Majapidamiste keskkonnasõbralik energia tarbimine ja tootmine

Järgmine TREA korraldatav töötuba toimub Võru lähistel, Navi seltsimajas. Räägime majapidamiste keskkonnasõbralikust energia tarbimisest ja tootmisest. Meiega liitub ka erikülaline Robert Mägi.

Tule saa vastused oma küsimustele päikeseenergia kohta. Lisaks käsitleme ka seda, kuidas  kasutada kodumasinaid nupukalt ja mida tähendavad energiamärgised kodumasinatel, valgustitel jne.

Töötuba toimub 20. novembril kell 17.30, Navi küla seltsimajas.

Rohkem infot: https://www.trea.ee/uritus/tootuba-maamajapidamiste-keskkonnasobralik-energia-tarbimine-ja-tootmine/

Milliseid valgusteid valida?

Valgusallikad meie kodudes on suured elektrienergia tarbijad. Eriti märkimisväärne on see sügisest kevadeni, kui suur osa ööpäevast on õues pime või hämar. Valgusallikad annavad meile valgust, mis meid inspireerib, võimaldab suhelda, määrab meeleolu ja emotsionaalse heaolu. Kvaliteetne valgusallikas on ka tootlikkuse ja võimekuse töövahend. Valgus elustab igat ruumi, tähtsam on valguse kvaliteet kui kvantiteet. Üheainsa küünla soe leek loob õdusama atmosfääri kui katmata elektripirni kalk valgus.

Mis on valgus?

Valguse võib laias laastus jagada kaheks: nähtavaks ja nähtamatuks valguseks. Seda valguse osa, mida me näeme, nimetatakse nähtavaks valguseks.

Kehasid, mis kiirgavad valgust, nimetatakse valgusallikateks. Mõned valgusallikad kiirgavad lisaks valgusele ka soojust, selliseid valgusallikaid nimetatakse soojuslikeks valgusallikateks. Soojuslikes valgusallikates tekib valgus osakeste soojusliikumisel. Soojuslikud valgusallikad on näiteks Päike ja lõke. Hõõglamp on samuti soojuslik valgusallikas, kuna selles tekib valgus hõõgumiseni kuumutatud hõõgniidist (traadist), mille temperatuur võib ulatuda üle 3000˚C.

Lisaks soojuslikele valgusallikatele on olemas ka külmad valgusallikad. Sellised valgusallikad kiirgavad peamiselt valgust, väga vähesel määral ka soojust. Ka selliste valgusallikatega puutume kõik igapäevaselt kokku (nt telefoni ja arvutiekraan). Külmi valgusallikaid kohtame ka looduses, näiteks suvel pimedas metsas võib märgata rohekaid helendavaid „tulukesi” − emaseid jaanimardikad, kes annavad oma tuledega märku isastele jaanimardikatele. Polaaraladel võib mõnikord taevas märgata virmalisi, mis on samuti külmad valgusallikad.

Kõik valgusallikad vajavad valguse tekitamiseks energiat. Valgusallikad saavad oma energia keemilise reaktsiooni energiast (lõke, küünlaleek, jaanimardikad),  termotuumareaktsioonidest (Päike, teised tähed) või elektrienergiast (hõõglambid, arvuti- ja telefoniekraanid).

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/36#/section/1674

Valgusühikud

Luumen (lm) on valguse kogus, mida valgusallikas suudab toota. See on esimene näitaja, mida valgusti puhul järgida. Eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Mida suurem on luumeni väärtus, seda rohkem valgust lamp suudab toota.
Luks (lx) on valgustihedus ehk valgustatus, mis on pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta ehk ta väljendab valguse intensiivsust mingis punktis ja näitab, kui hästi on pind valgustatud. Üldvalgustuseks piisab 100-200 luksi ja tööpinnal 500-1000 luksi. Selle mõõtmiseks kasutame seadet nimega luksmeeter. Üks luks on ühe luumeni tugevuse valguse hajumine ruutmeetrisele pinnale (võrdselt kogu pinnale).

https://greenbusinesslight.com/resources/lighting-lux-lumens-watts/

Vatt (W) on valgusallika võimsus, W=V x A (pinge x elektrivoolu tugevus). Valgusallika võimus ei anna tänapäeval valguse vihu omadusest adekvaatset infot. See näitab ainult valgusti efektiivsust ehk siis kui palju võimsust vajab ta antud valgusvoo tootmiseks ehk elektrikulu tunnis.

Siinkohal tuleks ära mainida: Ära osta võimsust, osta valgusvoogu ehk luumeneid, mitte vatte!!!

https://www.lambiketid.ee/

Lisaks eelmainitud ühikutele on valgusallikate puhul oluline jälgida ka valgustemperatuuri ja värviedastusindeksit.

Kelvin (K) on värvustemperatuur ehk valguse toon, mis väljendab värvi nägemisega kaasnevat soojuslikku muljet. Kui värvustemperatuur on kuni 3300K, tundub valgus enamasti soojana, aga kui üle 5300K siis külmana. Mida suurem on väärtus, seda külmem on ka valgus. Alla 3000 K on soe valgus, vahemikus 3300–3500 on vahepealne ja üle 4000 K on külm valguse värv. Valguse värvusel on teadaolevalt suur mõju inimese tervisele ja meeleolule, eelkõige mõjutab see meie virgust. Kodus ja õhtusel ajal, kui soovime hubasemat olemist, kasutame enamasti „soojemat“ valgust, kuid selleks, et püsida koolis ja töökohal erksa ning töövõimelisena, on parem kasutada „külmemat“ valgust. Inimesele mõjub kõige soodsamalt valguse täisspekter ehk päikesevalgus. Päikesevalguse spekter on alati ühtlane täisspekter.

Eluruumidesse on mõistlik valida valgusallikad valgustemperatuuriga 2700-3500K. Soovitatakse 3000K, see on soe valgus, mille käes näeb hästi. Köögitasapindu ja vannitoapeeglit võiks valgustada valgema valgusallikaga 3500-4000K. Kontori üldvalgus võiks olla 4000-6500K. 

https://common.ee/blog/valgustemperatuuri-olulisus

Värviedastusindeks (CRI) on parameeter, mis näitab, kui tõetruult valgusallikas edastab objektide värve. Interjööri tehisvalgus peab võimaldama inimsilmal tajuda värve õigesti, see tähendab, nagu loomulikus päevavalguses. Moonutuseta värviedastusindeks on Ra=100, mis tähendab, et kõiki värve tajutakse ühtviisi hästi. Aksepteeritav värviedastusindeks on alates CRI >80.

Erineva valgustemperatuuri puhul on värvide nähtavus erinev. Sooja valguse käes kaovad isegi ideaalis teatud toonid ära, sama kehtib ka väga külma valguse kohta. Enim värve näeb kuskil 6500K valguse (nn päevavalguse) käes. Olenevalt rakendusest loetakse ideaalseks professionaalseks valgustuseks 5400-6500K valgustemperatuuriga valgust.

Mida valgem on valgus, seda paremini eristab silm erinevaid toone ja näeb pisidetaile.

Olulised näitajad valgusallikate puhul on valgusvoo ühik (lm), valgustemperatuur (K) ja värvieraldusindeks (CRI).

 

Valgusallikad kodus

Siseruumides loome valgustite abil erinevad meeleolusid. Valgustus määrab ära kogu ruumi sisu ja stiili, olles seega üks osa ruumikujundusest – valguse õige kasutamine võib suuresti muuta ruumi õhustikku. Vale valgus või valgusti võib seevastu rikkuda kogu ruumi üldilme. Lisaks mõjutab valgus meid ka füüsiliselt. Hea valgus annab energiat ja loob hea meeleolu, halb valgus võib meid muuta väsinuks ja ärritunuks ning rikkuda silmi.

Tänapäeval on laialdaselt kasutusel valgusdioodid, mida kasutatakse näiteks arvutite, nutitelefonide ja telerite ekraanides. Valgusdioodlampi tuntakse ka LED-valgustina (ingl k − light emitting diode). LED on p-n-siiret sisaldav tahkisseadis, mis ergastamisel elektrivooluga emiteerib optilist kiirgust ja mille kiirgusspektri põhiline osa asub spektri nähtavas alas.

Kuna LED-valgustid on väga energiasäästlikud, kasutatakse neid üha rohkem ka tavaliste hõõg- ja luminofoorlampide (nn säästulampide) asemel.

Näiteks nii hõõglambis kui valgusdioodlambis muudetakse elektrienergia valgusenergiaks. Seejuures kiiratakse hõõglambis suurem osa (üle 80%) muundunud elektrienergiast infrapunakiirgusena (soojuskiirgusena), aga valgusdioodlambis nähtava valgusena.

LED valgustite plussid:

1. Energiasääst. LEDid on energiasäästlikumad ja efektiivsemad. Keskmine energiasääst kodumajapidamises ja büroodes on kahekordne, tööstuses aga võib see olla kuni kolmekordne.

2. Pikk eluiga. Luminofoorvalgustid peavad vastu umbes 10 000-20 000 tundi, siis LED tehnoloogial põhinevad valgustid kestavad keskmiselt 50 000 tundi. Büroodes kui ka kodumajapidamises mängib valgusti vastupidavuses rolli ka see, et selle sagedane sisse- ja väljalülitamine ei lõhu LED-valgustit ega vähenda selle eluiga.

3. Valgustemperatuur. LED annab võimaluse ruumi disaini muuta valgusribade, profiilivalgustite ja erilahendustega nii karniisides kui ka triipudena laes. LED valgustid pole mitte ainult külmas sinises valguses vaid nende puhul on võimalik valida endale sobilik toon. RGB tüüpi LED-valgustite puhul on võimalik valida sobiv värvitoon 16 miljoni värvitooni hulgast.

Mida lühem on lampide eluiga, seda halvem on nende mõju keskkonnale. Mida pikem on lambi eluiga, sest harvem on vaja lampe vahetada. Lampide elueast sõltub otseselt nende keskkonnamõju, sest lampide tootmise ja laialivedamisega üle maailma kaasneb mõju keskkonnale. Kuna osade LED-lampide eluiga on kümneid tuhandeid tunde, siis on sageli karbil märge lambi tööea kohta aastates.

Keskmised valgustite eluead:

• harilik hõõglamp - 1000 tundi
• halogeenlamp - 500-3000 tundi
• säästulamp - 6000-20 000 tundi
• LED-lamp - 25 000-50 000 tundi

https://www.mooblifurnituur.ee/files/Loox-LED-INFORMATION-est.pdf

Energiamärgis valgustitel

Valgusallikate (elektripirnide) energiatõhusust tähistatakse A-, B- ja C-klassiga. Energiatõhususe hindamiseks arvutatakse valgusvoo hulka kasutatava võimsuse kohta (lm/W). Seega, mida suurem on valgusvoog ühe võimsuse vati kohta, seda tõhusam on lamp. Seetõttu tasub valgusallika ostmisel jälgida ka luumeneid ehk valgusvoo hulka, mida valgusallikas kiirgab inimese silma poolt registreerituna. Mida rohkem luumeneid, seda eredam valgus.

Kõik säästulambid ja LED-lambid kuuluvad energiatõhususe A- kuni A++-klassi, täiustatud halogeenlambid aga C- või D-klassi. Näiteks vajab C-klassi jääv halogeenlamp A-klassi jäävast LED-lambist ligi kolm korda rohkem energiat.

Pakenditel olev elektrilampide energiamärgis (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1602574801038&uri=CELEX:32019R2015 ):

Hetkel veel kasutusel aga turult lahkuv energiamärgis		Uus energiamärgis 2021 aastast
I	Tarnija nimi või kaubamärk	I	Tarnija nimi või kaubamärk
II	Tarnija mudelitähis	II	Tarnija mudelitähis
III	Energiatõhususe skaala A++ kuni E	III	Energiatõhususe skaala A kuni G
IV	Energiatarbimine, mis on väljendatud valgusallika energiatarbimisena sisselülitatud seisundis kilovatt-tundides (kWh) 1000 tunni kohta	IV	Energiatarbimine, mis on väljendatud valgusallika energiatarbimisena sisselülitatud seisundis kilovatt-tundides (kWh) 1000 tunni kohta
		V	Ruutkood
		VI	Energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt
		VII	Käesoleva määruse number, mis on „2019/2015“

Euroopa Liidu poolt koostatud tarbija juhendi leiate lingilt: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/consumer_guide_to_energy_efficient_lighting.pdf

Soovitusi valgustite paigutamiseks kodus

Üldvalgustid

Elu-, magamis- ja söögituba vajavad mahedamat üldvalgust. Hea üldvalgustus peab olema hajutatud ja valgusti ise tagasihoidlik, et domineeriks valgus, mitte selle allikas. Kui ruumis on ainult üks üldvalgusti, siis selline valgus väsitab, muudab õhkkonna tuimaks ja tekitab nurkadesse varje, mis muudavad ruumi ahtaks.

Suur laevalgusti pole kuigi ökonoomne, sest see valgustab vaid peamiselt toa ülemist osa, kuid samas suurendavad ülespoole avanevad valgustid lae valgustatust – kuna valgus peegeldub sel juhul laest tuppa, jaotavad sellised lambid valgust toas ühtlasemalt. Mugav on reguleeritav reostaatlüliti, mis lubab laevalgustust muuta sumedamaks või eredamaks ning luua niiviisi ruumi soovikohane meeleolu.

Erilise taustavalguse loovad ka varjatud valgustid karniisi, sokli või ka näiteks köögimööbli taga. Sellise valgusega saab teatud detaile rõhutada või siis hoopiski varju jätta. Ka põrandasse võib paigaldada punktvalgustid, mis tähistavad liikumisrada.

Kohtvalgustid

Enamik ruume vajavad lisaks üldvalgustusele ka kohtvalgusteid. Näiteks võib elutuppa paigutada punktvalgustid diivani juurde, kus rohkem loetakse, ning väiksemaid lampe seintele. Ruumi saab valgustite abil jagada vastavateks tsoonideks: mängimiseks, teleri vaatamiseks, puhkuseks, lugemiseks. Näiteks pole teleri vaatamiseks tarvis intensiivset valgust ning paigaldada võib mõned seinalambid, kus saab kasutada nõrgemaid pirne. Kui kasutada igas tsoonis kohalikku valgustust, muutub elu palju valgemaks ja mugavamaks.

Kohtvalgustid, mis on paigutatud ruumis ühtlaselt ja erinevatele kõrgustele, teevad ruumi suuremaks. Ka väikeses ruumis oleks vaja vähemalt nelja erinevat valgusallikat – vaheta nende asukohta ja kõrgust nii, et pilk saaks läbi ruumi liikuda. Tekita ruumis valguse ja varjude mäng. Proovi valgustust ruumi erinevates osades, eriti nurkades, mis on seni valgustamata.

Suunatud valgusega kohtvalgustid sobivad tööpiirkonda või sinna, kus valgus langeb kollektsioonile, pildile või mõnele detailile, mis väärib tähelepanu. Sellised valgustid on väga vajalikud esikus, köögis, töölaual ja vannitoas. Mujal võib nende valgus mõjuda tuimana, seega tuleks elutoas allapoole suunatud valgusvooga valgustite arvu piirata. Suuna valgus pigem seinale ja lakke, et luua kumav taustavalgus. Kui suunata valgus lakke, paistab tuba kõrgem ja avaram.

Töökoha valgustus

Töökoht peab olema hästi valgustatud nii töötoas või kontoris kui ka köögis. Kui tegemist on liikuva tööga, peab kogu ruum olema valge, seega vajab köök head valgustust. Ülemiste kappide alla süvistatud halogeenid või ka päevavalguslamp ei ole piisav. Kõige kasulikumad on piisaval arvul lakke süvistatud valgustid. Kui see pole võimalik, võib kasutada valgusteid, mille paigaldatud lambikesi saab suunata erinevatesse suundadesse. Väiksemas köögis piisab üldvalgusena ka ühest suurest laevalgustist.

Kodukontoris, kus istutakse laua taga ja töö toimub enamasti arvutiekraanil, on vaja korraliku laualampi, mis annab ekraanile lisavalgust – suurem valgusnurk hoiab meeled kauem ärksana ja väsimus ei ründa töötegijat nii ruttu. Oluline on silmas pidada, et laua taga töötamisel ei piisa vaid laualambist, vaid ruumis peavad põlema teisedki tuled.

Niiske ruumi valgusti

Pesuruumi valgustuse juures on välja töötatud erinevad tsoonid, mille puhul tuleb arvestada valgustite niiskuskindlusega (IP). Üldjoontes on nõuded järgmised:

• 0-tsoon on vanni või dušikabiini sees, voolava vee vahetus läheduses. Valgusti peab olema madalapingeline, täiesti veekindel, nõutav IP minimaalselt 67.
• 1-tsoon on vanni ümbritsevad seinad kuni kõrguseni 2,25 m; samuti dušikabiini kohal olev tsoon, nõutav IP minimaalselt 44.
• 2-tsoon on 60 cm raadiuses ümber vanni kõrguseni 2,25 m; samuti 60 cm raadiuses ümber valamusegisti, minimaalne IP 40 (täiesti kindel variant aga siiski IP 44).
• 3-tsoon jääb väljapoole tsoone 1 ja 2. Veega kokkupuute tõenäosus puudub, IP nõuet ei rakendata, kuid oleks soovitatav siiski nt IP 20.

Teeõhtu Kappermäel „Maamajapidamiste keskkonnasõbralik energia tarbimine ja tootmine“

Kätte on jõudnud aeg kuulutada välja meie järgmine töötuba. Seekord suundub TREA meeskond Otepää kanti. Seal tutvustame samu teemasid, millest räägiti Tartu töötoas ja lisaks on meil erikülaline Robert Mägi Solarflow OÜst.

Seekord saab lisaks kodumasinate monitoorimisele, nupukale kasutusele ja energiamärgistele teada ka, kuidas panna päikseenergia enda kasuks tööle.

Töötuba/Teeõhtu toimub 23. septembril kell 18.30, Kappermäel Lokumardi Talus (Google Map ja Waze otsing Kappermäe Selts).

Rohkem infot: https://www.trea.ee/blog/teeohtu-kappermael-maamajapidamiste-keskkonnasobralik-energia-tarbimine-ja-tootmine/

Töötuba „Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus“

 

Vihmasel teisipäevasel päeval (29.09.20) toimus Tartus SPARK Demo keskuses Smart Living projekti esimene kodumajapidamistele suunatud töötuba „Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus“.

Töötuba oli küll rohkem loengu nägu, kuid tegevust jätkus siiski ka publikule. Alustuseks rääkis projektijuht Annika natuke Interreg Eesti-Läti piiriülese programmi projektist Smart Living ehk Arukas Elamine. Siinkohal väärib üle kordamist projekti eesmärk, milleks on Aruka Elamise kontseptsiooni levitamine ehk teadlikkuse tõstmine ja meelde tuletamine, et meist igaüks saab energia säästu panustada oma aruka käitumisega ja läbi selle aidata kaasa kliimamuutuste peatumisele.

Annika tutvustas ka uusi ja juba tuttavaid nippe, kuidas oma kodumasinaid nupukalt kasutada. Sellekohase infolehe leiate siit: https://drive.google.com/file/d/1san_XRzXDYXe-QH3nh0IXRDlG6j6wgvD/view?usp=sharing

Annika tutvus töötoa ettevalmistamisel erinevate äppidega, mis pakuksid sarnaseid nippe, kuidas arukamalt elada ja oma kodumasinaid kasutada. Parim äpp, mida julgeme ka siin soovitada, on „Eco Life Hacks“. Sealt saad sa alustuseks teada oma süsinikujalajälje ja edasi saad lugeda juba põnevaid soovitusi ja nippe alamkategooriatest: tarbimine, energiakasutus, toit, kodu, jäätmed ja vee kasutus. Seega, kes ei soovi paberkandjal nippe lugeda leiab need ja palju muud huvitavat sealt äpist.

Annika ettekandega saate tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/1DBY-1OcSAZVaeTYdZajP9J9GlidzXhxI/view?usp=sharing

Marten tutvustas, kuidas ja mida kodus mõõta. Arukas elamine algab sellest, et me teame, kui palju me tarbime. „Seni kui pole selgeks tehtud oma (energia)kuluallikaid ei ole võimalik hästi aru saada ka oma energiasäästu võimalustest“.

Marteni soovitused Aruka Elamisega alustamiseks:

• Tutvu oma (elektri)energiaarvetega;
• Selgita välja suurimad elektritarbijad (kütteallikad, elektriboiler,…);
• Võimalusel kontrolli tulemust mõõtmisega;
• Hinda oma tarbimisharjumisi, tutvu säästunippide ja soovitustega – arutle enda ja perega milliseid saad rakendada;
• Ka vaid oma energiatarbimist teadvustades ja vähendades, saad sa teadlikuks ehk arukaks tarbijaks!

Marteni ettekandega saate tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/1Coi5jyQJ4IvqfULbcgSYlRT3Wrj-p73n/view?usp=sharing

Lisaks rääkis Martin kodumasinate ja lampide energiamärgistest. Lisaks leiate tema ettekandest pikema tutvustuse valguse ja valgustite kohta. Martini ettekanne: https://drive.google.com/file/d/1gXqbUoTTYGhaShHeOC4OZ118x9tqPy47/view?usp=sharing

Väga hea ülevaate praegustest ja uutest energiamärgistest saate Boschi koduseadmete veebilehelt:  https://www.bosch-home.ee/miks-valida-just-bosch/jatkusuutlik-tootmine/energiamargis. Uued energiamärgised alatest 2021. aastat määratakse külmkappidele, nõudepesumasinatele, pesumasinatele, televiisoritele ja lampidele. Uued energiamärgised tähendavad seda, et kaovad „+“ märgid A tagant. Kui praegu võime mõelda, et iga „+“ A taga muudab ta 10% efektiivsemaks eelmisest, siis tulevikus on kindel A kuni G süsteem ja praegused A +, A++, A+++ jagatakse sinna vahemikku. Uuendusena lisatakse energiamärgistele QR kood, mille abil saab toote kohta täiendavat infot.

Lisaks üritasime kohaletulnutes tekitada ootusärevust, näidates tahvelarvutitest neile valmivat energiasäästu veebirakendust. Veebirakendus on leitav aadressilt: http://smartliving.flowin.lv/. Praegu on igaühel sealt võimalik teada saada, milline elektrienergia kaustaja ta on. Selleks on vaja teada oma keskmist elektritarbimist (kWh) kuus ja saadki teada, kas sa oled võrreldes teistega oma energiatarbimisega punases, oranžis või rohelises lahtris. Tulevikus on võimalik sealt edasi veebirakendusse sisse logida ja rakenduses enda virtuaalses kodus erinevaid energiatõhususe meetmeid katsetada. Sealt saad teada, kuidas just Sina saad enda kodus energialt säästa. Olgu siis selleks vana külmkapi asendamine uuega või vanade valgustite asendamine LED valgustitega. Samuti hakkab veebirakendus jagama neid samu eelmainitud infolehelt leitavaid nippe.

Päev lõppes lõbusa Kahootis toimunud energiaviktoriiniga, kus võitja oli igaüks, kes tuli kohale ja sai meeneks toreda Aruka Elamise külmkapimagneti.

Töötuba „Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus“ asub nüüd väikestviisi ringreisile. Sama teemat on plaanis tutvustada veel neljas Lõuna-Eesti väikelinnas. Eks me näe, kuidas uus koroonapuhang meid kõiki mõjutab, kuid loodame kohtuda juba oktoobris järgmiste toredate inimestega.

Kui peale selle postituse lugemist on sul tunne, et tead Lõuna-Eesti väikelinna kogukonda, kes sooviks saada rohkem teada Aruka Elamise kunstist, anna meile julgelt teada info@trea.ee.

Töötuba "Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus!"

Kuidas säästa kodus elektrit ja raha, kasutades kodumasinaid õigesti ja nupukalt? Mida tähendavad energiamärgised kodumasinatel ja valgustitel? Tule 29. septembril kell 17.30-19.30 töötuppa "Kodumasinate ja valgustite energiasäästlik kasutus!", mida viib läbi Tartu Regiooni Energiaagentuur ja saa teada!

Töötuba on osalistele tasuta ning toimub Tartus SPARK Demo hoones, Narva mnt 3.

Vajalik on eelregistreerimine siin: https://forms.gle/NqdSPrX3q39SvXie6

Rohkem infot: trea.ee

Loe lisaks: treasmartliving.blogspot.com

Aruka elamise nipid

Suvi on läbi ning on aeg tagasi pöörduda tavapärase kodurežiimi juurde. Selleks tuletame teile graafiliselt meelde mõned lihtsad energiasäästu nipid kodus:

Kui Teie kodul on ühe või kahekordse klaasiga aknad, kaaluge nende vahetamist energiatõhusamate - 3 kordse klaasiga akende vastu. Nii hoiate talvel kokku küttekuludelt ja pakasel talvepäeval saate nautida kauneid jäälilli. Suvel aitab siseruumide ülekuumenemise vastu päiksesirm või aknakatted.

Enne talve täitke kõik praod ukse- ja aknaraamides. Pragude kaudu poeb külm tuppa!

Vaipade ja vaipkatete kasutamisega saab hõlpsasti vähendada soojuskadu läbi põranda.

 

Esimestel jahedatel päevadel võiks kütte sisse lülitamise asemele panna selga soojema džempri ja jalga sussid ning võtta voodisse ühe lisa teki. Ehk ei pea kohe esimeste jahedate ilmadega kütet sisse lülitama.

Kõigest üks lõunapoolne aken suudab valgustada 20 kuni 100 korda endast suuremat ala.

Koos sügisega on saabunud külmemad välisõhu temperatuurid, kuid päikesel on veel jõudu küllaga. Tõmmake akende eest ära kardinad ja nautige toas veel kestvat päikesevalgust ja -soojust.

Keskkonnahoidlik eluviis võib mõnikord tunduda keeruline, aeganõudev või kallis, aga see võib olla ka väga lihtne: lihtsalt kustuta tuled!

Ärge jätke elektroonikaseadmeid terveks päevaks töötama. Lülitage seadmed sisse ainult siis, kui neid vajate. Lülitage välja ka telekas ja raadio kui lahkute toast või lähete kauemaks eemale. 

Ooterežiimis olevad seadmed võivad keskmise majapidamise elektritarbimisest moodustada kuni 10%. Võtke juhe seinast välja ja säästke elektrit.

Külmkapid ja külmikud töötavad kõige tõhusamalt siis, kui nad on täis, seega hoidke oma külmkapp võimalikult täis (kasutada nt veepudeleid, kui pole muud külmkappi panna). Siiski peab olema ettevaatlik, et külmkapis ei oleks liiga palju asju, sest see takistab õhuvoolu ja seetõttu peab seade rohkem tööd tegema.

Lülitage ahi välja paar minutit enne kui toit valmis saab – ahjus juba olev soojus jätkab toidu küpsetamist nii kaua, kuni toit on valmis. Enne söömist alati kontrollida, et toit oleks valmis.

Üritage igal nädalal üks kord vähem pesu pesta. Isegi siis, kui pesete pesu külma veega, võidate ühe vähema pesukorraga palju elektrit ja säästate vett.

Kuivatisse lisatud kuiv rätik vähendab tunduvalt kuivatamisaega. Olulise elektrienergia säästu saavutate, kui kuivatate riideid õhu käes. 

Pole paremat lõhna kui on värskelt pestud ja õues kuivanud linadel, rätikutel ja riietel. Kuivatage pesu õues pesunööril või toas. 

Lõpetage raha kulutamine pudeliveele, mis on pakendatud plastikpudelitesse. Osta parem korduvkasutatav klaasistpudel, mida saad kraaniveega täita. Nii säästad raha ja aitab planeeti.

Keerake hambapesu ajaks kraan kinni – väike liigutus, kuid säästab mitu liitrit vett.

Koguge vihmavett, et oma toa- ja aiataimi kasta.

Miljardite puude istutamine üle maailma on üks parimaid ja odavamaid viise, kuidas CO₂ eemaldada atmosfääris võitlemaks kliimakriisiga. Kasvamise ajal puud neelavad ja säilitavad CO₂, mis on peamine kliimasoojenemise põhjustaja. Parim aeg puude istutamiseks on kevadel või sügisel.

Päris paberist raamatud on imetoredad, aga kahjuks mitte väga keskkonnasõbralikud. Liitu raamatukoguga ja laenuta enda raamatud sealt, see on super jätkusuutlik.

Töökaaslasega sõidujagamine ei ole küll suur asi, kuid muudab palju. Juba vaid ühele töökaaslasele küüti pakkudes hoiate kahepeale kokku 50% oma CO₂ emissioonilt. 

Milliseid seadmeid endale koju osta ja mida lugeda energiamärgiselt?

Tavaliselt tekib uue kodumasina järgi vajadus, kui masin on lõpetanud koostöö või on käsil uue kodu sisustamine või vana renoveerimine. Sellisel hetkel hakkavad inimesed mõtlema ja ka projektijuht Annika arutles omakeskis, et mille järgi valida uus kodumasin: välise meeldivuse, tootja ettevõtte, hinna või energiamärgise järgi? Elektroonikaseadmed moodustavad ligikaudu 12% kodusest elektrikulust. Seega siin postituses vaatleme kodusmasinaid lähtuvalt energiamärgisest ja räägime, mida need märgised üldse tähendavad.

Projektijuht Annika kolib augusti lõpus oma uude koju, mis on Tartu esimene uus A klassi kortermaja, sellega seoses on ka soov soetada võimalikult energiatõhusad kodumasinad mõistliku hinna eest. Siinkohal on mõistlik ära mainida ja lahti kirjutada energiavaesuse mõiste.

Energiaostuvõimetus ehk energiavaesus on praegu Eestis EL Energiatõhususe direktiivi järgi seotud toimetulekutoetusega: „Direktiivi ülevõtmisel seotakse energiaostuvõimetu isik toimetulekutoetusega, mis tähendab, et toimetulekutoetuse saajate arv ongi energiaostuvõimetute isikute hulk Eestis“ (https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf). Energiaostuvõimetuse vähendamine peaks keskenduma rohkem energiatõhususe suurendamisele, mis tooks kaasa energiatarbimise vähendamise. Seega võiksid energiavaeste alla käia ka need inimesed, kes näiteks ei ole võimelised ostma A+++ külmkappi vaid peavad leppima vähem energiasäästliku variandiga. See teema on hetkel ka ekspertide ja valituses vahel arutlemisel, et kuidas on tegelikult õige käsitleda energiavaesust Eestis.

Mida siis tähendavad energiamärgised ja mis vahet on A ja A+++ kodumasinal? Seadme energiatõhusese klass A (roheline) on kõige energiasäästlikum ja klass G (punane) kõige suurema energiatarbimisega. Klass A-le lisatakse täiendavalt veel klassid: A+, A++ ja A+++, kuid nende klasside kasutamine lõpetatakse alates 2021. aastast. Energiamärgis väljendab seadme otsest või kaudset mõju energia ning muude võimalike ressursside tarbimisele. Seega kindlaid elektritarbimise (kWh) vahemikke ei saa ühegi klassi taha kirjutada. All pool võrdlemegi kodumasinaid nende energiatõhususe klassi järgi ja vaatame millised on erinevused. Väga jämedalt võib öelda, et A+++ seade on 30% tõhusam ja A++ 20% tõhusam kui klass A seade. Täpsemalt saate lugeda kodumasinate energiamärgise määramise kohta ja märgiste kohta: https://ec.europa.eu/info/energy-climate-change-environment/standards-tools-and-labels/products-labelling-rules-and-requirements/energy-label-and-ecodesign/energy-efficient-products_en .

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32010R1061

Vaatame nüüd kodumasinaid lähemalt, igas kodus on vaja pesumasinat, külmikut, pliiti ja ahju ning hea oleks ka nõudepesumasin. Nimelt nõudepesumasin on ainuke kodumasin, mida kaustades hoiate kokku rohkem ressursse, kui seda käsitsi tehes. Televiisor on ka enamus inimestel siiski veel kodus olemas. Võtame vaatluse alla tuntumad kodutehnika brändid. Siinkohal märgin ära, et reklaami ei soovi teha kellelegi ja igalt tootjalt valisin vaatluse alla odavama poolse hinnaga toote.  

Tabelites kasutasin elektrienergia hinna arvutamisel juuni 2020 keskmist ööpäevahinda, milleks oli Eesti Energia andmetel 0,0468 eur/kWh ja vee hinnaks võtsin 2,04 eur/m3.

Pesumasin

Lisasin Exceli tabelisse samale suurusele ja energiaklassile vastavad masinad erinevatelt tootjatelt. Pesumasinaid on väga erinevate funktsioonidega arvan, et on õige on võrrelda energiatarbimist standardse täituvusega 60°C pesu puhul (kWh). See on olemas ka kõigi masinate kasutusjuhendis. Samuti on oluline vee tarbimine, mis on ära märgitud ka energiamärgisel. Lähtudes pesumasinate kasutusjuhendistest, siis me peseme aastas pesumasinaga umbes 220 pesukorda. 

Elektrienergia kasutust võrreldes andis parima tulemuse LG pesumasin. Tabelist näeme, et sama energiaklassi A+++ puhul võib olla erinevus kuni 94,16 kWh ehk rohkem kui 4 EUR aastas. Kahjuks ei olnud välja toodud ühe tüüpilise pesukorra veekasutust, seega võrdlesin energiamärgiselt aastast veekulu. Seitsmest pesumasinast kuuel oli see sarnane, aga ühel täiesti erinev. Tooteinfost ei suutnud ma ka kuidagi leida infot, kuidas või miks nende pesumasin võrreldes teistega nii vähe vett tarbib. Uuesti tabelit vaadates näeme, et kui liita parimale tulemusele juurde elektrikulust ja veekasutusest tulevad lisa eurod, tuleb parima ja halvima masina vahe aastas üle 9 euro. 10 aasta peale, mis võiks olla kodumasina minimaalne eluiga, on see juba 100 euro lähedal. Seega, kui säästlikum pesumasin on küll pisut kallim, tasub ta ikkagi pika aja jooksul ära.

Enamus pesumasinaid turul ongi juba A+++ klassis ja seetõttu on neid igas hinnaklassis ning  kättesaadavus ilmselt võimetekohane paljudele.

Külmkapp

Külmkapp on kõige energiamahukam kodumasin, seega tuleb külmkapi valikusse suhtuda väga tõsiselt. Samuti tuleb pöörata tähelepanu külmkapi paigutusele köögis, sest kui külmkapp asub elektripliidi või -ahju kõrval kulutab külmkapp oluliselt rohkem energiat. Külmiku temperatuur tasub reguleerida 4 kraadi peale ja jääkapi osa -18°C, need on optimaalsed temperatuurid tema tööks. Oluline on meeles pidada, et 1°C külma suurendab energiatarvet 5 kuni 10%.

Külmkapid on väga erineva mahuga. Ühel tootjal on ainult ühes mahus külmkapid ja teisel teises. Valisin väljanägemiselt sarnased - külmaosa all ja enam-vähem sarnases kõrguses ning propotsioonis külmkapid. Energeetilise võrdluspunkti tekitamiseks arvutasin igale külmakapile energiatarbe aastas kWh liitri kohta ja siis valisin kõige väiksema mahtuvusega külmkapi algmahuks. 

Parima tulemuse andis Samsungi külmkapp, mille aastane kulu elektrile oleks 5,91 eurot, 267 liitrise kapi puhul. Vahe on 1,34 eurot halvima tulemusega, mis 10 aasta peale teeb 13,40 eurot, see on aga nii pika aja peale kaduvväike. Võib öelda, et A+++ külmkapid on kõik enam-vähem võrdsed oma energiatarbelt, seega energiamärgis töötab.

A+++ külmkapid on aga võrdlemisi kallid võrreldes A++ külmkappidega. All on toodud tabel, kust on näha säästu kulutustelt energiale, kui osta kõrgema energiatõhususe klassiga masin. Näiteks Samsungi A+++ külmkappi peaks kasutama 40 aastat, et see hinnavahe ennast ära tasuks. Seega siin jääb iga ühe enda otsustada, kas osta kallim A+++ külmkapp või vähe energiamahukam, aga odavam A++ külmkapp. 

Küpsetusahi

Integreeritavaid küpsetusahje vaadates on enamus ahjud A või A+ klassist, Euronicsi kodulehelt leidsin ainult ühe A++ ahju. Küpsetusahjude energiamärgistel on esitatud energiakulu, mis kulub külma ahju kuumutamiseks, seda siis kas ventilaatoriga või ilma ventilaatorita.

Kui võrrelda A+ küpsetusahjusid võib öelda, et energiakulu on palju suurem ilma ventilaatorita kuumutamisel. Seda vaadates on huvitavalt just A++ ahi kõige energiamahukam. Energiasääst tekib küpsetusahju kuumutamisel ventilaatoriga. Tabelist on näha, miks A++ küpsetusahi on endale sellise energiatõhususe klassi saanud. A+ küpsetusahjude puhul võib öelda, et nende energiakasutus jääb samasse suurusesse. Kui kasutada ahju 100 korda aastas jäävad kõigi vahel võrreldav erinevus 0,1 euro sisse.

Kuid võrdleme vahet ka A ja A+ ahjude vahel ja siis vaatame juba ainult ventilaatoriga kuumutamise kulusid:

Sellest tabelist võib tõdeda, et A+ toote puhul rahalise tasuvuseni jõudmiseks peab seda kasutama vähemalt sama kaua kui on maksimum kodulaenu pikkus. Siinkohal märgin, et alati ei saa kõike mõõta rahas. Vello Tohveri andmetel kulub 1 kWh elektrienergia tootmiseks 1,5 kg põlevkivi (https://raudvere.ee/2019/06/13/polevkivist-toodetud-elektrist-ja-muust/). Kui võrrelda kahte Electroluxi küpsetusahju ja arvestades, et kasutad aastas ahju 100 korda ja 10 aastat (0,9211-0,6708=0,2503*100=25,03*10=250,3), kulutab A klassi ahi 250,3 kWh elektrienergiat rohkem. See on 375,45 kg põlevkivi, mida on sama palju kui ühe mopeedauto kaal.

 

Allikad: http://autofrend.ee/index.php?page=68&action=show_product_details&product_id=709&group_id=17; http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html

Nõusepesumasin

Energia ja vee kokkuhoidu on võimalik saavutada juba vaid sellega, et kasutate kodus nõudepesumasinat. Lõbusaid videosid nõudepesumasina õige kasutamise kohta vaadake lingilt: https://www.youtube.com/watch?v=FHMchDyWli4&list=PLMT03eP7yHyR3RDnfKyvOhdB7VZ1fEmC8&index=2

Nõudepesumasinaid jagub ka erinevatesse energiaklassidesse, peamiselt on siiski esindatud A++ ja A+++. Siin võrdlemegi, kui säästlikud on A++ masinad võrreldes A+++. Vaatluse alla võtame 60 cm masinad, kuna need on lihtsalt rohkem levinud. Kui inimesed elavad üksi või kahekesi võiks siiski eelistada 45 cm masinat. Suured masinad võivad küll olla parema hinnaga oma energiaklassi kohta, kuid nende kasutamine kulutab ka rohkem ressursse. Kindlasti olgu nõudepesumasin alati täis enne pesu alustamist!

Kahjuks ei olnud kõigi nõudepesumasinate tootekirjelduse kirjas elektrikulu ühele pesukorrale, seega võrdluseks kasutasin energiamärgisel esitatud kWh/aastas ja leidsin energiakulu 13 nõudekompleti pesemise kohta. Sama 13 nõudekomplekti loogikat kasutasin ka veekulu võrdlusel

Huvitav on, et enamus nõudepesumasinate puhul pole veekasutuses vahet, kas tegu on A++ või A+++ masinaga. Elektrienergiakulu on 13 kompletiga masinatel täpselt sama, mis on samuti kahtlust tekitavalt huvitav. Tabelis toodud 13 kompleti võrdluses olid kõige säästvamad, 14 komplektiga masinad. Selle põhjus on ilmselt selles, et masinate maht on ikka sama suur lihtsalt riiulitega on mahutatud rohkem nõus sinna. Keskmine A++ masina elektrienergia tarve oli 263,33 kWh/a ja A+++ puhul 235,17. Vahe on 28,16 kWh ehk 1,32 eurot aastas (13,20 eurot 10 aasta peale (281,6 kWh ehk 422,40 kg põlevkivi). Toodete hinnavahed on aga kahjuks hoopis teisest liigast.

Televiisor

Televiisori puhul tasub lihtsalt meeles pidada, et mida suurem ekraan, seda energiamahukam ta on. See on toodud välja ka energiamärgisel, lisaks aastasele elektrikulule on välja toodud ka sisselülitatud televiisori elektritarbimine vattides.  Valisin vaatluse alla ühe kindlas tootja A ja A+ televiisorid. Olenemata energiaklassist võtab 32’’ televiisor 3 korda vähem elektrit kui 58’’.  

Televiisor	32''	43''	50''	58''
LED LCD A	35W (52 kWh/a)	71W (104 kWh/a)	75W (110 kWh/a) A	98W (144 kWh/a) A
LED LCD A+	28W (41 kWh/a)	39W (104 kWh/a)	67W (98 kWh/a) A	81W (119 kWh/a) A

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32010R1062

Võrdlustabelitest lähtuvalt võib öelda, et energiatõhususe klassi siseselt on seadmed enam vähem võrdsete energiatarbimistega välja arvatud pesumasina puhul. Seega ülejäänud seadmeid võib osta enda eelistuse alusel, siin esitatu pole muidugi lõplik tõde vaid juhuvalimi tulemus. Iga + "A"-le juurde annab vähemalt elektrienergia kokkuhoidu, seega on võimalik otsese kuluna kommunaalarvetelt säästa.

Rõõm on tõdeda, et iga kodumasina kasutusjuhendis oli kirjeldatud, kuidas kasutada masinat energiasäästlikult ja mõnes oli lausa väljatoodud energiasäästu nippe. Soovitan kõigil avada ja lugeda kodumasinate kasutusjuhendit ja hinnata ettevõtete soovi panustada koos tarbijaga energiasäästu.

Võrreldes neid väljatoodud tooteid ja nähes nende hindasid tekitab see minus mõtteid ja küsimusi. Kui kodumasina ühe ja teise energiatõhususe klassi vahe ressursside (elektri-vee) säästmisel on kaduvväike, aga hinna vahe päris suur, siis need ressursid mida ma kulutan selle teenimiseks ei korva kallima toote energia kulu (tööle transport, kommunaalkulud tööl, lõunasöök)? Kas ehk kõike seda arvestades ma olengi mitte läbimõtlev tarbija (kokkuhoidlik) vaid hoopis energiavaene?

Ilmselt saabki energiavaesust tõlgendada väga laialt, alustades inimese sissetuleku suurusest. Kui A+++ ja A++ külmkapi hinna vahe on 100 eurot, siis kulubki erineva palgaga inimestel erinev kogus ressurssi selle teenimiseks, minul kulub selleks vähemalt 2 tööpäeva (4 sõitu kodu ja töökoha vahet, 2 lõunat, 4 tassi kohvi automaadist, kontori kahe päeva kommunaalkulud), mõnel teisel ehk vaid 2 tundi (võib-olla ei võta ta selle aja jooksul isegi kohvi ja ainuke kulu on elekter arvutile ja valgustusele). Ilmselt sellest algabki energiavaesus mõiste laiem avamine.

Siinkohal soovitan kõigil enne kodumasinate ostmist võrrelda nende hindu erinevates e- ja tava poodides, hinnavahe võib olla sama toote puhul kuni 100 eurot. Kuna meil on siiski energeetika teemaline blogi, soovitan poes külmkappi valides kujutada endale ette A++, A+++ kõrvale ka väikeauto suurust kuhja põlevkivi (see on ilmselge liialdus, kuna põlevkivi erikaal on kordades suurem kui autol) ja kaunis Ida-Virumaa looduses sama suurt auku pinnases (mida on põhjustab maapinna vajumine tühjadesse kaevanduskäikudesse).

Pikemalt kodumasinate peale mõeldes võiks kaaluda ka koju rohelise energia ostmist. Siin kehtib lihtne majandusseadus, et nõudlus tekitab pakkumist. Mida rohkem on Eestis rohelise elektri tarbijaid, seda suurem on vajadus toota kohapeal ja ka osta elektrimüügi ettevõtetel börsilt taastuvatest allikatest toodetud elektrit. 

Allikas: https://www.energia.ee/era/taastuvenergia/roheline-energia