Smart Living: Kodune veekasutus

Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid sellest vähem, kui ainult 1 % on kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu.

Ka Eestis, kus tavaliselt on veega hästi, hoiatati sel kuival ja kuumal juunil vee liigkasutamise eest. Eesti Vee-ettevõtete Liidu 21. juuni pressiteates on kirjas „… Eestis on täna piirkondi, kus veevarustus on ülekoormuse tõttu korduvalt katkenud, sest vett kasutatakse rohkem, kui puurkaevud ja veetöötlusseadmed toota jõuavad…“. See pressiteade peaks muutma ka meid valvsaks, et ka siin kaugel põhjamaal ei ole veevarud otsatud ja kliimasoojenemine toob meile kaasa veelgi enam veega seotud probleeme.

Palju me siis kodus vett kasutame?

Keskkonnaagentuuris valminud 2019. aasta veekasutuse koondaruande järgi (viimane hetkel kättesaadav) tarbiti Eestis sel aastal olmevett 42 miljonit kuupmeetrit. Seega kulutas üks elanik olmevett 87 liitrit ööpäevas ehk ca 2,6 m³ kuus. Keskmise Eesti elaniku veetarbimine oli ligi 60% väiksem keskmise Euroopa Liidu elaniku omast, kes kulutavad olmevajaduste rahuldamiseks umbes 6,54 m³ vett kuus. Olmeveena käsitletakse joogiks, toidutegemiseks ning teisteks olmevajadusteks kasutatavat vett.

Minu kodu kuu keskmine veekasutus on 8,494 m³, mis teeb 4,25 m³ inimese kohta.

Kuid miks me kodus nii palju vett kasutame?

Kui ma vaatan enda kodus veekasutuse statistikat, eristub selgelt korterisse kolimise periood ja koroona kevad, kui olin pea 3 kuud kodus (märts-aprill-pool maid). Pärast kontoris tööl käima hakkamist ja spordiklubi avamist kulub ka kodus palju vähem vett.

Enamus veest kulutame enda pesemiseks ja toiduvalmistamiseks, kuid toiduvalmistamine on sellest kaduvväike osa. Siinkohal tasub mainida, et sageli on nõude masinaga pesemine veesäästlikum, kui käsitsi pesemine. Seda tõestab ka minu uue versus endise kodu veekasutus. Uues kodus kasutame keskmiselt 8,494 m³vett vanas kodus oli see 9,652 m³. Muutunud on vaid see, et uues kodus on nõudepesumasin ja vannitoas on kvaliteetsemad segistid.

Ligi 75 protsenti majapidamises tarbitavast veest kasutatakse just vannitubades.

Nipid veekulu vähendamiseks vannitoas:

Nagu iga kulu vähendamisega, ei saa seda vähendada enne, kui sa ei tea, kuhu see sul kulub ehk tasub teha veeaudit. Selleks jälgi enda keskmist veekulu arvetelt, et selgitada välja anomaaliaid. Väga hea tööriist veekulu jagunemise määramiseks on Smart Livingu projekti raames valminud Koduse energiakasutuse hindamise veebilahendus (https://www.livingsmart.io/), mille abil saad teada, kus kulub sinu kodus enim vett ja palju sa säästaksid, kui sul oleks veesäästlikud segistid.

Pilt: Väljavõte Smart Living veebilahenduse veekasutuse tulemustest.

Duši eelistamine vannis käimise asemel. Keskmine vanniskäik võtab ligi 200 l vett, 8-minutiline dušš veesäästliku dušiotsiku puhul aga 70 liitrit. Seega piisaks vannis käimisel kuluvast veest koguni kolme duši jaoks.

Piira duši all olemise aega. Lühendades duši all käiku 1-2 minuti võrra, võid säästa vett kuni 12 liitrit päevas. Dušš võiks kesta alla 5 minuti. Pannes mängima vana või uus lemmiklugu, mis on duši all käimiseks paraja pikkusega, aitab meeles pidada, et peab duši alt väljuma, mitte seal mõnulema.

Samuti ei pea duši all tingimata käima iga päev või 2 korda päevas. Tänapäevane elustiil ei nõua enam igaõhtust mustuse maha pesemist. Igapäevane pesemine on pigem kultuuri kui hügieeni küsimus. Pidev sooja vee ja seebiga pesemine kuivatab nahka ja juukseid. Harjuta nahka vähema pesemisega ja nii hakkab nahk peagi ka vähem rasu eritama.

Vee säästmiseks on parim kasutada neutraalse pH-tasemega seepi, mitte vedelseepi või dušigeeli. Vedelad pesuvahendid vajavad tüüpiliselt rohkem vett maha loputamiseks.

Kõik teame ka soovitust: keerata kraan kinni hammaste harjamise, seebitamise, pea pesemise või habemeajamise ajal. Kraanide kasutamise järel sulge need hoolikalt ning ühtlaselt, et vältida asjatut veekulu. Sellega võid säästa ligi 40 liitrit vett päevas.

Veesäästlike dušisegistite veekulu on keskmiselt kaks kuni kolm korda väiksem kui tavalistel segistitel. Eelistada võiks just aeraatoriga segisteid, sest need segavad veevoolu õhuga ja seega ei tundu veevool harjumatult nõrk. Kokkuhoid võib olenevalt dušisegistist olla kuni 100 liitrit vett minutis

Ent kuidas teha kindlaks, kas dušiotsiku vahetamiseks on põhjust? Selleks tee läbi järgmine praktiline katse: mõõda ämbrisse 4 l vee joon, aseta ämber dušiotsiku alla, keera vesi lahti normaalse tugevusega, mõõda aega palju kulub selle koguse täitumiseks. Kui 4l täitub kiiremini kui 20 sekundiga, võiksid mõelda dušisegisti vahetamise peale.

Võrreldes kahe käepidemega kraanidega, aitavad kangsegistid vett säästa 40%.

Tualettpotti valides tuleks kindlasti eelistada kahe kambriga potte, mille puhul saab reguleerida palju vett korraga kasutada. Ei ole mõtet iga nupule vajutusega tervet ämbritäit vett raisata. Umbes ühe kolmandiku kodumajapidamises kasutatavast veest lastakse sõna otseses mõttes tualettpotist alla.

Vanemate tualettpottide veekulu saab vähendada kuni kolmandiku võrra, kui asetada veepaaki näiteks veega täidetud pudel. See vähendab kambri veemahtu, mis tähendab, et iga loputusega kasutate automaatselt vähem vett.

Vett säästab ka see, kui tualetis pärast urineerimist vee laskmise asemel sulgeda ainult prill-laua kaas. Inglise keeles on selle kohta spetsiaalne ütlemine “If it’s yellow, let it mellow.”

Väldi harjumust visata ka köögipaber ning pabertaskurätikud WC-sse. Nii pead vähem vett peale tõmbama.

Võimaluse ja vajaduse korral kaalu vanade segistite ja tualettpottide asendamist uute ja säästlikemaga. Ka uued pesumasinad kasutavad vanematest tunduvalt vähem vett ja elektrienergiat. Ostes uut kodumasinat, vali ökonoomsem, näiteks kasutavad eestlaetavad pesumasinad vähem vett kui pealtlaetavad pesumasinad.

Pane pesumasin käima alles siis, kui see on tervenisti täidetud. Võimalusel kasuta lühemaid pesutsükleid ja jahedamat vett - tänapäeva pesuvahendid pesevad ka jahedama veega pesu korralikult puhtaks. Nii säästad lisaks veele ka energiat.

Kontrolli regulaarselt ega kodumasinad ei leki ning likvideeri lekked esimesel võimalusel. Esmapilgul märkamatuks jäävaid veelekkeid saab tuvastada veearvesti näitu uurides, sest just seal peegeldub esimesena harjumuspärasest suurem vee tarbimine.

Paranda tilkuvad kraanid, mille kaudu võib nädalas, sõltuvalt tilkumiskiirusest kasutult kanalisatsiooni voolata 300 kuni mitu tuhat liitrit vett. Paranda kiiresti lekkiv tualettpoti loputuskast. Lekkiv loputuskast kulutab ca 55 pange vett, lausa jooksev aga 550 pange vett ööpäevas.

Dušši eelistamine vannile, säästlik dušisegisti ja lühem pesuaeg võib keskmisele 4-liikmelisele perele aastas säästa kuni 10 kuupmeetrit vett ja kuni 350 kWh veesoojendamiseks kuluvat energiat. Rahalises väärtuses võib see aastas tähendada kuni 75 eurot. Et tulemust saavutada, tuleb aga alustada õigest kohast - tegelike veekulude ja nende põhjuste väljaselgitamisest. Lihtne võimalus selleks on Smart Livingu projekti veebirakendus ja Excel igakuiste veekulude jälgimiseks.

100+ veesäästu nipi vaatamiseks mine lingile https://wateruseitwisely.com/100-ways-to-conserve-water/

Vaata minutifilmi veetarbest: