Milliseid valgusteid valida?

Valgusallikad meie kodudes on suured elektrienergia tarbijad. Eriti märkimisväärne on see sügisest kevadeni, kui suur osa ööpäevast on õues pime või hämar. Valgusallikad annavad meile valgust, mis meid inspireerib, võimaldab suhelda, määrab meeleolu ja emotsionaalse heaolu. Kvaliteetne valgusallikas on ka tootlikkuse ja võimekuse töövahend. Valgus elustab igat ruumi, tähtsam on valguse kvaliteet kui kvantiteet. Üheainsa küünla soe leek loob õdusama atmosfääri kui katmata elektripirni kalk valgus.

Mis on valgus?

Valguse võib laias laastus jagada kaheks: nähtavaks ja nähtamatuks valguseks. Seda valguse osa, mida me näeme, nimetatakse nähtavaks valguseks.

Kehasid, mis kiirgavad valgust, nimetatakse valgusallikateks. Mõned valgusallikad kiirgavad lisaks valgusele ka soojust, selliseid valgusallikaid nimetatakse soojuslikeks valgusallikateks. Soojuslikes valgusallikates tekib valgus osakeste soojusliikumisel. Soojuslikud valgusallikad on näiteks Päike ja lõke. Hõõglamp on samuti soojuslik valgusallikas, kuna selles tekib valgus hõõgumiseni kuumutatud hõõgniidist (traadist), mille temperatuur võib ulatuda üle 3000˚C.

Lisaks soojuslikele valgusallikatele on olemas ka külmad valgusallikad. Sellised valgusallikad kiirgavad peamiselt valgust, väga vähesel määral ka soojust. Ka selliste valgusallikatega puutume kõik igapäevaselt kokku (nt telefoni ja arvutiekraan). Külmi valgusallikaid kohtame ka looduses, näiteks suvel pimedas metsas võib märgata rohekaid helendavaid „tulukesi” − emaseid jaanimardikad, kes annavad oma tuledega märku isastele jaanimardikatele. Polaaraladel võib mõnikord taevas märgata virmalisi, mis on samuti külmad valgusallikad.

Kõik valgusallikad vajavad valguse tekitamiseks energiat. Valgusallikad saavad oma energia keemilise reaktsiooni energiast (lõke, küünlaleek, jaanimardikad),  termotuumareaktsioonidest (Päike, teised tähed) või elektrienergiast (hõõglambid, arvuti- ja telefoniekraanid).

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/36#/section/1674

Valgusühikud

Luumen (lm) on valguse kogus, mida valgusallikas suudab toota. See on esimene näitaja, mida valgusti puhul järgida. Eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Mida suurem on luumeni väärtus, seda rohkem valgust lamp suudab toota.
Luks (lx) on valgustihedus ehk valgustatus, mis on pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta ehk ta väljendab valguse intensiivsust mingis punktis ja näitab, kui hästi on pind valgustatud. Üldvalgustuseks piisab 100-200 luksi ja tööpinnal 500-1000 luksi. Selle mõõtmiseks kasutame seadet nimega luksmeeter. Üks luks on ühe luumeni tugevuse valguse hajumine ruutmeetrisele pinnale (võrdselt kogu pinnale).

https://greenbusinesslight.com/resources/lighting-lux-lumens-watts/

Vatt (W) on valgusallika võimsus, W=V x A (pinge x elektrivoolu tugevus). Valgusallika võimus ei anna tänapäeval valguse vihu omadusest adekvaatset infot. See näitab ainult valgusti efektiivsust ehk siis kui palju võimsust vajab ta antud valgusvoo tootmiseks ehk elektrikulu tunnis.

Siinkohal tuleks ära mainida: Ära osta võimsust, osta valgusvoogu ehk luumeneid, mitte vatte!!!

https://www.lambiketid.ee/

Lisaks eelmainitud ühikutele on valgusallikate puhul oluline jälgida ka valgustemperatuuri ja värviedastusindeksit.

Kelvin (K) on värvustemperatuur ehk valguse toon, mis väljendab värvi nägemisega kaasnevat soojuslikku muljet. Kui värvustemperatuur on kuni 3300K, tundub valgus enamasti soojana, aga kui üle 5300K siis külmana. Mida suurem on väärtus, seda külmem on ka valgus. Alla 3000 K on soe valgus, vahemikus 3300–3500 on vahepealne ja üle 4000 K on külm valguse värv. Valguse värvusel on teadaolevalt suur mõju inimese tervisele ja meeleolule, eelkõige mõjutab see meie virgust. Kodus ja õhtusel ajal, kui soovime hubasemat olemist, kasutame enamasti „soojemat“ valgust, kuid selleks, et püsida koolis ja töökohal erksa ning töövõimelisena, on parem kasutada „külmemat“ valgust. Inimesele mõjub kõige soodsamalt valguse täisspekter ehk päikesevalgus. Päikesevalguse spekter on alati ühtlane täisspekter.

Eluruumidesse on mõistlik valida valgusallikad valgustemperatuuriga 2700-3500K. Soovitatakse 3000K, see on soe valgus, mille käes näeb hästi. Köögitasapindu ja vannitoapeeglit võiks valgustada valgema valgusallikaga 3500-4000K. Kontori üldvalgus võiks olla 4000-6500K. 

https://common.ee/blog/valgustemperatuuri-olulisus

Värviedastusindeks (CRI) on parameeter, mis näitab, kui tõetruult valgusallikas edastab objektide värve. Interjööri tehisvalgus peab võimaldama inimsilmal tajuda värve õigesti, see tähendab, nagu loomulikus päevavalguses. Moonutuseta värviedastusindeks on Ra=100, mis tähendab, et kõiki värve tajutakse ühtviisi hästi. Aksepteeritav värviedastusindeks on alates CRI >80.

Erineva valgustemperatuuri puhul on värvide nähtavus erinev. Sooja valguse käes kaovad isegi ideaalis teatud toonid ära, sama kehtib ka väga külma valguse kohta. Enim värve näeb kuskil 6500K valguse (nn päevavalguse) käes. Olenevalt rakendusest loetakse ideaalseks professionaalseks valgustuseks 5400-6500K valgustemperatuuriga valgust.

Mida valgem on valgus, seda paremini eristab silm erinevaid toone ja näeb pisidetaile.

Olulised näitajad valgusallikate puhul on valgusvoo ühik (lm), valgustemperatuur (K) ja värvieraldusindeks (CRI).

 

Valgusallikad kodus

Siseruumides loome valgustite abil erinevad meeleolusid. Valgustus määrab ära kogu ruumi sisu ja stiili, olles seega üks osa ruumikujundusest – valguse õige kasutamine võib suuresti muuta ruumi õhustikku. Vale valgus või valgusti võib seevastu rikkuda kogu ruumi üldilme. Lisaks mõjutab valgus meid ka füüsiliselt. Hea valgus annab energiat ja loob hea meeleolu, halb valgus võib meid muuta väsinuks ja ärritunuks ning rikkuda silmi.

Tänapäeval on laialdaselt kasutusel valgusdioodid, mida kasutatakse näiteks arvutite, nutitelefonide ja telerite ekraanides. Valgusdioodlampi tuntakse ka LED-valgustina (ingl k − light emitting diode). LED on p-n-siiret sisaldav tahkisseadis, mis ergastamisel elektrivooluga emiteerib optilist kiirgust ja mille kiirgusspektri põhiline osa asub spektri nähtavas alas.

Kuna LED-valgustid on väga energiasäästlikud, kasutatakse neid üha rohkem ka tavaliste hõõg- ja luminofoorlampide (nn säästulampide) asemel.

Näiteks nii hõõglambis kui valgusdioodlambis muudetakse elektrienergia valgusenergiaks. Seejuures kiiratakse hõõglambis suurem osa (üle 80%) muundunud elektrienergiast infrapunakiirgusena (soojuskiirgusena), aga valgusdioodlambis nähtava valgusena.

LED valgustite plussid:

1. Energiasääst. LEDid on energiasäästlikumad ja efektiivsemad. Keskmine energiasääst kodumajapidamises ja büroodes on kahekordne, tööstuses aga võib see olla kuni kolmekordne.

2. Pikk eluiga. Luminofoorvalgustid peavad vastu umbes 10 000-20 000 tundi, siis LED tehnoloogial põhinevad valgustid kestavad keskmiselt 50 000 tundi. Büroodes kui ka kodumajapidamises mängib valgusti vastupidavuses rolli ka see, et selle sagedane sisse- ja väljalülitamine ei lõhu LED-valgustit ega vähenda selle eluiga.

3. Valgustemperatuur. LED annab võimaluse ruumi disaini muuta valgusribade, profiilivalgustite ja erilahendustega nii karniisides kui ka triipudena laes. LED valgustid pole mitte ainult külmas sinises valguses vaid nende puhul on võimalik valida endale sobilik toon. RGB tüüpi LED-valgustite puhul on võimalik valida sobiv värvitoon 16 miljoni värvitooni hulgast.

Mida lühem on lampide eluiga, seda halvem on nende mõju keskkonnale. Mida pikem on lambi eluiga, sest harvem on vaja lampe vahetada. Lampide elueast sõltub otseselt nende keskkonnamõju, sest lampide tootmise ja laialivedamisega üle maailma kaasneb mõju keskkonnale. Kuna osade LED-lampide eluiga on kümneid tuhandeid tunde, siis on sageli karbil märge lambi tööea kohta aastates.

Keskmised valgustite eluead:

• harilik hõõglamp - 1000 tundi
• halogeenlamp - 500-3000 tundi
• säästulamp - 6000-20 000 tundi
• LED-lamp - 25 000-50 000 tundi

https://www.mooblifurnituur.ee/files/Loox-LED-INFORMATION-est.pdf

Energiamärgis valgustitel

Valgusallikate (elektripirnide) energiatõhusust tähistatakse A-, B- ja C-klassiga. Energiatõhususe hindamiseks arvutatakse valgusvoo hulka kasutatava võimsuse kohta (lm/W). Seega, mida suurem on valgusvoog ühe võimsuse vati kohta, seda tõhusam on lamp. Seetõttu tasub valgusallika ostmisel jälgida ka luumeneid ehk valgusvoo hulka, mida valgusallikas kiirgab inimese silma poolt registreerituna. Mida rohkem luumeneid, seda eredam valgus.

Kõik säästulambid ja LED-lambid kuuluvad energiatõhususe A- kuni A++-klassi, täiustatud halogeenlambid aga C- või D-klassi. Näiteks vajab C-klassi jääv halogeenlamp A-klassi jäävast LED-lambist ligi kolm korda rohkem energiat.

Pakenditel olev elektrilampide energiamärgis (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1602574801038&uri=CELEX:32019R2015 ):

Hetkel veel kasutusel aga turult lahkuv energiamärgis		Uus energiamärgis 2021 aastast
I	Tarnija nimi või kaubamärk	I	Tarnija nimi või kaubamärk
II	Tarnija mudelitähis	II	Tarnija mudelitähis
III	Energiatõhususe skaala A++ kuni E	III	Energiatõhususe skaala A kuni G
IV	Energiatarbimine, mis on väljendatud valgusallika energiatarbimisena sisselülitatud seisundis kilovatt-tundides (kWh) 1000 tunni kohta	IV	Energiatarbimine, mis on väljendatud valgusallika energiatarbimisena sisselülitatud seisundis kilovatt-tundides (kWh) 1000 tunni kohta
		V	Ruutkood
		VI	Energiatõhususe klass, mis on määratud kindlaks II lisa kohaselt
		VII	Käesoleva määruse number, mis on „2019/2015“

Euroopa Liidu poolt koostatud tarbija juhendi leiate lingilt: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/consumer_guide_to_energy_efficient_lighting.pdf

Soovitusi valgustite paigutamiseks kodus

Üldvalgustid

Elu-, magamis- ja söögituba vajavad mahedamat üldvalgust. Hea üldvalgustus peab olema hajutatud ja valgusti ise tagasihoidlik, et domineeriks valgus, mitte selle allikas. Kui ruumis on ainult üks üldvalgusti, siis selline valgus väsitab, muudab õhkkonna tuimaks ja tekitab nurkadesse varje, mis muudavad ruumi ahtaks.

Suur laevalgusti pole kuigi ökonoomne, sest see valgustab vaid peamiselt toa ülemist osa, kuid samas suurendavad ülespoole avanevad valgustid lae valgustatust – kuna valgus peegeldub sel juhul laest tuppa, jaotavad sellised lambid valgust toas ühtlasemalt. Mugav on reguleeritav reostaatlüliti, mis lubab laevalgustust muuta sumedamaks või eredamaks ning luua niiviisi ruumi soovikohane meeleolu.

Erilise taustavalguse loovad ka varjatud valgustid karniisi, sokli või ka näiteks köögimööbli taga. Sellise valgusega saab teatud detaile rõhutada või siis hoopiski varju jätta. Ka põrandasse võib paigaldada punktvalgustid, mis tähistavad liikumisrada.

Kohtvalgustid

Enamik ruume vajavad lisaks üldvalgustusele ka kohtvalgusteid. Näiteks võib elutuppa paigutada punktvalgustid diivani juurde, kus rohkem loetakse, ning väiksemaid lampe seintele. Ruumi saab valgustite abil jagada vastavateks tsoonideks: mängimiseks, teleri vaatamiseks, puhkuseks, lugemiseks. Näiteks pole teleri vaatamiseks tarvis intensiivset valgust ning paigaldada võib mõned seinalambid, kus saab kasutada nõrgemaid pirne. Kui kasutada igas tsoonis kohalikku valgustust, muutub elu palju valgemaks ja mugavamaks.

Kohtvalgustid, mis on paigutatud ruumis ühtlaselt ja erinevatele kõrgustele, teevad ruumi suuremaks. Ka väikeses ruumis oleks vaja vähemalt nelja erinevat valgusallikat – vaheta nende asukohta ja kõrgust nii, et pilk saaks läbi ruumi liikuda. Tekita ruumis valguse ja varjude mäng. Proovi valgustust ruumi erinevates osades, eriti nurkades, mis on seni valgustamata.

Suunatud valgusega kohtvalgustid sobivad tööpiirkonda või sinna, kus valgus langeb kollektsioonile, pildile või mõnele detailile, mis väärib tähelepanu. Sellised valgustid on väga vajalikud esikus, köögis, töölaual ja vannitoas. Mujal võib nende valgus mõjuda tuimana, seega tuleks elutoas allapoole suunatud valgusvooga valgustite arvu piirata. Suuna valgus pigem seinale ja lakke, et luua kumav taustavalgus. Kui suunata valgus lakke, paistab tuba kõrgem ja avaram.

Töökoha valgustus

Töökoht peab olema hästi valgustatud nii töötoas või kontoris kui ka köögis. Kui tegemist on liikuva tööga, peab kogu ruum olema valge, seega vajab köök head valgustust. Ülemiste kappide alla süvistatud halogeenid või ka päevavalguslamp ei ole piisav. Kõige kasulikumad on piisaval arvul lakke süvistatud valgustid. Kui see pole võimalik, võib kasutada valgusteid, mille paigaldatud lambikesi saab suunata erinevatesse suundadesse. Väiksemas köögis piisab üldvalgusena ka ühest suurest laevalgustist.

Kodukontoris, kus istutakse laua taga ja töö toimub enamasti arvutiekraanil, on vaja korraliku laualampi, mis annab ekraanile lisavalgust – suurem valgusnurk hoiab meeled kauem ärksana ja väsimus ei ründa töötegijat nii ruttu. Oluline on silmas pidada, et laua taga töötamisel ei piisa vaid laualambist, vaid ruumis peavad põlema teisedki tuled.

Niiske ruumi valgusti

Pesuruumi valgustuse juures on välja töötatud erinevad tsoonid, mille puhul tuleb arvestada valgustite niiskuskindlusega (IP). Üldjoontes on nõuded järgmised:

• 0-tsoon on vanni või dušikabiini sees, voolava vee vahetus läheduses. Valgusti peab olema madalapingeline, täiesti veekindel, nõutav IP minimaalselt 67.
• 1-tsoon on vanni ümbritsevad seinad kuni kõrguseni 2,25 m; samuti dušikabiini kohal olev tsoon, nõutav IP minimaalselt 44.
• 2-tsoon on 60 cm raadiuses ümber vanni kõrguseni 2,25 m; samuti 60 cm raadiuses ümber valamusegisti, minimaalne IP 40 (täiesti kindel variant aga siiski IP 44).
• 3-tsoon jääb väljapoole tsoone 1 ja 2. Veega kokkupuute tõenäosus puudub, IP nõuet ei rakendata, kuid oleks soovitatav siiski nt IP 20.