Olmejäätmete dilemma

31. märtsil toimus Smart Living projekti raames veebiseminar „Meie keskkonnajalajälg: digi- ja olmejäätmed“. Veebiseminaril tegid ettekanded Tartu Loodusmaja juhendaja Aili Elts ja TREA ekspert Marek Muiste. Antud blogipostituses on ülevaade Aili Elts-i "Olmejäätmete dilemma" ettekandest. Marek Muiste "Meie digitaalne keskkonnajälg" ettekande leiad siit.

Aili Elts „Olmejäätmete dilemma“

Jäätmete sorteerimise osas on küll toimunud palju teavituskampaaniaid, kuid ikka tekitab see palju ärevust ja segadust. Vaatamata elanike teadlikkuse tõusule ei ole viimase 10 aasta jooksul toimunud eraisikute poolt ära antava segaolmejäätmete koostises suuri muutusi. Selle põhjuseks on tavaliselt vähene teadlikkus süsteemi toimimisest ja aja puudus. Tihti on see seotud ka olemasolevate võimalustega jäätmeid liigiti sortida (erinevate prügikastide olemasolu kodu lähedal).

Allpool oleval joonisel näete Tartu linna ja endise Tähtvere valla segaolmejäätmete liigilist koostist 2017. aastal lähtudes Tartu 2018/2019 segaolmejäätmete sortimisuuringu tulemustest. (Tartu linna jäätmekava 2020-2024, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/1202/0045/Lisa.pdf )

Ülal olevalt jooniselt näeme, et enamus meie tekitatud jäätmetest (32%) on biolagunevad. Seega on oluline toidujäätmete teemaga tegelemine, kui soovitakse jäätmeid vähendada nii kodus kui ka asutustes. Paber, kartong ja plastijäätmed on tihti seotud ka toiduga. Sama tulemust väljendab ka 2020. aastal Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuring „Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring“

Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik, järelikult tuleb seda teha kodus, tööl ja ka haridus- ning teistes asutustes. Riigi tasandil on soovitatav kasutada prügi sorteerimist värviskeemi alusel, Tartu linnas seda ka kasutatakse. https://www.envir.ee/et/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid

Nagu eelmise pildi pealkiri ütleb, on liigiti kogumine lihtne. Vaatamegi siinkohal iga jäätme liiki lähemalt. Jäätmed jagunevad: pakendid, biojäätmed, vanapaber ja segaolmejäätmed. Samuti lisan siia pildid Tartu linnaruumist vastava konteineriga. Tartu linnas endale kõige lähima sobiva jäätmekonteineri leiad kaardilt: https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=2cf2f8114e1542a7bf868d18b7464855.

PAKENDID:

Pakend tuleb meile poest või tellides. Pakendiks saame nimetada ja liigitada kõik selle, mille sees midagi meie koju või kontorisse saabub. Pakend ei ole näiteks plastmassist toode, mis ei sisalda midagi nt Salvo kelk.

Poest koju toodavate pakendite materjali koostises on lähiajal oodata suuri muutusi. Pakendid ei ole alati välditavad, kuid ühiskonnana liigutakse siiski ühekordsete toodete vältimise suunas. Ühekordse plasti direktiiv jõustus 2. juulil 2019 ja see suunab meid kõiki korduvkasutatavate materjalide kasutamise suunas.

Klaaspakend

Klaaspakend on kogu klaasist taara, mida ei võeta vastu taarapunktis, olgu see siis veinipudel või supipurk. Võimalusel eelistada pakendite valimisel klaas- ja metallpakendit, kuigi nende ümbertöötlemine on sama kulukas ja hetkel ei pruugi olla efektiivsem plastikpakendist. Siiski on nende plussiks see, et neid saab mitmeid kordi ümber töödelda ja nende ümbertöötlemine muutub tulevikus üha efektiivsemaks. Tasub harjutada ennast mõttega kasutama pakendeid, mis on keskkonnasõbralikumad, isegi kui see ei ole nii efektiivne kui võiks olla.

Plast- ja metallpakend, joogikartong

Selle pakendi liigi sorteerimislahter võtab ilmselt meie köögikapis enim ruumi. Siia kuuluvad kõik pakendid, mis ei ole klaasist ega paberist, nt jogurtitopsid, mahlapakid, koogikarbid jne.

26. veebruaril sattusin lugema Tartu Postimehest huvitavat artiklit „Prügifirma jättis kottides pakendi ära vedamataja ühistujuhi imestama“. Artikli sisu oli see, et pakendikonteinerisse oli viidud pakendiprügi musta värvi (läbipaistmatutes) prügikottides. Prügiautojuht otsustab, kas prügi on õigesti sorteeritud ja viib selle ära pakendiprügina või jätab selle olmeprügi autole peale korjata. Kui pakend on läbipaistmatus kotis, ei saa prügiautojuht otsust langetada. Seega on keelatud visata pakendeid konteinerisse läbipaistmatutes prügikottides. Jagage seda infot oma tuttavate hulgas, ka minule tuli see uudisena. Peale seda suundusin ma poodi neid läbipaistvaid prügikotte otsima, kuid enda kurvastuseks ei ole mina veel suutnud leida läbipaistvaid prügikotte ühestki toidupoest. Lisaks klassikalistele on valgeid, roosasid, vanilje- või sidrunilõhnalisi, aga mitte läbipaistvaid. Pakendeid tasub viia plast- ja metallpakend, joogikartong konteinerisse lahtiselt või minu moodi kogutuna saia-leiva või muu pakendina koju tulnud ja üle jäänud plastikkottides.

Paberi juures on kaht tüüpi konteinereid: papp- ja paberpakend ning vanapaberi konteinerid.

Papp- ja paberpakend

Enda meelest olen ma väga püüdlik ja püüan oma jäätmetega igati õigesti käituda, kuid ka minule tuli sel veebinaril uudisena, et on kaks eraldi konteinerit paberjäätmete jaoks. Siiani olin ma kõik paberprahi viinud enda kortermaja juurde sinise sildiga tähistatud konteinerisse. Pärast veebinari käisin esimese asjana uurimas, mis seal peal siis kirjas on. Selgus, et kirjas on  ainult papp- ja paberpakend. Siin on rõhk sõnal pakend, ainult see mille sisse on midagi pakendatud ehk siia EI kuulu ajalehe paberid, joonistuspaberid, raamatute sisud. Sinna võib panna ka paberpakendit, millel on peal kilet ja teipi.

Paberi- ja papijäätmete koostis sõltub mõnevõrra piirkonna iseloomust, näiteks on kogus suurem korterelamutega piirkonnas ning väiksem eramajade juures. Ahjuga eramajas saab ilmselgelt muuta paberjäätme otse soojusenergiaks, kuid teip ja kile tuleks paberilt enne põletamist eemaldada. 

VANAPABER

Nüüd jõuame siis selle minu jaoks täiesti uue konteinerini. Siin on kõige tähtsam meeles pidada, et vanapaberi konteinerisse ei tohi panna pakendeid (teepakk käib siis eelmisesse konteinerisse). Sinna või panna ainult reklaamflaiereid, ajalehti, raamatute sisusid ja selliseid pabereid, millel ei ole teipi ega kilet.

Kui vanapaberi konteinerisse on pandud paberpakendid, siis see on valesti kogutud ja sorteeritud ning viiakse ära segaolmejäätmena. Ei tea, kas minu siiani papp- ja paberpakendi konteinerisse visatud kaupluste reklaamflaierid ja tšekid põhjustasid sama?

Vaadates eelmainitud Tartu linna „Kuhu jäätmed viia?“ kaardirakendust selgub, et vanapaberile mõeldud konteinereid on kordades vähem kui teisi siniseid konteinereid, millest ilmselt oli ka tingitud minu varasem teadmatus nende olemasolust. Minu kodule lähim selline on 1,1 km kaugusel. Kodus kogun ma nüüd kaupluste lendlehti ja tšekke eraldi paberkotti. Nende ära viimine ei hakka olema enam ülemäära mugav (distantsi mõttes) ning paberkoti pean ma ikkagi viskama veel eraldi papp- ja paberikonteineri. 

BIOJÄÄTMED

Nagu ma varasemalt mainisin, tekitame meie inimestena kõige enam biojäätmeid. Seega on ilmselt ka kõige olulisem just sellega tegeleda ja samuti on biojäätmete puhul seos kohalike võimalustega kõige suurem. Ehk kui konteiner on olemas, siis seda paremini inimesed biojäätmeid sorteerivad. Ka siin on piirkonna iseloom oluline. Enamus inimesi eramajades peavad kompostihunnikut, kuhu viivad oma biojäätmed. Kortermajade piirkonnas peavad aga olema konteinerid.

Biojäätmete puhul on oluline pöörata tähelepanu sellele, mis sinna konteinerisse ei sobi. Kindlasti ei tohi sinna visata plastpakendis toitu. Samuti tuleb meeles pidada närbunud taimelt või söödud salatipotilt eemaldada plastiksust lillepott. Sarnaselt teistega liigitatakse biojäätmed vedaja poolt olmejäätmeteks, kui seal on silmaga nähtavalt palju võõriseid sees. Pea meeles: biojäätmed pane konteinerisse lahtiselt, paberkotis või komposteeruvas kilekotis. Ühekordse plasti direktiiviga on oodata biojäätmete hulga kasvu turule tulnud biolagunevate pakendite arvelt. 

Kui otsustad kodus biojäätmeid koguda biolagunevasse kotti, siis nende turg on päris mitmekesine ja kotte valides ei pruugi esimesena õiget leida. Biojäätmete konteineris kasutatava koti puhul on olulisim, et biolagunev kilekott oleks komposteeruv.

Komposteeruva kilekoti tunned ära standardi numbri EN 13432 või märgise järgi. Mina kasutan kodus sellise märgisega kotte enda biojäätmete kogumiseks.

SEGAOLMEJÄÄTMED

Segaolmejäätmete maht on otseses seoses jäätmete liigiti kogumise võimalusega. Kui maja juures on ainult olmejäätmete konteiner, siis ei sorteerita ka prügi. Segaolmejäätmete alla liigituvad kõik muud jäätmed, mida me ei saa muud moodi ära anda. Lisaks eelmainitule on veel erinevaid jäätmeid, mida kogutakse eraldi nt ohtlikud jäätmed, tehnika jäätmed.

Segaolmejäätmed annavad hea ülevaate, mis liiki jäätmeid tasub eraldi koguda, kui on vaja sorteerimise süsteem üle vaadata. Prügi sorteerimisega tasub alustada just sellest. 

Toiduõli on ka omaette jäätme kategooria. Toiduõli tuleb koguda kodus eraldi anumasse ning viia kas jäätmejaama või visata segaolmejäätmete konteinerisse. Kui toiduõli on kogutud klaaspurki, siis visata see segaolmejäätmete konteinerisse.

Linnalegend, et kogu prügi kallatakse ühte prügiautosse vastab vahel ka tõele. Põhjus on see, et konteinerites ei ole sellele liigile vastavad jäätmed või on võõrisesemeid liiga palju. Äravedaja teeb otsuse, kas konteiner läheb liigiti kogutud pakendi alla või viiakse ära segaolmejäätmena.

Mis on see korduvalt mainitud Ühekordse plasti direktiiv, https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/uhekordse-plasti-direktiiv

Direktiivi eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele.

Ringmajandus tähendab siin seda, et pakendi puhul peab olema läbi mõeldud ka selle eluring ehk tootja peab olema läbimõelnud, kuidas see ringlusest välja võetakse ja mis pärast sellest materjalist saab. Tavainimese jaoks tähendab see, et meie ühekordsed plasttooted, näiteks biolagunevad kilekotid, hakkavad kandma märgistust sobimatute jäätme kõrvaldamise viiside kohta ja märget, kas nad sisaldavad plasti või mitte. 

Selle direktiiviga laieneb ka tootjavastutussüsteem (nt plasti sisaldavad kalapüügivahendid) ehk praegu on tootjavastutussüsteemiga kaetud meie pandipakendi süsteem. Poes on sildil kirjas, et pakend maksab 10 senti ja kui pakendi tagasi viid saad tagasi 10 senti.  Tegelikult kajastab see seda, et kui me toome poest koju pakendi, siis oleme tarbijana selle eest juba tasunud. Sellepärast peakski olema pakendi tagastamine igal pool tasuta.

Tänu antud direktiivile muutub kindlasti ka tootedisain, näiteks plasti sisaldavad joogipakendid ei tohi enam koosneda mitmest osast nii, et kork eraldub pudeli küljest. Tulevikus on suund, et võimalikult palju materjali ikka ümbertöötlusesse suunata ja selleks ei tohi enam pakenditest tekkida väikeseid eraldi osasid nagu pudelikork.

Jätame meelde, et eset, mis on pakendina koju tulnud, peab sorteerima pakendina, kui ta ei ole ohtliku jäätme alla liigituv.

Abi Tartus jäätmete sorteerimisel saab veebilehelt https://tartu.ee/et/jaatmeinfo#kuhu-jaatmed-viia

Kuhuviia.ee on ka tore leht, kuid tihti see soovitab ainult suuri jäätmejaamu ega näita lähimat ära andmis punkti, nt vanapaberi konteinerit. See on abiks mitte konteinerisse sorteeritavate jäätmete ära andmisel.  https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=2cf2f8114e1542a7bf868d18b7464855

Mainin siinkohal ära ka enda viimase aja vaimustuse: plastpakendi asendaja Woola (https://www.et.woola.io/). Olen saanud Kaubamajast ostetud kaupu sellises „mullikiles“ ja „mulliümbrikus“.  Pakki avades toob see toode naeratuse näole ja pakendil on kenasti olemas ka  juhend, kuidas seda jäätmena käidelda.