 kui ka 20 kraadi sooja. Taimed, mis on taimlas maast välja võetud tuleb maha istutada esimesel võimalusel! Enne istutamist hoiab hoolikas istutaja taimi ööpäeva vees (mitte voolavas!), et nad saaksid kaasa maksimaalse veevaru.

Lisaks raskele, kuid mediteerivale tööle toob kevadel metsas liikumine kaasa kohtumisi loomadega. Noored sokud käivad metsa serval uudistamas noort naisterahvast puid istutamas, tihti olen leidnud kabuhirmus väriseva metsjänese poja oksavaarude alt. Minu puudeistutamise tipphekt siiani on kohtumine karupojaga. Tol hetkel oli see väga hirmus ja metsaistutus lõppes tolleks päevaks arvestades, et kus kevadel on karupoeg seal on ka karuema. Kuid nüüd hiljem on ikka uhke kõigile rääkida, et ma olen metsas ikka karu näinud.

Kes leiab pildilt jänese?

Kuid kuidas ikkagi istutada metsa? Selle kohta saate vaadata õpetlikku videot „Kuidas istutada metsa?“

Pea meeles:

Istutamiseks kaeva piisavalt sügav auk, et puu juured mahuksid sisse.
Ära istuta puud liiga sügavale. Nii võib puu haigestuda mädanikesse. Jäta rohelised osad mullast välja.
Talla muld pärast istutamist puu ümber korralikult kinni, et puu oleks kindlasti juurtega maas ja õhk ei pääseks juuri kuivatama.
Minu isiklik soovitus on: Ütle igale puule: „Kallis, armas puu palun hakka ilusti kasvama“.

Soovin, et kõik teaksid, et puid istutades saate suurepäraseid emotsioone, mis kosutavad hinge ja selline töö on iseenesest väga meditatiivne. Pärast jääb alles koht, kus käia vaatamas, kui palju või kiiresti sinu istutatud mets tegelikult kasvab. Ma olen tänulik, et Eestis on nii palju inimesi, kes on nõus seda rasket tööd tegema.

Väga oluline võiks olla põlvkondade kaupa edasi antud puudeistutamise kultuur ja see rõõm näha, kui suureks kasvab sinu kätetöö. Googles oli selle aasta Rahvusvahelise Maa päeva (21. aprill) puhul imearmas video mõttega, et igaüks saab istutada seemne helgema tuleviku nimel - üks istik korraga.

Leidsin Internetist ka ühe tõelisest kena ettevõtmise - Alexela kogukonnaprogrammi. Ehk on see tavaline rohepesu meelitamaks kohale kliente, kuid tekitab ikka parema tunde, kui Terminali tanklaketi Hummer, mida üks päev poe ees kohtasin. Eelmine aasta istutas Alexela seemnena 12 000 puud kingitusena enda grupi töötajatele. Võin naljaga pooleks öelda, et olen elu jooksul nii palju puid istutanud juba täna, et võin sõita elu lõpuni autoga, ei tea, kas see oleks Hummeriga sõidu puhul ka nii. Eesti Erametsakeskuse ja Alexela kodulehe andmetel: kui sõidan keskmiselt 20 000 km autoga ja minu pere tagasihoidlik Nissan Qashqai võtabki soovitusliku 7 liitrit 100 km kohta, siis ma peaks istutama iga aasta 5 puud. Eelmine kevad istutasin ma 4430 puud ehk võin rahulikult järgnevad 886 aastat autoga sõita. Pealegi sõidan ma harva üksi, tavaliselt sõidan ikka koos elukaaslasega ja tööle ning trennis käin kas ratta või ühistranspordiga.

Soovin siia kirjutada Juhani puukooli hüüdlause, Istutades oled sa õnnelik! Loodan, et nii mõnigi teist võtab see aasta kätte ja istutab kasvõi need 5 puud, et saaks jälle muretult terve aasta autoga sõita. Kui sul pole peremetsa, aeda ja talgupäevadki jäävad see aasta jälle ära, siis ehk on pajuoksad vaasis juured alla ajanud ja saad viia need kuhugi veekoguäärde ja maha istutada. Ma loodan, et viirus kaob peagi meie seast ja RMK metsaistutustalgud naasevad, andes meile kõigile võimaluse istuda riigi ehk meie enda metsa puid.

Lõpetuseks kõigile vaatamiseks lustakas video Kahelt kangelt: Teet Margna ja Kristjan Jõekalda istutavad puid ja näevad, kui kõrge mets on juba 12 aastane kuusik. Tähelepanu ja tänuväärne töö on metsamajandamine!